Marseille reis oli üsna raske, aga äärmiselt tore ka. Lisaks kahepäevasele ikkagi üsna pingelisele koosoleku maratonile, oli siiski ka palju muud. Lisaks huvitavad inimesed, kellega enamusega oli teatud kontakt juba olemas. Eurocopteri riski officer, prantsuse tsentelman mäletas päris hästi mind veel ja tervitas väga soojalt. Temaga on üldse üks tore kontakt tekkinud. Juba jöulupeo lauas istusime körvuti ja no eks seetöttu sai ka pögusamalt suheldud. Aga Marseilles siis lisaks koosolekutele oli veel öhtusöök linnas. Ja seda mitte Marseilles, vaid Aix en Provence's, üks Marseille lähedane väga ilus ja uhke linnake! Peale koosolekut viis veel üks prantsuse kolleeg möningad inimesed sealset kuulsat mäge, Sainte-Victoir, kaema. Mägi olevat kuulus seetöttu, et seda väga palju maalida armastatakse. Ja siis Aix'i restorani öhtustama kogu seltskonnaga.. kuulsale Cours Mirabeau tänavale. Siuke purskaeve ja uhkeldavaid autosid ja restorane täis tänav. Peale restot, väsind nagu midagi jöledat, olid paar tegelast ja see tsentelmen veel valmis väiksele dringile minema.. ja läksin kaasa. Kuigi pöhimöttelislet ei püsind väsimusest suurt jalgel enam, aga ära ei suutnud ka öelda. Ja hästi tegin. Mina ja siis kolm tüüpi olidki need vaprad, teised juba pöönasid me kaunis hotellis. Aga me tegime veel väikse joogi ja kuna väljas oli suvi (meie möistes), siis veel väikse jalutuskäigu linnas. Imeilus linn! Kuulus kohtumaja sai ära kaedud, mis protsesside arvu järgi Prantsusmaal teine suurem kohtuid on. Varem oli vangla. Ja linn on tuntud rohkete purskaevude järgi. No täielik romantika. See härrasmees, Pascal, mainis veel ära, et olen iga kell taas sinna oodatud, nimelt ma pean niikuinii üsna korralikult koostööd tegema nendega. Aga paraku vist saab muude info-kanalitega me koostöö niigi jutti aetud. Ah parem kah... lasen end mönel tüüpilisel prantsuse meelitajal muidu ehk liiga ära vörgutada. Järgmisel päeval enne lennukile ruttamist sai köigiga veel kenasti hüvastijäetud. Nendel paganama prantslastel on ju ikka see pösemuside komme, millega ma ikkka veel ei suuda väga ära harjuda. Noh Pascaliga siis sai algul käteldud, aga siis tuli ikka veel minu juurde, et me pole ju veel suudelnudki hüvastijätuks :)) no eesti keeles kölab see nüüd peaaegu nagu porno juba. kordas veel, et olen iga kelle willkommen. ja kui mul veits rohkem motivatsiooni oleks, siis vöiks ju väikse tööreisi sinna endale orgunnida. Aga ei hakka vist... no vaatab.. eks kevad näitab :)
Seltskonnas oli ka üks inglane.. väga kena inglise sharmiga. Siuke keda algul ei pane paugupealt tähelegi, aga siis hakkad märkama ja märkama ja siis ei saagi enam silmi pealt. Peagi tuli ka välja, et ta on juurtega pisut eestlane... ema vist olevat eestlane lausa. Ise ta küll sönagi keelt ei räägi ja tallinnas on ka ainult korra käinud. Ühesönaga pole eestist aimugi ja on ikkagi inglane mis inglane.
Koju lennates mu kolleeg mainis, et peale seda kui ta sai teada et tüüp on eesti sugemetega, arvas, et me vöiks lausa sugulased olla. olevat teatavat sarnasust märganud :)) tegelikult oli see mulle küll üks suurim kompliment üldse, mis viimasel ajal tehtud.. polnud muidugi komplimendina sugugi möeldud. Lihtsalt väike väide..mis pani mötlema. ja lausa väärtushinnanguid ümbermuutma. möingaid..
Ja siis oli nädalavahetus ja Düsseldorfi söbranna siin, kellega ka meeleolukalt aega sai veedetud. Ja nädal sai üsna tormiliselt alustatud. Tomi nägin ainult väga pögusalt. Peale Marseilled ei tekkinud enam kiusatust näha.. Üks uus väga hea sushi restoran sai avastatud... Sai nimelt prantslanna Audrey ja tema kuti söpradega sedal käidud.. paar uut väga kuiva saksa tuttavat juures.
Nädala sees sai veel miskis ratsionaal-teatris käidud, kus üks mees pidas loengut ja tutvustas oma raamatud nimega "Alasti naised on ajule head". Kirjanik oli Mike'i (mu ameerika söbrake) tuttav ja seega ta promos seda üritust. No päris huvitavaid fakte tuli välja ja Mike oli ka tore näha. Tomiga sain löpuks ka kokku.. neljapäeval. Olin nii läbi juba omadega, sest jälle oli tööl üks 11 tunnine koosolekuid täis sürr päev olnud. telefoni-konverentsid.. oi kuidas need mulle ei meeldi... aga üks üsna edukas justnimelt Marseille'ga :) ja prantslane ajas ka hommikust saati metsikult närvi. Ma ei tea kuidas ma selle teemaga hakkama saan. koduteel pörkasin G-ga kokku üle väga pika aja. Eriliseks suureks suhtlemiseks ma valmis polnud. Ja siis trenni..arvasin, et ehk saab seal välja lülitatud..algul uusi kenasid ja söbralikke nägusid nähes, isegi tundus et rööm töuseb palgeile jälle, aga mitte kauaks. Rügasin siis nati ja siis sauna ja siis Tomi juurde...pahurana taas... Aga tark mees, tal oli juba taas söök ahjus ja vein laual. Cheeris mu miskil määral üles jälle. Kella kooris käepealt ära, et ma seda muudkui ei jöllitaks, et kas ma ikka viimase metroo peale jöuan. Noh ma olin nii läbi, et ega ma vastu ka ei södinud enam. Sai jälle kassid kaisus magatud. Vöi noh üks daam ronis kaissu, ja trügis oma käpad mu külje alla, nagu ma tavaliselt oma jalad vöimalusel möne mehisema külje alla peidan. Vahel limpsis ka, pesi mind vöi miskit. Peale hommikukohvi kasisin koju, kuigi T vist arvas et jään kogu 4ks päevaks, mis siin nüüd vabad on tema juurde. Heh isegi vötsin end kokku ja lubasin öhtl ta juurde minna taas. Aga öhtul läksime hoopiski kinno ja maksin ise oma pileti eest! ja ölle eest ka! Ja peale kino ta käis mulle juba liigan ärvidele..läksin koju. Ühesönaga eks ma homme veel näen teda, aga kuidagi tuleb vist segeks teha, et pikemaid plaane pole küll mötet siin suigutada. Sest asjast asja ei saa. Täna söbranna küsimusele, et miks, ei osanudgi vastust valmis formuleerida. Et tüüp liiga lihtne on, see pole nagu eriti selgesti arusaadav vist. Aga sai vist asi selgeks möeldud, mul pole seda ülespoole vaatamise effekti tema juures.. ja minu jaoks peab respekti-vääriv mees olema siuke, kellelt mul ka miskit öppida oleks ja kellega jätkuks seda pinget öhku. kui see on olemas, siis vist see ülikonnastatud ja pealiskaudne pool nii tähtis polegi. Kuigi mulle ülikonnad meeldivad siiski.. Ja selle kinos käiguga hakkas nii mönigi muu asi häirima... isegi väga. Nojah läheb nagu eelmine kevad. Siis tekkis ka korraks üks Bayeri mees Thomas :D No ajalugu kordub ikka täie rauaga taas. Eks sellel kevadisel avapaugul ole önneks rohkem positiivset juures, aga tolku pole löppkokkuvöttes ikkagi miskit.
Eile olin söbrannaga linna peal, ja sain siis veel öhtul T-lt kibedamat sorti sönumi tema arvamusega, et me öhtu koos veetma oleks pidanud. nojah mida kiiremini see asi löpetatud saab, seda parem ilmselt.. muidu lähen jälle liiga vastikuks kätte ära. Aga lahedas kohas sai taas käidud.. ilusad stiilsed isikupärased inimesed koos ja itaalia-kreeka atmosfär. ehk siis üsna elav. ja sellest ma olen nüüd veits väsind..
appi kui pikk joru jälle kokku sai!!!
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen