Möhh

Nägin unes, et mind lasti maha. Tulistati nii umbes 5-6 korda keresse. Aga kuna mu organism on alati nii tubli ja tugev olnud: näiteks niisama ühtki piskut ega haigust ligi ei lase, külmetagu ma siis kui palju tahes, elasin ka need kuulihaavad üle (kole loogika :)) ja umnbrohi ei hävine eks). Jäin lihtsalt mönuga kiirabionusid ootama öndsas rahus ja teadmises, et ei kao ma veel kuhugile. Ainult tundsin lausa füüsiliselt, kuidas kogu ramm kehast vaikselt välja voolab... selline aeglane kivistumis tunne. Aga see kaasnes vist lihtsalt sellega, et ma ennast hommikul sugugi üles ei tahtnud kupatada. Aga keha oli töesti raske. Noh samas kui mingeid seletusigi otsida, siis üsna loogilise seletuse leiab sellele igastahes. Aga paar päeva tagasi nägin unes oma noorema venna matuseid, mina veel pidin korraldama. Kole! Aga selle vöib ka haakuda six feet underi suure vaatamisega äsja. Ja vend oskab niikuinii murmöteteks pöhjust anda pidevalt :(
Aga muidu on nii et ma kohe ei teagi mida teha hetkel. Loomulikult esmaspäeval kogu selle loengukrempli ja esimese tööpäevaga igasugu igatsusemötted sai eemale peletatud. Töö juures oli eriti meeldivaks kogemuseks mu kaunis uus platsike ja kogu kupatus seal. Hoone on uus ja suur ja koonerdatud pole. No ja kus mujal raha liigukski kui mitte börsil onju :) Boss on mul ka lahe. Siuke kole kiire ja professionaalne ja otsekohene. närvitseb ja irvitab kuna tahab, aga kogu asja juures ikkagi kuidagi professionaalne :) Köik on väga kenasti koordineeritud. Ok see vist oligi üks positiivseimaid kogemusi. Kohvi on ka imehea (tähtis) ja kogu jooginduse krempel on olemas ja kasutada seal. Ölut siiski siin Saksa nurgas niisama lihtsalt bürooruumides ei saa. Noh loenguteks olin ka motiveeritud...eile. Täna ei läind kuhugi, kuigi oli vähemalt kolm loengut plaanis, sest üks asi tuli vahele mis vajab kiiremas korras lahendamist. Ja selle asja pärast ma uinusin alles kell 6 hommikul ja selge et siis kella 8sesse loengusse ei kipu. Pagan ma ju öpiks ja töötaks hoolega, kui ei oleks mingeid muid jamasid koguaeg kaelas. Seekord on siis elukohaga veidrad lood. Sain nimelt toa mingisse üliöpilasseltsi ruumidesse, kuna see on soodne ja mötlesin siis ka et miks ka mitte pisut teise nurga alt kogu seda üliöpilase elu kaeda. Natu rohkem end ka ajaloo ja poliitikaga kurssi viia, nagu siin kombeks ja üldse aktiivselt tudengielu elada. Aga peale seda kui minu siinoldud kolme päeva jooksul juba 2 koosolekut niisama lihtsalt on maha peetud, üks siis eneste tutvustamise ja üldreeglite seletamise eesmärgil ja teine....kaaa enestutvustamise ja üldreeglite ja semestriplaani teemaline ehk siis nii öelda esimene konvent vöi mis iganes asi. Ootan juba pönevusega kolmdandat, enesetutvustamise ja trallala koosolekut. Ah tegelt on asi vist selles, et kui ma tahan kunagi oma öpingutega töesti löpule jöuda, siis selliseks värgiks lihtsalt aega ei jätku. Ja see et ma peaks olema rebasestaatuses, see ka nagu häirib. Mis rebane ma olen, vanamutt juba. No igastahes otsisin eile öö läbi uusi elupaiga variante, terve hommik sai helistatud igale poole. Täna sai juba üks koht üle vaadatud ja homme ka plaanis paar, samuti ülehomme. Ideaalne oleks kui nädalavahetusel saaks siit välja kolida!!! Aga noh ma kujuta väga ette et see önnestuda vöiks. Önneasi üldse kui mingi pinna leiaks. Tahan ära siit ja kiiresti!!!!!! Ja mida sa öpid ja töötad rahus, kui siuksed mötted peas keerlevad :-S ja ei ole öiget kohta, kus end öhtul löögastada saaks. Lisaks sellele on vaja praktika aruanne ära löpetada, aga no see vötab ka ilmatuma aja, kasvöi lihtsalt keele pärast. Noh öigel ajal olin liiga laisk ka, omad vitsad. Kui need kaks asja oleks kaelast, saaks juba natu rahulikumalt tähtsamale keskenduda.
Siis hakkan nohikuks ja veel missuguseks!!!