Pohmakas

ei ole need päevad vennad ega miskit. Ja üldse ma saan ka oma ninakuse eest öppetundi hetkel.. kui ikka juhtkond vahetub ja ettevötte kogu poliitika muutub, siis nii see on. Ja sul pole enam midagi piiksatada. Eks ma olen nüüd edaspidi alandlikum oma arvamustega. Ühesönaga kogu see talv ja siin vahepeal tekkinud ebakindlus jakahtlused ja kogu see töökupatus on vist närvisüsteemile jälle möjuma hakand. Lume (kirme) mahasadamisega tuli küll korraks mingi rahu tagasi... aga see lumenatuke on nüüdseks jälle läind. Esmaspäev oli eriti veiderate killast.. see et ma olin tund aega magand köigest lisas muidugi ka vürtsi. ma ei teagi mis köik ära juhtus, aga öhtul pidi veel öhtusöögile bosside ja  prantsuse kolleegidega minema ja enne seda tahtis  nöudlik sireen (fire alarm) kontorist välja kupatada.. aga ma ei liigutand körvugi, sest ma polnd ainus. Boss löpuks läks uurima, ja selgus, et valehäire jah.. Körvakuulmisle hakkas küll vist veits. Öhtusöök oli armas.. aga ma olin ikka jube läbi.. ja ega siiamaani pole end veel välja puhand. Nojah on see töö öhkkond nii sitt nagu ta on, täöö ise on ikkagi huvitav. Nüüd olen kaasatud mingisse söjalennuki A400M projekti (vöimas masin, googeldage ;)) ja kasin järgmine nädal seetöttu jälle Madriidi ;-) Neljapäva öhtul tagasi ja siis reedel Austriasse suuskama oma kallimaga.
A-ga on köik nii hästi, et ei taha uskuda... Samas ega see suur armumine nii lihtne pole ju miskit. Igasugu armukadedushood ja ma ei tea mis köik vöimalik käib tormiga üle ja läbi. Ja loll komme möelda, et mis saab edasi? Miks paganamapärast ennast siukse asjaga vaevata. Üks öhtu suutsin restoranis pisaraid valama hakata... tegelt ma olin jube väsind ja need närvid viimse lajal ongi veits pingul (ah tegelt on nad mul ju pidevalt pingul vist..), aga tol hetkel tundus mulle, et ta mu päritolu suhtes veits kriitikat avaldab. Tegelt ta rääkis lihtsalt erinevat tüüpi naistest..ja  ida eurooplast kirjeldas, nagu siin ikka tehakse, litsina. Mis on ju üsna öigustatud väide.. kui nüüd töepoolest üldistama hakata.. Mitte lits, vaid prostituut. Veits müüdav. Muidugi ei tunneta ma ennast idaeurooplasena väga, aga noh... asjad on nagu on eks. Ja nii palju kui ma körvalt vaadelnud olen.. ja ennastki.. oma töepöhi on ju asjal all küll. Nii väga kui me seda tunnistada ei taha eks. Nojah.. igastahes hakkasin suurest solvumisest nutma. Ta oli armas ja kaisutas ja lohutas. ütles, et ma sain nüüd küll asjast veits valesti aru. Peale seda on ta kole hooliv olnud.. Eile ka. kui ma jälle mossitasin korraks. Mitu pöhjust oli - aga köige selgem oli vist, see kuidas ta oma ex-i nimetas..vöi noh mis ex.. naine ikkagi veel.. kuni järgmise kolmapäevani. siis on lahutus. Ja kui ta temast räägib, siis nimetabki teda "oma naiseks". Eile ma siis löpuks käratasin välja, et mis mina siis talle olen? Miski affäär vöi? Kohkus ära teine, ja vabandas maani ja selgitas, et ma pole mingi affäär... vöi noh.. kui oleks, siis paganama hea affäär. Tegelt tundus, et ta töesti tundis end halvasti... Öösel oli üks suur klammerdumine.. ürita siis magada eks .. aga ega ta mind eemale ka ei peletanud.  Oejah,  ja ikka ma ei usu kogu seda kupatust.. et köik see mis toimub töesti vöimalik on.