Pontshik

Nii nunnu on elada siukses jalka linnas. Muidugi FC   Bayern on lihtsalt rikas ja kokku ostnud parimad mängijad. Aga no mulle see Eestis kuuldud jalka definitsioon ikka ka meeldis. 22 meest, 1 pall ja Saksamaa vôidab. Meeste arvus vôin muidugi eksida.. :)) Aga no vahva ikka, et champions league finaal nüüd siinsamas..sealsamas Arenas. Pileti hinnad alates 1200 eurist. No atmosfäär saab igastahes pönev olema.

Muud ei miskit. Söön ja paksenen. Ja pikaks nädalavahetuseks hülgan lux-Müncheni ja lähen artistlikku Berliini kaema.

Mainisin möödaminnes söbrannale peavalust.. no mitte et mulle siuksed vingujad meeldivad.. aga ise vahel vöib eks :) Söbrants ütles, et peavalu tuleb valedest mötetest :) Eks ma olen oma viimaste suppide pärast ennast siunanud küll. Aga nagu ka söbrants mainis, et eks igal asjal ole oma väike tagamöte. Köik inimesed, kes su ellu tulevad, tulevad sulle miskit öpetama, selgeks tegema. Eks möndagi sai selgeks viimaste nädalatega küll jah. Ainult et vaja siis siukseks selguseks alati ennem mingisse suppi komistada. Kadestan neid inimesi, kel algusest peale asjadest selge ja kindel nägemus.
Tomiga sai paar söna vesteldud täna.. arst diagnoosis tal raske depressiooni... Ausalt öedla ma ei oska isegi kuidagi suhtuda siuksesse asja..  kui mina üldse midagi diagnoosiks, siis pigem burn out' .
No mis iganes.. See et ta minusugusega kokku pörkas, ei tule asjale muidugi ka suurt kasuks.. Vähemalt hakkas tüüp end rohkem liigutama taas. 
Ah ja no aga Arenast nati veel.. see näeb väljast ja staadionilt muidugi mönevörra vägevam välja kui see hädine restorani pilt mis ma eelmisse postitusse postitasin. Kohe näha kui suur jalka fänn ma olen..

Ehitusmees Yrjö

Yrjö iPljad idee tuletas naermise taas meelde. Kuidagi tujutu nädal aega on selja taga. Tea kas ilm, vôi eelmisest nädalavahetusest tegematta jätmise kripeldus on meeled tusaseks ajanud.
No nädalavahetus Düsseldorfis oli ikkagi meeleolukas. Üks intensiivne ja üsna tervistkahjustav nv muidugi taas. Kuigi jah jooksmas sai ikkagi ka käidud... muidu poleks vist mitu päeva me tempos vastu pidanudki. Kahju oli igastahes tagasi lennata taas.. Aga üks viirastus jäi kummitama... Eks aeg loob korra majja.. ei hakka siin asja üldse analüüsimagi. Mettbrötcheni proovisin ära. See on see tore hakklihaga saiake. Välja näeb jôle, aga maitseb üllatusena väga hästi! Seda mainis kaunis Chris ka juba.
Nädalasse mahtus veel omajagu suust välja lipasnud lollusi, üks väga intensiivne treeningupäev, ühe vegetarsiche restorani avastamine, kuhu ma iial enam sööma ei lähe ja veini jooma ilmselt ka mitte (hullumeelselt körged hinnad, absoluutselt mitte-midagi ütleva söögi kohta. Pealegi olin peale öhtusööki nagu rusikaga köhtu saanud... ilmselt korvati liha puudumine korraliku rasvaga vöi mis iganes..) ja siis jalgpall.
Köige eredam ongi ehk jalgpalli kogemus. Allianz Arena jalgpallistaadion oli nii vöi naa plaan kunagi ära näha. Ja nagu naksti tuli paarilt söbralt piletid mängule.. ja seda veel business areas (pildil). Mille ostmise korral oleks pidanud min 250 euri välja käima.  See tähendab seda, et sööd ja jood palju iganes suudad. Enne mängu, pausi ajal, peale mängu. No ja vahepeal vaatad väga mönna vaatega kohtadel ka jalkat. Nii vöib jalkat ju vaadata küll :-) Ilm oli ka päikest täis. Nüüd on arena  nähtud.
Treeningust ka nii palju, et ma peaks oma mädase enesekindlusega midagi tôsiselt ette vôtma. Treening nägi välja selline, et esimene pool päevast seletati meile teooriat ja peale löunasööki vöeti ette case study'd. See tähendab, et kamp jaotati kaheks meeskonnaks ja anti ülesanded kätte. Esimese ülesandega tekkis kohe väike kontakt, sel ajal kui möni sattus vaidlusse küsimuse sönastuse  üle ja ei saanud üldse aru, mida tahetakse, oli mönel, nagu näiteks minul, ülesanne juba lahendatud. Ja öigesti.  Muidugi on vajalik teada siukseid aspekte, kuidas keegi töötab jne. Aga enda jaoks lihtsalt  väike fakt, et ei peaks endale nii metsikult koguaeg tuhka pähe raputama ja end madalamaks kui muru litsuda. Sellega sead iseendale need köige suuremad takistused ette. Kriitiline peab muidugi olema, aga see liigne tagasihoidlikus ei vii nüüd küll kuhugile. Lisaks vaja selge ja konstruktiivse feedbacki edastamine ära öppida.
Ahah ja Tom on vahelduva eduga päris ära ununenud.. ma ei tea kas ta on ise ka ettevaatlikusest nönda tagasi tömmanud, vöi on ta huvi ka maha jahtunud. Ei tunne just eriti puudust ka tema tähelepanust. Tark mees, kui aru sai, et sel teemal pole tulevikku. Eks see teema rikkus vist ka viimsel ajal veits tuju.. need paganama etteheited endale, et jälle miski absoluutselt môtetu teema otsa koperdanud olen. Aga noh mingi selgusele raputus oli jälle. Eks see ole ka ju tarvilik aegajalt.
Pea valutab juba vähemalt kaks nädalat jutti. See et ärkad peavaluga, teeb ikka nöutuks küll.. äkki miski kevadine allergiavorm?
Igastahes üritan päris hoolega tervislikum olla taas, ja täna ilmselt vaja miski jooks vöi ujumine ka ette vötta. See stress aeg ajab mu paksus!

Minu pôgus nädal sai läbi! Kolm päeva! Esmaspäev oli veel püha ja reede ehk siis tänase vôtsin lihtsalt vabaks. Sest lendan lôuna paiku juba Düsseldorfi! Oma ühte oma lemmiklinna Saksas! Ja ühe lemmiksöbranna juurde, kellega saab alati nalja ja tsirkust!
Kolm päeva tundusid sellest hoolimatta nii pikad..  tööpäevad venisid pikale ja no inimesi jagus ka hoolega nädalasse. Prantslasega sain terve nädal hästi läbi. Ta oli peale nelja-päeva-pikkust püha ja väikest Marseille's suvitamist (ta nimelt sealt pärit) üsna röömus ja tore välja. Ja eks me môlemid üritame teineteisega toime tulla. Häirib veel see tema neetud networking statement koguaeg. Igapäevaga ôpid uusi inimesi tundma.. küll selle tuttav, küll teise ja haare koguaeg laieneb. Aga tal on see ikka tôsine eesmärk omaette. Loomulikult see on tähtis, aga ma küll uutesse nägudesse niimoodi ei suhtu.. No edu talle siis networkimisel..  Ja meil on tôsine varjatud konkurents tekkinud...nagu see chefil ilmselt plaanis oligi. Ta isegi kogematta mainis seda mulle... Nojah aga järjest rohkem on teha ja järjest huvitavamaks läheb.  Nädala sees oli veel telco' Marseille'ga. Tibi kellega ma asju ajan, temaga sai nii möndagi olulist lahti arutatud. No ja ma suhtun Marseille'sse ja sellesse piirkonda nüüd ikka suurema huviga :) No üldse on jälle neid prantslasi nii meeletult palju ümberringi tekkinud. G-ga pörkasin koduteel mitu korda kokku ja ühe ta söbraga ka. Keda ma olin tegelikult varem juba mitu korda näinud ta pidudel, ja mölemid me ilmselt teadsime kuidagimoodi teineteist...aga suhtlema väga ei kippunud. Pealegi töötame ühes majas ja ühel korrusel lausa. Nüüd oleme söbrad ka. Tore tüüp..  oli teine selle töstmis-spordi ja orienteerumise alal üsna teadja. Ma tegelt arvasin, et see nali ainult eestlastel kohandatud. Bayerlased ka veel on ehk asjatundjad, aga et prantslane :)) Aga kolmap. oli siin üks tösine jalgpalli match München-Dortmund. ja siis tuli nagu jutuks.  Noh..see on omaette ooper elada siukses vägevas jalgpalli-linnas.
Ja täna käisime koos löunatamas ka. G-ga siis. Seal teises kantiines, kuhu ma pole enam oma aasta aega sattunud.. ja kus kaunis Chris einetab. Lootsin salamisi, et lahe oleks kui kokku pörkaks..  Aga noh kui mul juba siuksed lootused tekivad, siis on reeglina selge, et seda ei juhtu. Aga täna juhtus.. esimesed inimesed peaaegu, kes mulle seal vastu jalutasid oligi tema ja ta kolleeg.. mölemid naeratasid väga soojalt. Kolleg ka..kuigi teda ma jah löputöö ajast nägin tihti, aga me pole isegi tuttavad nö.
Noja voila..nüüd keset ööd tuli Chrisilt sönum, et mis mul laupäeval plaanis...  Plaanid tehtud paraku.
Täna pörkasin üldse igasugu inimestega kokku ... hommikul linna peal juba.. ja nagu ma ilmselt maininud olen, München pole eriti pisike linn, et seal juhtuks eriti tihti tuttavaid nägusid kogematta nägema.
Kogu see pisike nädal konstantselt kestnud peavalu jäi ka köige muu varju. Nii palju mürke siis kehas vöi mis? Mul pea ei valuta just eriti tihti.
Täna viitsisin fitnessisse ka minna..kuigi trenniriideid olin terve nädal kaasas kandnud, ei viitsind peale tööd ikka kuhugile minna. Loomulikult oli mönus. Tegin kolme-neljakorde koormusega sellest mis see treener mulle algul paika pani ja siis saun. Aga jah..fitness pole minu teema. Kuigi ilusaid inimesi näeb seal töesti palju..aga iluga vist neil see asi piirdub mul on tunne. ..tihtilugu..
Üldse ma jöudsin sel nädalal endaga kokkuleppele, et kui jään vanatüdrukuks siis jään.. pole midagi parata.. aga hinnaalandust tegema ei hakka. Tomi nagu igatsenud pole. eks see ole märk. Isegi siis kui andis teada, et ta oma motika taas linna transportis.Ta on pigem paraja sisemise konflikti tekitanud..ma olen nii tige jälle enda peale, et millegisse sellisesse takerdusin.. ja seetöttu söön.. ja pekk on kintsu ümber jälle nagu plaksti vohamas. 
Ah et mis konflikt. Söbranna mainis, et mul on miskid hirmud suhte suhtes. vöi meeste suhtes üldse. Ja siis ma hakkasin mötlema. Ei.. hirme pole. On lihtsalt kehvapoolne eneseteadvus.. vöi kuidas iganes seda self confidence'i nimetada.  Ja nali naljaks, ega ma G st pole ka päris üle saanud..Eelmine kord oleks T juures väga imelikul hetkel peaaegu nutma puhkenud...   Loll naine.. 

Hurmas

Jama on siukseid pause jätta postitamistesse. Oleks näiteks eelmine nädalavahetus selle ette vötnud, oleks postitus ehk sisukam tulnud...vöi noh vähemalt emotsionaalsem ehk.  Nüüd vist jäävad kohati ainult vôtmesônad.
Marseille reis oli üsna raske, aga äärmiselt tore ka.  Lisaks kahepäevasele ikkagi üsna pingelisele koosoleku maratonile, oli siiski ka palju muud. Lisaks huvitavad inimesed, kellega enamusega oli teatud kontakt juba olemas. Eurocopteri riski officer, prantsuse tsentelman mäletas päris hästi mind veel ja tervitas väga soojalt. Temaga on üldse üks tore kontakt tekkinud. Juba jöulupeo lauas istusime körvuti ja no eks seetöttu sai ka pögusamalt suheldud. Aga Marseilles siis lisaks koosolekutele oli veel öhtusöök linnas. Ja seda mitte Marseilles, vaid Aix en Provence's, üks Marseille lähedane väga ilus ja uhke linnake! Peale koosolekut viis veel üks prantsuse kolleeg möningad inimesed sealset kuulsat mäge, Sainte-Victoir, kaema. Mägi olevat kuulus seetöttu, et seda väga palju maalida armastatakse. Ja siis Aix'i restorani öhtustama kogu seltskonnaga.. kuulsale Cours Mirabeau tänavale. Siuke purskaeve ja uhkeldavaid autosid ja restorane täis tänav. Peale restot, väsind nagu midagi jöledat, olid paar tegelast ja see tsentelmen veel valmis väiksele dringile minema.. ja läksin kaasa. Kuigi pöhimöttelislet  ei püsind väsimusest suurt jalgel enam, aga ära ei suutnud ka öelda. Ja hästi tegin. Mina ja siis kolm tüüpi olidki need vaprad, teised juba pöönasid me kaunis hotellis. Aga me tegime veel väikse joogi ja kuna väljas oli suvi (meie möistes), siis veel väikse jalutuskäigu linnas. Imeilus linn! Kuulus kohtumaja sai ära kaedud, mis protsesside arvu järgi Prantsusmaal teine suurem kohtuid on.  Varem oli vangla. Ja linn on tuntud rohkete purskaevude järgi. No täielik romantika. See härrasmees, Pascal, mainis veel ära, et olen iga kell taas sinna oodatud, nimelt ma pean niikuinii üsna korralikult koostööd tegema nendega. Aga paraku vist saab muude info-kanalitega me koostöö niigi jutti aetud. Ah parem kah... lasen end mönel tüüpilisel prantsuse meelitajal muidu ehk liiga ära vörgutada. Järgmisel päeval enne lennukile ruttamist sai köigiga veel kenasti hüvastijäetud. Nendel paganama prantslastel on ju ikka see  pösemuside komme, millega ma ikkka veel ei suuda väga ära harjuda. Noh Pascaliga siis sai algul käteldud, aga siis tuli ikka veel minu juurde, et me pole ju veel suudelnudki hüvastijätuks :)) no eesti keeles kölab see nüüd peaaegu nagu porno juba. kordas veel, et olen iga kelle willkommen. ja kui mul veits rohkem motivatsiooni oleks, siis vöiks ju väikse tööreisi sinna endale orgunnida. Aga ei hakka vist... no vaatab.. eks kevad näitab :)
Seltskonnas oli ka üks inglane.. väga kena inglise sharmiga. Siuke keda algul ei pane paugupealt tähelegi, aga siis hakkad märkama ja märkama ja siis ei saagi enam silmi pealt. Peagi tuli ka välja, et ta on juurtega pisut eestlane... ema vist olevat eestlane lausa. Ise ta küll sönagi keelt ei räägi ja tallinnas on ka ainult korra käinud. Ühesönaga pole eestist aimugi ja on ikkagi inglane mis inglane.
Koju lennates mu kolleeg mainis, et peale seda kui ta sai teada et tüüp on eesti sugemetega, arvas, et me vöiks lausa sugulased olla. olevat teatavat sarnasust märganud  :)) tegelikult oli see mulle küll üks suurim  kompliment üldse, mis viimasel ajal tehtud.. polnud muidugi komplimendina sugugi möeldud. Lihtsalt väike väide..mis pani mötlema. ja lausa väärtushinnanguid ümbermuutma. möingaid..  
Ja siis oli nädalavahetus ja Düsseldorfi söbranna siin, kellega ka meeleolukalt aega sai veedetud. Ja nädal sai üsna tormiliselt alustatud. Tomi nägin ainult väga pögusalt. Peale Marseilled ei tekkinud enam kiusatust näha.. Üks uus väga hea sushi restoran sai avastatud... Sai nimelt prantslanna Audrey ja tema kuti söpradega sedal käidud.. paar uut väga kuiva saksa tuttavat juures.
Nädala sees sai veel miskis ratsionaal-teatris käidud, kus üks mees pidas loengut ja tutvustas oma raamatud nimega "Alasti naised on ajule head". Kirjanik oli Mike'i (mu ameerika söbrake) tuttav ja seega ta promos seda üritust. No päris huvitavaid fakte tuli välja ja Mike oli ka tore näha. Tomiga sain löpuks ka kokku.. neljapäeval. Olin nii läbi juba omadega, sest jälle oli tööl üks 11 tunnine koosolekuid täis sürr päev olnud. telefoni-konverentsid.. oi kuidas need mulle ei meeldi... aga üks üsna edukas justnimelt Marseille'ga :)  ja prantslane ajas ka hommikust saati metsikult närvi. Ma ei tea kuidas ma selle teemaga hakkama saan. koduteel pörkasin G-ga kokku üle väga pika aja. Eriliseks suureks suhtlemiseks ma valmis polnud. Ja siis trenni..arvasin, et ehk saab seal välja lülitatud..algul uusi kenasid ja söbralikke nägusid nähes, isegi tundus et rööm töuseb palgeile jälle, aga mitte kauaks. Rügasin siis nati ja siis sauna ja siis Tomi juurde...pahurana taas... Aga tark mees, tal oli juba taas söök ahjus ja vein laual. Cheeris mu miskil määral üles jälle. Kella kooris käepealt ära, et ma seda muudkui ei jöllitaks, et kas ma ikka viimase metroo peale jöuan. Noh ma olin nii läbi, et ega ma vastu ka ei södinud enam. Sai jälle kassid kaisus magatud. Vöi noh üks daam ronis kaissu, ja trügis oma käpad mu külje alla, nagu ma tavaliselt oma jalad vöimalusel möne mehisema külje alla peidan. Vahel limpsis ka, pesi mind vöi miskit.  Peale hommikukohvi kasisin koju, kuigi T vist arvas et jään kogu 4ks päevaks, mis siin nüüd vabad on tema juurde. Heh isegi vötsin end kokku ja lubasin öhtl ta juurde minna taas. Aga öhtul läksime hoopiski kinno  ja maksin ise oma pileti eest! ja ölle eest ka!  Ja peale kino ta käis mulle juba liigan ärvidele..läksin koju. Ühesönaga eks ma homme veel näen teda, aga kuidagi tuleb vist segeks teha, et pikemaid plaane pole küll mötet siin suigutada. Sest asjast asja ei saa. Täna söbranna küsimusele, et miks, ei osanudgi vastust valmis formuleerida. Et tüüp liiga lihtne on, see pole nagu eriti selgesti arusaadav vist. Aga sai vist asi selgeks möeldud, mul pole seda ülespoole vaatamise effekti tema juures.. ja minu jaoks peab respekti-vääriv mees olema siuke, kellelt mul ka miskit öppida oleks ja kellega jätkuks seda pinget öhku. kui see on olemas, siis vist see ülikonnastatud  ja pealiskaudne pool nii tähtis polegi. Kuigi mulle ülikonnad meeldivad siiski..   Ja selle kinos käiguga hakkas nii mönigi muu asi häirima... isegi väga. Nojah läheb nagu eelmine kevad. Siis tekkis ka korraks üks Bayeri mees Thomas :D No ajalugu kordub ikka täie rauaga taas. Eks sellel kevadisel avapaugul ole önneks rohkem positiivset juures, aga tolku pole löppkokkuvöttes ikkagi miskit.
Eile olin söbrannaga linna peal, ja sain siis veel öhtul T-lt kibedamat sorti sönumi tema arvamusega, et me öhtu koos veetma oleks pidanud. nojah mida kiiremini see asi löpetatud saab, seda parem ilmselt.. muidu lähen jälle liiga vastikuks kätte ära.  Aga lahedas kohas sai taas käidud.. ilusad stiilsed isikupärased inimesed koos ja itaalia-kreeka atmosfär. ehk siis üsna elav. ja sellest ma olen nüüd veits väsind..
appi kui pikk joru jälle kokku sai!!!