Wonderbra!

Ma olen ikka nii lollimoodi armund, et mine vöi hulluks.... Ja homme ootab Eesti!!!! Paus kulub hädasti ära. Täna öösel ärkasin 1:30 üles, sest arvasin et hommik on käes ja vaja tööle minna (äratus on kell 7 üldjuhul) ... vandusin oma vandumised ära, et kuradi orjus.. ja musitasin Antoin'i hommikuse tavapärase rituaalina läbi...ega ta nagu vastu ei puigelndki... kuigi keset ööd vöib siuke attakk ju veits häiriv olla. Ja siis ütlesin tavapärasel kombel, et kasin nüüd dushi alla, ja toogu siis kohvi vannituppa... Ta raputas mu önneks jälle maa peale tagasi.. Te ei kujuta ette miuke kergendus see oli..

Ja mulle kohutavalt meeldib Elisabet Reinsalu..

Hääääh??

Mis mul viga on??? Närvid läbi...täielik närvipundar!!! Viimased päevad ma olen ennast pea iga päev korraliku pool-närvivapustuseni viinud. Kogu need armukadedus-hood... täielik jubedus. Ja ma arvasin, et ma pole armukade.. Ma ise olen ju samasugune..suhtleja/flirtija. Meil oli just üks lahe suusanädalavahetus seljataga. Suure seltskonnaga.. oma 50 inimest kokku... ilusad, edukad ja vallalised. Muidugi sa pead suhtlema..Aga ma suutsin end ikka päris mitmel korral jälle täiesti üles keerata, sest A on samasugune suhtleja tüüp ju. Ja minu meelest läks tema suhtlemine vahelt liialt flirdiks üle. Mina suhtlesin ka, sest noh neid shtlema kippujaid oli. Aga mul see asi nüüd küll kuhugi flirdi suunas ei läinud. Enda arust vähemalt mitte :D Aga no mis sa teed.. kaks veevalajat koos... oeh. Ja täna kasis mu tropp homo kolleeg, kellega ma kontorit jagan, sel hetkel koju kui ma parajasti ühe teise kolleegi offisis miskit uurisin. Ja see teine kolleeg, jobu, ei suutnud mulle paari sönaga selgitada, mida mul vaja on. Need neetud IT inimesed ajavad mu ka vahel päris hulluks. Need oskavad asju keeruliseks ajada.. Mind ajavad ka segamini, kes ma sel alal omamoodi siiski pädev olen..
Nojah ja mu homo kontori kolleeg keeras lihtsalt ukse lukku, ja no mul oli absoluutselt kogu maine vara seal sees - vötmed, raha, mobiil, väliriided.  Et ma siis paanikasse ei läinud.. Önneks asi muidugi lahenes.. eks firmas ole ikka omad asutused, kus siiski ka varuvötmeid hoitakse jne. Aga noh ma pidin siiski omajagu närve kulutama, ja teab mis teisi kolleege tüütama, sest ega ma ei teadnud üldse kuhu pöörduda ja mida teha siukses olukorras. Ja noh koju sain ka ikkagi pea tund aega hiljem kui plaanitud.
Ja tegelt on A armas.. ja mina lihtsalt kiirelt ärrituv. Sellest hoolimatta, et ma üritan kogu seda asja selge peaga vötta, kipuvad ikka igasugu kahtlused ülepeakaela ronima... teab kas see meie asi on ikka öige?  Oligi ehk üks ilus suur armumine natukeseks ... ja vsjo. Mu hetkeline suur ebakindlus lükkab ka köik ilusa kuidagi kuristiku suunas. Ehk peale puhkust Eestis on pea selgem.............
Mäed olid ka lahedad.. 3500 meetri körgusel tsirka oli körgeim tipp. Mina üsna algaja suusataja ikka paanitsesin veits. Ja üks vahejuhtum oli siuke, et ma lamba moodi ühte tema söpra järgides panin raja piirdest välja. No seal läks olukord metsikusk, järsk ja ebaühtlane. Ega ma kaua vastu ei pidanudki, kui olin juba omadega uperkuudis. Viga ma endale ei teinud,  olen päris osav kukkumises ;) Aga A läks ähmi täis, ja söimas söbra läbi, et ta niimoodi raja körvalisi teid valib. Enamus olid punased ja mustad rajad, mis me tegime. Adrenaliini jätkus ja no läbi higistasin end korralikult. Öhtuti saun ja wellness ja korralik mitmekäiguline öhtusöök. Ja siis pidu... kuigi olgem ausad, pidutseda sa peale siukest päeva ikka enam väga ei jaksa.
Madriid oli ka väga huvitav... üllatusi ka jagus. Terve päev koosolekut, millekäigus ma arvasin, et ma pean lihtsalt küsimustele vastama ja niisama kuulama. Aga tuli välja, et ma pean ka miskit presenteerima... Nojah see töö öpetab töepoolest nii möndagi :)  Nüüd olen siis kodus taas.. päris mönus. Ja neljapäeva öhtul juba Eesti suunas!

Ja mulle meeldib ENSV... on see sisu mis  ta on, aga näitlejatöö on hea!!! Köik tegelased on lihtsalt nii ehedad :)))
Stereo meeldib ka väga, alles avastasin.

Esmaspäevad

Minu esmaspäevad kipuvad viimasel ajal ikka eriti kirjud ja seinast seina olema. Ülimasendavatest faktidest, üli röömustavateni... ja igat kanti teemasse. Nii et absoluutne kaos. Täha oli suur chef kohal... kellega mul oli rööm natukeseks maha istuda.... lihtsalt me sekretär on ribi-murru ja muu jama töttu juba kolmandat nädalat kodune ja siis postionu töi posti hunniku, mis me osakonna postkasti vahepeal oli kogunenud mu juurde... Ja nii kui ma bossi häält kuulsin, höikasin ta enda juurd. Ta enam tegelt me juures nii väga ei tegutse kahjuks.. kogu uus juhtkond on kogu asja nii segamini paisanud. Oli lihtsalt miskil juhusliku koosoleku pärast kohal. Igastahes andis ta mulle sirgjooneliselt päris mitu näpunäidet, mida teha. Natuke aega peale seda aga tuiskab teine boss sisse ja paiskab köik ideed jälle uutesse tuultesse. Ma ei oska hetkel muud ollagi, kui segaduses..samas veits ikka meelitatud ka kogu selle rabelemise ja usalduse ja otsekohesuse pärast. Mul on vaja ainult natu rohkem aega  vöita.. ja siis ongi kuldne kesktee olemas.
Prantslasega tundub köik armsasti olevat. Reedel ja laupäeva hommikul ma suutsin ta peale üli ja läbi ja löhki välja vihastuda.. Rohkem nagu enda kapriisitsemine. Vöi noh, egas see muud miskit polnudki jälle... Aga noh hormoonid ja töö kammajaa paiskas lained üle pea jälle. Aga laupäeval kui ma siis teda nägin seal ootamas... nii neetult stiilne ja sharmantne.. oma sooja naeratusega tervitades ja kaissu aarates..Nii oli kogu tusa ja muu jama peast nagu niuhti kadund. kuni järgmise hommikuni oli köik jälle imeilus, sai söömas käidud, niisama aega kenasti sisustatud, jöuluturul höögveini limpsimas, kus me veel paari ta tuttavaga kokku pörkasime. Kuni järgmise hommikuni, siis ta kihutas mägedesse jälle vara. See nädalal ma vist ennem ei näegi teda, kui alles reedel. Siis lähme mägedesse! Seal ootab tore wellness hotell ... ja noh suusatamine muidugi ka. Mis mulle ikka veits stressi valmistab. Nojah, aga eks tulegi nüüd kenasti kodukest ka nautida, see nädal kipub enamus öödest hotellides mööduma.
Ah jeerum ja muud mehed ka.. italiaano taas üritab. Aga ma pole viitsind talle isegi asja selgitada. Ei tunne, et väga peakski. Ma lihtsalt pörkasin temaga ükskord linnas kokku ja noh... see värskendas mälu ilmselt. Argentiinlane ka saadab endiselt armunud sönumeid.. no kuna ta ära väsib? Märtsist saab aasta kogu sest kupatusest.. Eks siis väsib, kui omadega nii silmini sees on kui ma hetkel.  Täna tuli üldse huvitavaid signaale aegade tagant.. Tundub, et köik vöimalikud leiavad mingil ajahetkel ikka-ja-jälle vajaduse endast märku anda.. Egas siin ei tasu nüüd küll saba kergitama hakata, et oi kui eriline ja meeldejääv ma küll olen.. ei meestel on siuke veider loomus lihtsalt.

Nujah uudised on me firmat täis.. 5800 kohta Euroopa ulatuses on ikka omajagu. 

Failure is not an option

Täna oli CFO koosolek. Meie uus juhtkond on siis - suur boss CEO Tom (keskel), CFO Harald (vasakul) ja kolmas on siis vist miski strateegia chef. Mind möjutab köigerohkem see vasakpoolne, sest ma ka Finantsosakonnas. Need on siuksed mehed, kes lähvad seinast ka läbi, kui vaja miskit saavutada. Täna oli siis nö CFO 9 kuu review meile (selgituseks, et peakorteri finantsi alla kulub nii oma 70-80 inimest), ja uute plaanide tutvustamine. Kuigi inimese/töölise seisukohalt on firma üsna peapeale keeratud..  üks suur depressioon hetkel. Ainuke mis juhtkonnale loeb, on arvud ja töusvas joones. Mida kiiremini seda parem. Noh selge see, aga inimkapital ole nende arvude töusu möjutamisel ka tähtis eks? Kogu olukord on hetkel üsna närvesööv... aga ma pean tunnistama, et oma vaadetelt ma olen nedne haidega ikkagi ühte meelt.. Ja nagu ääreiveeri sai täna välja toodud, et raksed ajad elavad üle ainult tugevad ja ambitsioonikad. Et keerulised ajad toovadki sellised esile.. Ma ilmselgelt läksingi liiga mugavaks ära. Vaja nüüd uus söjaplaan välja nuputada.

Unenäod on jälle nii jubedaks läinud... öösel ma jälle vöitlesin kogu jöust, et jumala eest ainult üles ärkaks sellest jubedusest. Siuke nagu luupainajaga vöitlus.. kole väsitav.

Pohmakas

ei ole need päevad vennad ega miskit. Ja üldse ma saan ka oma ninakuse eest öppetundi hetkel.. kui ikka juhtkond vahetub ja ettevötte kogu poliitika muutub, siis nii see on. Ja sul pole enam midagi piiksatada. Eks ma olen nüüd edaspidi alandlikum oma arvamustega. Ühesönaga kogu see talv ja siin vahepeal tekkinud ebakindlus jakahtlused ja kogu see töökupatus on vist närvisüsteemile jälle möjuma hakand. Lume (kirme) mahasadamisega tuli küll korraks mingi rahu tagasi... aga see lumenatuke on nüüdseks jälle läind. Esmaspäev oli eriti veiderate killast.. see et ma olin tund aega magand köigest lisas muidugi ka vürtsi. ma ei teagi mis köik ära juhtus, aga öhtul pidi veel öhtusöögile bosside ja  prantsuse kolleegidega minema ja enne seda tahtis  nöudlik sireen (fire alarm) kontorist välja kupatada.. aga ma ei liigutand körvugi, sest ma polnd ainus. Boss löpuks läks uurima, ja selgus, et valehäire jah.. Körvakuulmisle hakkas küll vist veits. Öhtusöök oli armas.. aga ma olin ikka jube läbi.. ja ega siiamaani pole end veel välja puhand. Nojah on see töö öhkkond nii sitt nagu ta on, täöö ise on ikkagi huvitav. Nüüd olen kaasatud mingisse söjalennuki A400M projekti (vöimas masin, googeldage ;)) ja kasin järgmine nädal seetöttu jälle Madriidi ;-) Neljapäva öhtul tagasi ja siis reedel Austriasse suuskama oma kallimaga.
A-ga on köik nii hästi, et ei taha uskuda... Samas ega see suur armumine nii lihtne pole ju miskit. Igasugu armukadedushood ja ma ei tea mis köik vöimalik käib tormiga üle ja läbi. Ja loll komme möelda, et mis saab edasi? Miks paganamapärast ennast siukse asjaga vaevata. Üks öhtu suutsin restoranis pisaraid valama hakata... tegelt ma olin jube väsind ja need närvid viimse lajal ongi veits pingul (ah tegelt on nad mul ju pidevalt pingul vist..), aga tol hetkel tundus mulle, et ta mu päritolu suhtes veits kriitikat avaldab. Tegelt ta rääkis lihtsalt erinevat tüüpi naistest..ja  ida eurooplast kirjeldas, nagu siin ikka tehakse, litsina. Mis on ju üsna öigustatud väide.. kui nüüd töepoolest üldistama hakata.. Mitte lits, vaid prostituut. Veits müüdav. Muidugi ei tunneta ma ennast idaeurooplasena väga, aga noh... asjad on nagu on eks. Ja nii palju kui ma körvalt vaadelnud olen.. ja ennastki.. oma töepöhi on ju asjal all küll. Nii väga kui me seda tunnistada ei taha eks. Nojah.. igastahes hakkasin suurest solvumisest nutma. Ta oli armas ja kaisutas ja lohutas. ütles, et ma sain nüüd küll asjast veits valesti aru. Peale seda on ta kole hooliv olnud.. Eile ka. kui ma jälle mossitasin korraks. Mitu pöhjust oli - aga köige selgem oli vist, see kuidas ta oma ex-i nimetas..vöi noh mis ex.. naine ikkagi veel.. kuni järgmise kolmapäevani. siis on lahutus. Ja kui ta temast räägib, siis nimetabki teda "oma naiseks". Eile ma siis löpuks käratasin välja, et mis mina siis talle olen? Miski affäär vöi? Kohkus ära teine, ja vabandas maani ja selgitas, et ma pole mingi affäär... vöi noh.. kui oleks, siis paganama hea affäär. Tegelt tundus, et ta töesti tundis end halvasti... Öösel oli üks suur klammerdumine.. ürita siis magada eks .. aga ega ta mind eemale ka ei peletanud.  Oejah,  ja ikka ma ei usu kogu seda kupatust.. et köik see mis toimub töesti vöimalik on.