Schweinerei

ah aga masendav on see, et kogu muu tempo juures, ma olen ka söömisele korralikult gaasi andnud. Ja seda eriti öösiti. Njah ettevalmistus jöuluögimiseks.

najaa

Vaikselt hakkab kolimisabi eest lubatu korvatud saama. Üks hispaanlane sai eelmisel nädalal toidetud joodetud. Kuna ta on suur kokakuntsti huviline, siis tegin talle ise süüa: korralik liha punaseveinikastme ja kartuligratääniga körvale. Ja kuna neile latiinodele meeldib igasugune kirju värk siis keetsin gemüüset ka värvi pärast juurde. Kuna mul eesti aegust pole mingit söögitegemise kogemust, peale praekartuli, siis mul pole ka vastavat sönavara eriti :) Igastahes söök sai hea ja lisaks sellele sai kogu veinitagara ka täielikult hävitatud. Hea veel, et kastme jaoks ostetud mingi eriti odava veini kallale ei asunud. No aga eelmisel päeval oli üks hardcore eksam olnud, nii et oli ka mida tähistada :) Hämmastava oli muide ka see, kui raske oli leida siin tava-supermarketitest loomaliha. Täielik sea-paradiis. Muidugi on olemas ka ilusaid spetsaalseid lihapoode, ka spetsiaalsete hindadega, aga nii proff ma ka veel pole. Huvitav mis siis saama hakkab, kui tuleb pähe coucous-i teha näiteks :-O
Nojah eelmine nädal oli üldse harcore lisaks öppetööle seltielule ka spordi suhtes. Nädalavahetusel sai end vägisi normaalrütmi tagasi kisutud.

Aga homme viin ühe tütarlapse veel jöuluturule höögveini mekkima ja siis peaks selle kolimis-teemaga ühel pool olema. Kuigi praegu juba mötlen natike variandi peale uut elamist otsida. Kuidagi ebameeldivalt passiivsed on need elukaaslased mul. Öigemini noorem poisu on isegi ok, ta ikka hoiab köögi puhtana ja enamasti on just tema see kes oma vanema venna laga ka ära koristab. Ja on üldse siuke laadna suhtlemisega ka. Aga see vanem on just sellist tüüpi mees, kellega ma hea meelega üldse ei suhtleks. Kogu oma öpingute suhtes on ta väga ebamäärane (PS! mees on 35 aastane ja ma ei tea kas ta oma baka-gagi hakkama on saanud). Lisaks sellele paistab et tal on näpud korralikult pöhjas, samas ta vahib päevad läbi kodus ja ma ei näe eriti, et ta tööd ka otsiks. Ja just see, et ta ainult kodus vahib ja ikka ei suuda ühiskasutatavat osa puhtana hoida, häirib kohe eriti. Nüüd mötlengi kuidas seda teemat serveerida, sest otse ei sa igastahes midagi öelda. Siukestel tekib ju kohe mingi isiklik trots ja käitumine on ilmselt vastupidine loodetule. Täpselt siuke tüüp, kes hakkaks mind veel rassismis ehk süüdistama.
Interneti suhtes ei ole nad suutnud ka kuskilt putkast läbi hüpata ja lepingut teha. Mina puhtalt nende huvides ei ole hakanud seda lepingut tegema, sest ma niikuniii eriti püsima sinna ei jää. Kogusin ainult kogu info neile kokku, et nad siis välja valiks ja siis ära otsustaks. Aga noh, sellest on rohkem kui kuu aega juba möödas. Samas mida ma siblin siin ja raiskan siukese jama peale aega ja närve, niikuinii ei ole plaanis ju siia enam kauaks jääda. Noajah ja palju ma seal kodus olengi. Neljapäeval pörutan jälle Pariisi G-ga tsillima :) G kullake sai kusjuures lepingu Saksa Siemensisse, mönevörra suurema palgaga jne. Eks ta nüüd mötleb, mida teha, sest eelmisel nädalal tekkis isegi pisike variant New Yorki saada (tegelikult oli firmasiseselt teada, et see teema on välistatud). Vähemalt tal tuli ehk eneseusku natuke tagasi jälle. Läks vaeseke päris masendusse kätte ära.
Aga eks me siis neljapäevast esmaspäevani tähista seda :)

Reziim

Üritan endale mingit reziimi sisse harjutada, et töusen igal hommikul kindlal kella ajal ja nii. Ei ole kerge. Töusma olen isegi sundinud end, aga magamamineku ajad on küll väga kaootilised. Tagajärgi on igasugused. Täna näiteks olin stringid tagurpidi jalga toppind ja aru sain sellest alles pärast löunal.
aga selle nädala avastus on see, et mehed vist ikka pole saatanast... küüslauk neid igastahes eemale ei peleta.

Must drink less

Ma ikka alati vöpatan siukeste loosungite peale, kipun neid väga isiklikult vötma teate. Ah praegu ongi jälle selline pohma keerulisem level. Asja juures on köige hullem see, et ma olen tööl ja pean siin veel 4 tundi vastu pidama. Vähemalt pole mul vaja siin kindlast kella asjast olla, seega jöudsingi plaanitud kella 8 asemel kell 11.
Nii kui kohale jöudsin astus ülemus ka läbi ja mainis, et täna vöiksin taaskord tehtus ülevaate anda. Ah kui tore. Eelnevalt ma muidugi tervitasin teda eriliselt reipalt, et oma joonud häält kuidagi summutada. Ei kukkunud siiski köige parem kombinatsioon välja. No vähemalt on nüüdseks tehtust väriseval käel ülevaade antud. Jeerum meie siiamaani toimunud kolmest jutuajamisest olen kahel korral olnud puru-pohmakas.
Aga eile oli ikka siuke spontaanne värk. Ma olin Dr.Housiga juba voodis otsapidi ja just oli öhtune küüslauguleib (rohke küüslauguga) ka pöske pistetud (ma nimelt hakkasin teisipäeval haigeks jääma ja seda ei tohi ju juhtuda, nii ma siis söön siukest kraami hetkel), kui uksekell plärisema kukkus. Ja üsna nöudvalt. Ma tavaliselt ei reageeri sellele, aga läksin siis ikka piiluma et kes on. Ukse taga oli üks mu kunagine üheöösuhe, öigemini ta on rohkem vana söber ja ka mu kaaselanike söber.Veiniga. No lasin ta sisse, sest nii vöi naa oleks keegi meist ta sisse lasknud. Kukkus kohe tervitusmusitama muidugi, öigemini tahtis, aga mille peale ma siiski kiirelt reageerides eemale hüppasin. ta enese huvides.
Ma juba ise olin täiesti uimas oma küüslaugu leha töttu.
Kohe jöudis kaaselanik, kellele ta tegelt külla tuli, ka järgi ja veinist ma ometigi ära ei öelnud. Vähemalt oli väärt itaalia veini kaasa vötnud. Möne aja pärast uurib kutt, et miks ma end veel valmis pole teinud. Ma, hoolimatta äsjasest küüslaugu uimast, asusingi end muidugi kiirelt korda seadma. JA minek. Neljapäeviti on siis ühes toredas lossikeldris tore muusika ja palju rahvast alati. Polnudki seal oma 3 aastat vist käinud.
Terve öhta sai oma meeskonnaga tantsu löödud ja tekiilat joodud. Väga mönusalt ja turvaliselt tundsin end nendega. No vähemalt oma kaaselanikuga, see teine kippus küll vahel liiga ligidale, aga önneks ta vaatles ikka enamus aja näljaselt muus suunas ringi. Oma silmarööm oli mul muidugi ka ja tundus et tunded olid vastastikulised, üks kahest kas ujusin mina talle alati külje alla vöi tema mulle. Kuna mu nägemine viimase ajaga eriti uduseks on jäänud, siis ma silma päris ei saanud teha ja ei näinud ka kuhusuunas ta täpselt vaatleb ja nii. Aga jAh ma lihtsalt ei saa selle vastu, et mul igal pool silmaröömud peavad tekkima. Puhtalt silmaröömud siis eks. Siuke äge pikk surfar-poiss oli.
Miski hetk nagu välk selgest taevast tuli siiski tunne, et nüüd poeab kiirelt koju kobima. Ütlesin oma poistele järsku tsau ja panin minema. Aga siis pörkasin ikkagi veel kellegi Timoga kokku nii et sai veel temaga paar tutvus-öllet tehtud ja maast ilmast padratud. Naljakas oli asja juures see, et ta arvas alguses et ma olen prantslanna??? üritas peale esimesi vahetatud lauseid prantsuse keeles suhelda. Huvitav, ei minu aktsent, välimus ega miskit (välja arvatud kallim) pole eriti french .... ainuke pisike variant oleks siis riietus. Isegi see on tegelt pigem pöhjamaine. Ühesönaga ju siis ma ikkagi ei tahtnud veel koju minna. Mingist hetkest ta küsis küll ka, et kas ma olen döönerit söönud. Kilkasin talle küll kohe äsja öpitud fraasi, et Döner macht schöner, vastu, aga selgitasin siis ikkagi oma olukorda ausalt. hihi. hea et silmarööm ei tulnud juttu ajama.
Ja nüüd siis suren siin. 4 tundi veel. Vaja jälle asiseks saada, läheb aeg kiiremini.
Aga muust nii palju, et eelmine nädalavahetus oli ka löpuni pöörane, sai igasugu nalja tehtud taas.

Ja mitte-tööotsingu maastikelt nii palju, et viimasel ajal järsku helistatakse igalt poolt kuhu ilsmelt augustis-septembris CV-sid olen saatnud ja kutsutakse muudkui tööle. Kole nigel on ära öelda muudkui. Tänasele kutsujale igastahes ei öelndki ära, sest firma on äge ja vist niisama löbu pärast lähen käin koha peal ära, tsekkan tingimusi ;) Kuigi vaevalt oma praegusest kohast loobuma hakkan, olen ikka ülirahul hetkel. Ah eks ma vist olin veel pisut joobes ka kui nad mulle helistasid...

fafaa

Nädal oli nagu ta oli, kiire, aga möödas. Eelmine nädalavahetus ei tulnud muidugi nii rahulik kui lootsin. Pühapäeval oli külmkapp jälle hapukurki ja heeringat täis. Aga pöhimötteliselt pole mina selles süüdi, sest läksin söbrannade juurde lihtsalt ühele kohvrit tagasi viima, aga need tibid vötsid mind vastu vodkakoksidega ja üleslöödult ja siukse plaaniga, et nad nüüd riietavad mind ka ümber ja teevad meigi ja minek! Ja ma olen ju üsna kiirelt äraräägitav, polnud nagu pöhjust niikuinii vastu puigelda ka. Lisaks olid kaaslasteks ja transporteriteks nende kaunid ja stiilsed söbrad. Aga mulle kuidagi see klubitamine ja poosetamine ei sobi, seega ega ma super suures vaimustuses nädalavahetusest polnud.
Praegu on hoopis teine lugu. Söitsin eile juba Düsseldorfi söbrantsile külla. Tal olid muretsetud Editors'i kontserdile piletid Kölnis ja esimane siht oligi sinna minna. Varem küll bändist miskit ei teadnud, aga enne kontserdi hakkasin uurima ja kontsert meeldis igastahes. Logisch et kui "suured fännid" trügisime kohe lava ette fännama ka. Laulja oli täiesti omas elemendis ja paiststis väga nautivat mida teeb, juba seda oli tore jälgida. soojendaja Wintersleep meeldis ka. Ja täna läheb siis Düsseldorfi vanalinna ja pubide tutvumiseks. Eelnevalt plaan veel paarile söbrantsi söbrale eesti toitu valmistada :) Küpsisetordi näiteks vorpisime eile öösel kell 2 juba valmis. Kohe lähebki ettevalmistamiseks ehk siis kartulikoorimiseks!

Nädalavahetus!!!

Pariis oli muidugi tore. G jälle hellitas mind korralikult nagu ikka. Ta hakkab mind üldse liiga ära hellitama .... aga pigem nii kui vastupidi onju. Ei tahtnud üldse tagasi tulla. Aga nädalaalguseks oli vaja taas siin olla.

Ja no see nädal ongi üks paras jooksmine olnud. Mul lihased lausa haiged sellest ringi kepslemisest. Aga köik mis oli vaja teha sai tehtud ja lisaks on uues töökohas ka paar päeva juba ennast sisseelatud. Väga rahuldav esmamulje on igastahes. Oma ülemust nägin ma küll alles eile, aga igastahes on ta väga lahe ja üsna stressivaba. Tegelema hakkan intelligentsete dokumentidega, ehk siis 3D ja muidu dünaamiliste digi-pdf-dokumentidega. Pole ka mingi raketiteadus ja ma nokitsen ilmselt päris hea meelega selle kallal. Peale selle mainis chef ka, et igasugune kreatiivsus on ainult teretulnud (tegemist ju ikkagi üsna uue teemaga), ja see teeb ka töö kindlasti pönevamaks. Peale selle mulle meeldib töökeskond ka. Erinevalt viimastest töökohtadest, ei ole seekord tegemist open office tüüpi kontoriga. Mitte et mul selle open värgi vastu ka midagi oleks, aga niimoodi on ikkagi lihtsam kontsentreeruda. Mina muidugi jagan ruumi kahe teise tudengi-kutiga, aga tööajad meil on erinevad, nii et koos oleme ainult reedeti. Täna siis tutvusin nendega. Sellised vahvad tüübid, üks siuke surfari-liiki, teine korrektsem ja korralikum, ka väga meeldiv. Noh see on muidugi esmamulje.
Nädala jooksmiste körvale mahtus ka omajagu alkoholi. Nimelt kolmapäeval oli siin üks tudengipidu ja spontaanselt sai ühe söbrannaga otsustatud, et lähme paariks tunniks. No selle paari tunniga ma jöudsin omajagu öllet sisse kulistada jälle. Aga noh nii parajalt, et tuju oli röömus ja omal jalal sai ikkagi koju kobitud. Vot see koju jalutamine kujunes ka üsna löbusaks. Esiteks minu jalutamine on üsna kiirkönd tegelikult. Löön endale muusika körvu ja panen leekima. Järsku märkan, et keegi noormees jookseb mulle järgi, purupurjus, aga väga armas ja seletab, et mul pole vaja tema ees hirmu tunda. Ma muidugi lagistasin naerda ta hirmu-jutu peale. Ta siis selgitas, et ma olin temast nii kiiresti mööda kihutanud, et ta arvas, et ta hirmutas mind kuidagi :D Et Prantsusmaal, kust ta pärit on, ei tohi naistele hirmu valmistada, naised olevat väga au sees. On muidugi ka. Vot siis. Tegemist oli siis pool sakslase-prantslasega, kes on seal üles kasvand, aga otsustas nüüd siin tudeerima hakata. Esimese semestri poiss. Siuke uljaste blondide lokkidega ja väga armas. Ja väga noor :D Aga mul muidugi löi kohe G-igatsusest tulenevalt suur prantsluse-armastus välja ja ma lasin ta ennast koju saata armsasti. Muidugi ta elas pöhimötteliselt sealsamas ka, 5 minutit edasi jalutamist. Aga siis tal tekkis ikkagi trots ja poisu hakkas tahtma hoopiski minu juurde tulla... Lubas muidu mu ukse ees ööbida. Viskaski end juba kaksiratsi ukse ette. No kuna minul ka ei olnud tunnet, et peaks magama minema, pakkusin välja et läheks äkki tema juurde hoopiski. Tundus kiirem variant ka rahu saada. Poiss oli kohe nöus. Seega läksime siis tema juurde. Nii kui sinna jöudsime, kiskus tüüp end bokseriteni paljaks ja hüppas voodisse mind muidugi kogu mu mantli ja varustusega kaasa haarates. Andsin siis talle kenasti head ööd musi ja pagesin minema, mainides et homme vaja vara töusta. Igastahes jooksis kutt mulle bokserite väel välja järgi, no seda vöib vist ka ainult prantslaselt oodata. Aga ega ta kaua nii vastu ei pidanud, peaaegu talv käes ikkagi ju. No ja sain ka magama ära. Järgmine päev oli muidugi pohmakas, organism raibe ei taha enam alkot väga taluda. Aga ikkagi kasisin loengusse ja siis kiikasin veel ühelt karjääri-messilt läbi ja siis tööle, et oma ülemusega esmalt kokku ja oma tööülesannetest selgust saada. No nisuölle maik oli terve päev suus ja tunne oli muidugi ka siuke et haisen nagu töhk selle järgi. Vaprusevärinatest rääkimatta. Üritasin seega nati distantsi hoida, aga no kogu vestlus oli ikkagi väga rahustav ja motiveeriv samaaegselt. Päeva jooksul helistas veel üks vana tuttav ja ütles et tuleb öhtul külla veiniga. Noh mis mul sai ka selle vastu olla, millekski muuks ma niikuinii peale seda päeva poleks vöimeline olnud kui veiniks (magamine oleks muidugi parem, aga laisem variant olnud). Noh iseenesest tekitas see veini-idee teatavaid kahtlusi mehe eesmärkide suhtes, aga no kuna tal on elukaaslane ja laps kodus ootamas, siis ei arutlenud eriti kaua selle üle. Aga tuligi välja, et mehe eesmärk oli ikkagi, tsiteerin, „einfach hemmungslosen geilen Sex!“ Ma pidavat väärt olema küll, et oma naist petta. Ja kuna temaga üldjuhul saab ikka nalja ja ta on selline abivalmis inimene, siis ma ei hakkanud talle selgitama, et ta pole näiteks G kubemekarva ka väärt.
No mis iganes, pealetükkivaks ta ei läinud ja veinid said muidugi joodud, neid oli ta minu alkoholi lembusest teadlikuna ikkagi mitu kaasa vötnud. Nojaa öösel veel ärkasin ehmatusega üles ja mötlesin juba, et ai pagan jälle on pohmakas. Vötsin kiirelt aspirini ja hommikuks oli pea selge.
Nii aga nüüd ma lähen küll magama. Reede käes.....
Head ööd!