No nädalavahetus Düsseldorfis oli ikkagi meeleolukas. Üks intensiivne ja üsna tervistkahjustav nv muidugi taas. Kuigi jah jooksmas sai ikkagi ka käidud... muidu poleks vist mitu päeva me tempos vastu pidanudki. Kahju oli igastahes tagasi lennata taas.. Aga üks viirastus jäi kummitama... Eks aeg loob korra majja.. ei hakka siin asja üldse analüüsimagi. Mettbrötcheni proovisin ära. See on see tore hakklihaga saiake. Välja näeb jôle, aga maitseb üllatusena väga hästi! Seda mainis kaunis Chris ka juba.
Nädalasse mahtus veel omajagu suust välja lipasnud lollusi, üks väga intensiivne treeningupäev, ühe vegetarsiche restorani avastamine, kuhu ma iial enam sööma ei lähe ja veini jooma ilmselt ka mitte (hullumeelselt körged hinnad, absoluutselt mitte-midagi ütleva söögi kohta. Pealegi olin peale öhtusööki nagu rusikaga köhtu saanud... ilmselt korvati liha puudumine korraliku rasvaga vöi mis iganes..) ja siis jalgpall.
Köige eredam ongi ehk jalgpalli kogemus. Allianz Arena jalgpallistaadion oli nii vöi naa plaan kunagi ära näha. Ja nagu naksti tuli paarilt söbralt piletid mängule.. ja seda veel business areas (pildil). Mille ostmise korral oleks pidanud min 250 euri välja käima. See tähendab seda, et sööd ja jood palju iganes suudad. Enne mängu, pausi ajal, peale mängu. No ja vahepeal vaatad väga mönna vaatega kohtadel ka jalkat. Nii vöib jalkat ju vaadata küll :-) Ilm oli ka päikest täis. Nüüd on arena nähtud.
Treeningust ka nii palju, et ma peaks oma mädase enesekindlusega midagi tôsiselt ette vôtma. Treening nägi välja selline, et esimene pool päevast seletati meile teooriat ja peale löunasööki vöeti ette case study'd. See tähendab, et kamp jaotati kaheks meeskonnaks ja anti ülesanded kätte. Esimese ülesandega tekkis kohe väike kontakt, sel ajal kui möni sattus vaidlusse küsimuse sönastuse üle ja ei saanud üldse aru, mida tahetakse, oli mönel, nagu näiteks minul, ülesanne juba lahendatud. Ja öigesti. Muidugi on vajalik teada siukseid aspekte, kuidas keegi töötab jne. Aga enda jaoks lihtsalt väike fakt, et ei peaks endale nii metsikult koguaeg tuhka pähe raputama ja end madalamaks kui muru litsuda. Sellega sead iseendale need köige suuremad takistused ette. Kriitiline peab muidugi olema, aga see liigne tagasihoidlikus ei vii nüüd küll kuhugile. Lisaks vaja selge ja konstruktiivse feedbacki edastamine ära öppida.
Ahah ja Tom on vahelduva eduga päris ära ununenud.. ma ei tea kas ta on ise ka ettevaatlikusest nönda tagasi tömmanud, vöi on ta huvi ka maha jahtunud. Ei tunne just eriti puudust ka tema tähelepanust. Tark mees, kui aru sai, et sel teemal pole tulevikku. Eks see teema rikkus vist ka viimsel ajal veits tuju.. need paganama etteheited endale, et jälle miski absoluutselt môtetu teema otsa koperdanud olen. Aga noh mingi selgusele raputus oli jälle. Eks see ole ka ju tarvilik aegajalt.
Pea valutab juba vähemalt kaks nädalat jutti. See et ärkad peavaluga, teeb ikka nöutuks küll.. äkki miski kevadine allergiavorm?
Igastahes üritan päris hoolega tervislikum olla taas, ja täna ilmselt vaja miski jooks vöi ujumine ka ette vötta. See stress aeg ajab mu paksus!
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen