Terviseks

Mitte itaallaste. Kuigi itaalia inglismaa vöitlust ma jöudsin vaatama alles penaltite ajaks. aga olin inglaste poolt.. noh ma ei teagi miks. nende aktsendi pärast ehk.
Ühesönaga homme kihutan tagasi. Eesti völusid sai nauditud nüüd pisut üle nädala. Rohi on siin ikka rohelisem, taevas sinisem, päike kuldsem... ja salakavalam! Istuda juba saan. Aga sellest hoolimatta ilutseb korralik päiksepöletus seljal ja tagapool üldse. Söbranna tulekustuti vist ikkagi päästis suurema pöletuse ja villid ja kogu siukse kupatuse.
..ja lilled kaunimad ja söök maitsvam. Isegi kopra sashlökki sain! Väga hea! :)
 Ja maasikad magusamad...
Ah nii vöikski ju löpmatuseni jätkata.. tagatipuks küsimusega, et miks ma juba tagasi pole kolinud? Egas mul väga adekvaatset vastust polegi. Hetkene pönev töö ehk ainult.. aga kes väidab, et ma Eestis sama pönevat ei leiaks? Pole isegi proovinud.. aga vöiks ju?
Aga, et miks terviseks.. ma olen teisipäevast saati joonud! Vaene maks. Üritagu palju ma tahan... ei önnestu ilma. Oi tegelt ma olen siiatulkust saati ju :-O Ainult üks päev oli alkoholivaba.. kui nüüd päris täpseks minna.   Muidugi mitte palju. Üks öhtu klaas shampat oma väikse printsessi pöhikooli löpetamise puhul, teisel paar pitsi konjakit vanaemaga, paar öhtut paar pudelit veini, vöi siis 10 ölut. Täna pidin venna hädast välja aitama, sest talle oldi vein kingitud, aga ta ei joo. Oleks Torrese ära andnud. Pidin oma abikäe jälle sirutama. Natuke ta siiski aitas ka.
Ega ma peale perekonna ja paari kodukandi söbranna seekord kedagi ei näinudki. Ehk siis augustis.
Aga sauna sai! Oleks viheldagi saanud ... kui selg nii tulipunane poleks olnud. Jaanipidu ja muusikat ka. Pisut tantsugi tolmutatud kohalikul jaanipeol. Jaaniööl üheksat öit otsitud, et see siis padja alla panna ja oma tulevast unes näha. Unes ma ei näind tuhkagi.. aga äkki seepärast, et läbi körvenögestest otsitud öied (oh pole lihtne see vallalise elu), koduteel kuhugile pöösasse kogematta kukkusid :)
Isegi jooksmas sai käidud löuna-eesti metsade vahel. 
Ja kui ma neid veel pödenud pole, siis tuuleröuged sain ka söbranna tulnukas-roheliselt poisipönnilt. Tegelt käis sääsetulv ka muidugi üle. ehk on see ikkagi valdava sügelemise pöhjuseks. jalad on ikka üsna ära kraabitud juba. ja keegi söi nii et sinikas on taga.  aga palavik on olnud valdavalt terve siin olemise aja. siuke 37,1-37,4. väike aga tuntav. ema arvas, et ma pole siinse madalmaa öhuröhu ja niiskuse ja muu siuksega enam harjunud.
Politseile jäin vahele. Üks öö söbranna juurest veinilt koju patseerides peatas kohalikud valvsad korravalvurid kenasti kinni ja pahandasid helkuri puudumise pärast. Ega nad nii pahased polnudki tegelikult.. öö oli ka ikkagi üsna hele. Trahvi seekord ei saanud, piirduti sönade peale lugemisega ja minupoolse lubadusega edaspidi alati helkurit kaasas kanda.
Tagasi häälestuda veel eriti ei suuda. Eks homme lennukis tekivad jälle saksa mötted pähe. Ehk ainult see prantslase hakatis.. kirjasöber. Eks kirjavahetus on ikka jätkunud ja kirja löpud on sellised..järjest armsamad.  algasid 'Bisous'ga' ehk siis musid.. mis on prantslaste puhul tavaline kirjaöpu tervitus. pösemusid on ju tervituseks seal. edasi 'Gros bisous!!' ja 'Doux bisous'  ehk siis matsakamad ja magusamad musid eesti keeli :D  ja Je t'embrasse ja nüüd siis juba Je t'embrasse ma chère R! Ausalt öelda ma ei teagi .. pöhimötteliselt ta on ju ikkagi kolleeg eelköige.. ja noh korra ma olen teda näinud.. vöi noh kaks korda, kaks päeva olin seal tööreisil. Noh ja järgmine nädalavahetus saame siis kokku Münchenis. Kuna seekord on tema siin tööreisil. No kirju oli küll tore vahetada... muud ma ei oska kommenteerida, ma ei mäleta suurt miuke ta väljagi näeb :)  Ta mingi teatav selline süütu-uje muie ainult on meeles. mis oli muidugi omamoodi völuv :) 
Aga ennem saan wakeboardima. ma isegi ei tea täpselt mismoodi see välja näeb. aga paljud tuttavad on maininud, et tahaks seda proovida, aga väga ei julge. pidavat omajagu ohtlik olema. ja mina andsin nöusoleku ja registreerisin end siuksele üritusele ära, ilma et ma oleks asja süvenenudki. kiired ajad olid. ja kiiresti pidi ära regama. ja ma mötlesin, et veesuusk vist.. no ühesönaga ma loodan et sealne talveilm nati pareneb järgmiseks nädalavahetuseks. hakka vöi mäesuuska taas harrastama.
jh ja no kaunis Chris viib ka kuhugile sööma...  Ta ka paras gurmaan ja teab mönusaid kohti. Kuigi ta ununes vahepeal sootuks.. aga mingil vägivaldsel moel ta ikka tungib jälle suure tormiga mötetesse.  ei saa tast rahu nii lihtsalt..
Töö suhtes ka palju teha..

Kirjasôber

jajah... pole kellegagi siukest e-mailide vahetamist enam kaua kogenud... kôik on nii mobiilseks ära muutunud, et isegi igapäevane meilide vahetamine on nagu omamoodi vanamoodne... ja romantiline :)  Aga nüüd on nii, et iga päev ootan ja iga päev vastan sellele Vincent'le sealt Marseille tripist. Kui tema esimene ja teine mail jätsid kuidagi tunde, et mis supi sees ma nüüd olen jälle. Absoluutselt ebahuvitav. Siis nüüd on nii, et iga päev koju joudes on esimene asi lüüa oma private e-maili lahti, et rôômuga lugeda uut saadetist ja sama rôômuga ka vastata.. järjest pikemalt.
Eilsest olen edela Prantsusmaal Toulousis. Täna ja homme nimelt selline korralik töö-värk siin. Airbus'is. Aga selle käigus orgunnis siinne esindaja ka A380 lôppkonstruktsioonil väikse ekskursiooni. Meid lasti ligemale kui tavalisi lennuki-huvilisi. Ja päris vôimas on vaadata kuidas maailma suurimat lennukit kokku pannakse. Ôhtusöök ka väga mônus ilusas linnaosas ja restos. Ja homme läheb tihedaks... kella kaheni siin, siis lend Münchenisse, ja siis kohe lend edasi Eesti! 
Nüüd meenus, et selleks päevaks, mis Vincent Münchenis on, on mul ka miski wakeboarding juba ära registreeritud.. aga no näis kuidas köik laabub.. ennem tuleb Eesti, mu printsessi pöhikooli löpupidu ja jaanituli!

Mint

Tahaks kirjutada .. aga ei viitsi nagu... Aga mäletada ju tahaks. Ja mälule endale ma suurt lootma enam ei hakka.Koguaeg juhtub miskit.. vahel harva kui oma paari aasta taguseid postitusi loen, ei usu oma körvu kohati ise ka.
Noh.. algatuseks see prantslanna soolaleiva pidu. Ja just nimelt, ma viisingi talle ühe korraliku leivapätsi ja puuda soola. Prantsusmaal seda kommet vist pole, aga saksas ja no muidugist eestis (nimigi ju) on... Kunagi ma pole sest suurt kinni pidanud, viimane aeg. Ja siis see Julien.. et ta sinna peole järsku ilmus. See esimene Müncheni aeg siin, siis ta löi mu jalad paaril korraks üsna nörgaks. Ikka kohe üsna. Aga no siis läks elu edasi. Ja oli teine ikka väga unustuste varju kadunud, ja nüüd siis taas plaksti. Mu tollase aja nörkused muudkui ilmutavad end riburada pidi. Kaunist Chrisist üldse ei räägigi. See teema läks rahulikuks.. saime esimesets shokist üle, sest no tööle söitma sattusime jälle aegajalt koos.. ja läks köik nagu vana rada pidi edasi. Kuni siis eelmise nädalani. Ja selle nädalani. Aga no Julien...  ega ma algul päris kindel polnudki, et on see ikka seesama.. aga no nimi rääkis enda eest. Tegelikult ma olin ühele tööreisile minnes lennujaamas ka temaga väga viivuks kokku pörkanud. Oli nagu tunne et mölemid tundsid teineteise ära, aga mölemil oli kiire ja sai  mööda tuisatud. No ja siis ma hakkasin silmanurgast teda jälgima. .pidu oli kohe rahutust täis. Ja muidugi siis kui jälgimine mönda elavasse vestlusse ära ununes, oli teine selja taga ja liitus aktiivselt. Kui edasi linna peale peole suundusime, siis .. mm.. kohati me vist jalutasime päris kaelakuti. Joodikud :D Ja siis see köne tema söbralt.. ma ei mäleta enam paraku täpselt suurt midagi, aga ta pidas mulle siukse iluköne maha.. Aga no tol hetkel läks selle söbra jutt küll köik körvust mööda. Nojah igastahes üsna peagi otsustasin, et viimane aeg on ikka koju ära kobda, et viimse metroo peale jöuda jne. Aitab küll.  Kuna ma muidugi ei teadnud kus ma olen , siis uurisin esimestelt ettejuhtuvatelt. Miski seltskond andis nöu ja sealt siis üks tüüp ütles, et ta viskab mu autoga ära, et söidab ise ka koju kohe. Jeerum ma küll nati pöiklesin vasti, aga ta ei andnud alla ja viiski mu ära. Jessever mul seda oinapeasust ikka vööraid inimesi usaldada. aga no köik oligi önneks usaldusväärne. Koju jöudsin.
aga siis tuli kohe Marseille reis ja ei olnudki aega väga aplju öhtut ja veel vähem seda Julien'i analüüsida.
Marseillesse läksin juba pühapäeva hommikul ära. Vahemere öhk rahustas.. Hotell olis ilusas linnajaos. Köik väitsid seda hiljem, kiites valikut. Läks önneks seekord. Bookimise ajal mul polnud ju örna aimugi. Marseillesse jöudes, asjad hotelli viides, ja siis korraks sealses supermarketist läbi pöigsates, kinkis kassapoiss mulle pisikese armsa roosi. Oli sellise pisut köhkleva hoiakuga, aga sikkagi kinkis.. Ja tuli välja, et tol päeval oli Prantsusmaal emadepäev. Tere-tore.  Nojah nagu vist mainisin juba, suvalistest komplimentidest tänava peal puudust just polnud.
Töö läks ka hästi. Sain veel paari uue liikmega sealt team'ist tuttavaks. Üks Vincent ka. Ta mainis, et tal juunikuus ka Saksa asja, aga et on me kandis esimest korda. Ma vist mainisin, et vöin soovitada talle ühtteist, kui ta siinkandis on. Vahetasime kontakte. Ja nüüd on nii, et nii kui koju tagasi jöudsin, oli e-mail postkastis, .. et ootab juba siiatulekut jne.. vaatab hetkel prantsuse-eesti jalka söpruskohtumist. No see oli päeval löuunasöögi ajal teemaks ka. Mu lemmik härra oli maininud, et täna on siuke mäng. nojah. Pransakesed said hea tuule tiibadesse vähemalt :) Kuna ma kohe vastata ei viitsinudki, siis järgmine päev oli juba uus e-mail, täpsete kuupäevadega, kuna ta siin on ja et looking forward.. Vastasin ära ja täna tuli juba väga armas küsimus, et kas  ta mind öhtusöögile vöib kutsuda. See nende prantslaste kombekus on ikka nii armas ma pean mainima. See on midagi mis siin kesk ja pöhjapoolsel kontingendil juba täitsa ära on ununenud vist. Viisakus mitte, sakslased on ju väga viksid ses suhtes, aga just sellised kombed..
Ja siis järgmisel öhtul oli juba kauni Chrisiga öhtu jälle kokku lepitud. Kogu see mässamine on söömisharjumistele ka parem. Shokolaad on unustuste varju ununenud ja üldse see liigne ögimine. Eila oli ka öhtusöögiks ainult ölu ja magustoiduks Chris.... kes kurivaim jälle mu ajusägarate vahele end kiilus. Aga noh .. nii nädal aega ja siis on köik ok jälle. Ma ju tean. Pealegi tuleb töiselt väga väljakusuv nädal Toulous'is ja siis kohe Eestisöit ka. Nii et  polegi vöimalust imelikke mötteid mölgutada.
Aga selle dieedi suhtes.. pigem peaks vist alkoholi suhtes miskit ettevötma. Hakkasin mötlema, et mu tüse olek.. vöi noh tavalisest paar kilo tphkem on ehk sellest, et ma oma vaese maksa nii ära olen piinanud. Aga kuidagi ei önnestu see tervislikum eluviis ka hetkel sugugi. Aga ma üritan.
Chrisiga seoses on igasugu mötted ja mälestused vanematega seonduvalt päevakorrale hulpinud.. sest kole palju räägime sel teemal tegelikult. eks meil ole palju ühist, mis vaevab ilmselt..  Täielik tohuvapohu.
Täna oli plaan shopata, kole palju uusi asju on tarvis. Suurt tulemuslik see polnud.. uus igapäevane parfüüm ainult.. valisin Mint endale. Oli küll tahtmine jälle Armanilt miskit valida, aga selle suve löhnaks saab siis Mint. Ja prillipoes lasin löpuks omi silmi ka taas kontrollida, sest ammu tundus, et nägemine vist kehvem. Ühest silmast ongi mingi trikk juures. Ühesönaga saan lähipäevadel oma uued proovi-läätsed kätte. Prillide kontrolli jaoks on vaja terve päev prillidega olla. Ma ei etadnud seda ennem. No tore, siuksed asjad kipuvad ikka muudkui edasilükkuma.  Eks ma homme üritan uuesti selle shopinguga. Oma printsessile vaja ka pöhikooli löpetuse puhuks midagi ikka leida.

Loodus

eelmisele postitusele ma ei viitsi järge enam pidama hakata.. see on lihtsalt mu praktika tulemus. seda et ma igavene libu olen (vähemalt mötetes) pole ma kunagu varjanud... aga köik need sulnid söbrad kes vaikselt paljaks kooruvad.. loodus. Köik nad.
Aga pealkiri ei tule üldse sellest. Täna rikkus looduse ilu kogu mu ilusa öhtu tegelt ära.
Mis iganes.
Vahepeale on mahtunud väga mönus pikk nädalavahetus söpradega Düsseldorfist ja Maastrichtist, kes tegelikult kokku kombineerisid eesti-inglise segu. Ja siinsamas Münchenis . Väga kosutav, väga lahe!!!!!
Ja see nädal kohe business Marseille's. Ka lahe. Intensiivne töö, mu lemmik prantsuse härra. Läksin juba pühapäeva hommikul sinna ära, et linna ka nati vaadelda ja vana sadamat jne. Kui mul jälle miski tähelepanu puudus tuleb, lähen sinna, Kole palju tuli tänavapealseid kommentaare, et tu es tres joli, manifique. Üks tüüp oli lausa mönda aega järginud. njah. Ja muidugi mu lemmik tsentelmen oli ju ka seal.. aga temaga sai kaks töölöunat ainult veedetud. Aga sellest juba piisas.
Ja muidugi on vahemere kliima juba mönevörra mönusam kui siin vahelduvas Münchenis. Ainult et tuuline, Mu pihikseelik käis ikka pidevalt monroelikult ülepeakaela. Täna siis saksas jälle intensiivselt tagasi.
jessver ja järgmine nädal ma olen ju Eestis juba!! Aga enne veel korraks Prantsusmaale Toulousi.
Ja Chris on üllatanud... oma sönavöttudega nii FBs kui töö outlook'gi. Ja üldse. Ja täna taas öhtu koos. Segane värk.. hullumeelne. .. Aga imeilus. Liiga ilus et sel tulevikku oleks... siuke värk on ainult muinasjuttudeks...

Ja veel see soolaleivapidu eelmisel reedel... ühel prantslannal. ja jälle ma olingi ainuke mitte-prsantslane. ja siis see Julien .. kaugest minevikust. ja see mis juhtus. ma praegu polegi vist vöimeline ülevaadet andma, aga et ma selle aegade-tagusest Julien'ist, et ma temaga niimoodi jälle kokku pörkasin. ja tema söbra ülistuslalust.. ja tast endast ..asjad pöimuvad nii imelikl kombel.. ja samas haituvad kogu muu töö-eluolu keskisse,,  Möne inimesega sa vist lihtsalt oled loodu kokku pörkuma.. aegajalt.. 

continues...