mutukad

...lasid päeva pealt jalga. tublid. kuidas ma muidu oma korteri oleks pidand üle andma. sellega seoses on aga kole lugu see, et seda ma pean juba homme tegema. aga ma pole pakkimisega mingit algustki teinud. vähemalt mööbli suhtes sai vist asjad peaaegu et selgeks. annan oma kodina lihtsalt ühele söbrale ära.
vahepealsest niipalju et täis pikitud ärasaatmis olemisi. reede öhtu ja öö oli üsna tihe, alates kohtumisega R-ga. Temaga on alati tore, sest ta on suurem ja tugevam ja targem ja asjalikum ja ma saan omajagu energiat alati peale temaga kohtamist. aga ta siiski manitses mind tagasi tulema. talle käivat üle möistuse et ma peaks prantsusmaal vanaks saama. jajah mulle käib see ka veel üle möistuse. reedel veel jöudsin kunagi 23 paiku ühele sünnipäevale ja kella 2 kohtusin veel oma hullu fotograafist söbraga ja temaga sai lobisetud jne hommikuni. läksime jälle tülli vahepeal ja leppisime jälle ära ja siuke jant. laupäeval oli plaan teha väike ölle lähedastemate kursavendadega. väike ölle seepärast et köigil on eksamistress hetkel kaelas ja pidutsema ei kiputa. aga see väike ölle löppes muidugi ericku juures peale köigi tema välja völutud alkoholi varude löpetamist kell 6 hommikul. ja minu käsivars on tömbund lillaks....nagu narkaril vöi nii.
aga praegu pistan jooksu. veel paar kohtumist ja siis oma jama pakkima (s.t. ära viskama) :-S
ülehomme kell 23 olen kolitud!
(teoreetiliselt)

kes teab kuidas neist pisikestest närakatest prügiputukatest lahti saada? ma nimelt ei viitsind enne Eesti minekut prügi välja viia ja nüüd siis naudin selle vilju. pisikesi töpraid jagub igale poole. prügi viisin küll viimseni kiiresti minema ja jäin lootma, et nad nüüd surevad välja. aga ei sure rasiad. mis ma teen nüüd?

muutused meeleolu maastikul

jah töö teeb ahvist inimese, öige jutt :) Tuju taas töusval joonel. Eks sel ole paar muud pöhjust ka. Minu kapriisidest julgeti üle vaadata (jumal tänatud) ja üks särav söber ei läinud ikkagi kaotsi. Nüüd on endal muidugi piinlik.... aga poleks vist teist moodi käitunud sellegi poolest. Ja poleks totrast uhkusest ise ka ühendust vötnud enam. Tore et mönel ikka rohkem arukust ja tarmukust leidub...
Täna käisin doonoriks ka. Mötelsin Annika jälgedes, et vöiks ise ka iga päev miski pisikesegi heateoga hakkama saada :) Ääretult positiivsed söbrad mul ikkagi! Imekombel olid seekord näidud ka päris ilusad, viimased korrad on tablettidega tagasi saadetud. No aga eks kodus ju nuumati ka korralikult. Eestis oli üldse tore ja üli-intensiivne aeg. Eks üritan helgemaid hetki kirja ka panna. Päevadesse mahtus nii palju erilist ja huvitavat, et tunne on küll, et olek mönevörra kauem puhanud kui mingi närune nädal.

PS! Vere andmise eest topiti 27 euri tasku (:

närune

tunne on närune. teist päeva järgemööda. vastik see kodust ära tulemine. vajaks tuimestust...

juhuuu

tervitused löuna eetsist :) täna magasin julmalt nii kaua kui suutsin, vedasin end vaikselt raadio 2 saatel üles ja kargasin niisama korterit pidi ringi... sest meel oli röömus :) ja üksi olin kodus ka. sirvisin eesti ajakirju :) mönus!!!
Kulus ära, liiga katki läksin omadega sel viimase nädalal. Polegi vist nii krussis olnud pubeka ajast saati.
nüüd sitsin emakese töö juures ja joon veini. külmkapist leidsin, nad ei paista sest hoolivat siin miskipärast. ennist siia jöudes nägin veel ühte siin töötavat autojuhti ka, kellega ma omal ajal tallinnasse muudkui kaasa söitsin. Rein. Tema oli ka röömus ja kukkus mind kohe kallistama lausa ja uuris et kas mehele pole veel läind ja nii :)

Nüüd teen aega parajaks ja varsti kihutame tallinna ka. Ema ütles et ta küll siin oma sünnipäeva tähistama ei hakka, no on tibi. Lähme siis vennaksele külla ja vaatame mis seal edasi saab. Nii mönigi armas tegela mul ka vaja üle vaadata :)
Hüppasin juuksuri juurest ka täna läbi, juuksur sai shokki mu juuste pärast.

Üldjoontes kuluks aga üks sohver mulle ära, sest minu autosöidu oskused vöib taas oelmatuteks kuulutada, aga et köik need värgid läbi käi ja teha, mis plaanis kulub mobiilsem variant kui ühistransport ära. Äh palju tahan. Järgmiseks korraks lasen G-l mulle autosöitmine jälle selgeks teha! G on hea öpetaja kah, igavene kubjas.

Nii paar lonksu veini veel ja siis tallinna poole leekima :)

masohhist

mismoodi ma elan üle tänase päeva ja homse ja ülehomse? pole täna öösel minutitki maganud, lisaks vaikselt draamat üleskergitanud, endale ilmselt sellega jälle köige rohkem haiget tehes. rohkelt viskit, rohkelt rohelist. öde kallis on ka siin. minu väike päike, väike printsess. aga kuidas ma talle nüüd siukse hämara pilguga erksat olekut peaks demonstreerima. väga vale otsus sai eile tehtud....eks ma nüüd siis maksa. esmalt oleks aga tore kui sellest värinast lahti saaks (mitte pelgalt käte).

PS! jänes ja merisiga sobivad küll ühte puuri kokku... sealjuures pakub jänes lausa vabatahtlikult meriseale keha-küürimis teenust. Viimanel ei jää muud üle kui ainult nurruda.

kuidas ma teen ära homse eksami ja esitan ülemusele oma vahepealse tehtu???

tagumik, kand, peopesa, käsivarred, pölved, sääred, varvas, selg jne on mu sinikate asupaikade loetelu. Hm peopesa? tagumik? Jalad olid mul juba ennem sini-kirjud, nüüd siis lisandus veel pisut värvi. Ühesönaga algas köik arbuusiviinaga... Kui tahaks vältida ehitusel turnimist (seeliku ja kontsakingadega), showd trammis (fotograafiga), klaasikilde jalas ja muidugi seda sinikatemerd (pluss teab mis köik veel...) ning paari loomset katset, ei tasu seda jooki juua. Loomadest niivörd, et esimest korda elus nägin körvuti puurides olevat hamstrit ja merisiga. Minu jaoks olid nad täpselt sama tegu ja nägu siiamaani. A nüüd ma siis nägin erinevuse ikka ära, oh seda üllatust. Üritasin neid siis julmalt ühte puuri toppida, et vaadata kuidas nad teineteisega hakkama saavad, et ikkagi nagu ühest rassist ja nii. Aga hamstripoisi önneks sai loomaomanik siikis öigel ajal jaole.
Minu viimane lootus korralikuks ja ontlikuks ilmakodanikuks saada suri nüüd löplikult.

aga äge on ikkagi see, et mu ninnunännu pisike öeraas tuleb mulle esmaspäeval külla! No tegelikult ta enam nii tilluke pole ka, köva 12 aastane juba ja mingid totakad pubeka tunnusmärgid annavad ka vaikselt endist märku, aga üritan nendest töikadest üle vaatada. minu väikseks ingliks jääb ta ju alati! tuleb ja aitab mul pead nendest pisikestest räpastest mötetest puhastada.
Tibi ise ka on ülikärsitu, ütles et läheb nädalavahetuseks mingisse laagrisse, et muidu ei jöua söitu ära oodatud :)

mis nüüd siis?

oh kui laisk ja vastuoluline nädal on selja taga. ei saa ega saa enam joonele end. ei taha lihtsalt. unistaks ainult kättesaamatust ja vinguks ja viriseks ja mossitaks niisama. köigele lisaks on minu peake täiesti segi löödud... arvasin küll et nii sisse ma omadega enam eales ei kuku, aga vat siis... nüüd ma siplen ja vaevlen selles.
lisaks köigele avastasin, et selle laupäevase tantsumaratoni käigus olen suutnud end ikka kole siniseks tantsida. vasak jalg on varvastest saati sini-plekiline. ja peale selle on baari veebikal ka igasugu intrigantseid fotosid üles topitud.
päh plika hakka tööle!!!