vahvlid

kell on kaks öösel ja meil G-ga, nagu ikka sellisel kellaajal kombeks, tekkis idee hakkata vahvleid küpsetama. Ma ei jôudnud idee üle veel rôômu tundma hakatagi kui G oli juba otsapidi köögis tainast vorpimas. Avastades küll mingil hetkel, et meil pole jahu. Aga egas see teda kaua ei heidutanud, leidis kuskit miski kartulijahu -vôi asja ja arvas, et küll see asja ära ajab. (kuigi see nägi välja pigem tärklis kui jahu). Aga asja ajas ära küll! Mingi hetk elasime küll väikse paanika läbi, pannes köögist plehku, kui nägime ja veel rohkem kuulsime, kuidas tainas jôudsalt vahvliaparaadi vahel kerkima kukkus. Mingi hetk G ikka tihkas piiluda, ega vahvlimasin ôhku pole lennand, aga oh ei...kôik oli korras ja vahvlid väga head. Viimased ainult kôrvetasime nôgiseks.