Esmaspäevad

Minu esmaspäevad kipuvad viimasel ajal ikka eriti kirjud ja seinast seina olema. Ülimasendavatest faktidest, üli röömustavateni... ja igat kanti teemasse. Nii et absoluutne kaos. Täha oli suur chef kohal... kellega mul oli rööm natukeseks maha istuda.... lihtsalt me sekretär on ribi-murru ja muu jama töttu juba kolmandat nädalat kodune ja siis postionu töi posti hunniku, mis me osakonna postkasti vahepeal oli kogunenud mu juurde... Ja nii kui ma bossi häält kuulsin, höikasin ta enda juurd. Ta enam tegelt me juures nii väga ei tegutse kahjuks.. kogu uus juhtkond on kogu asja nii segamini paisanud. Oli lihtsalt miskil juhusliku koosoleku pärast kohal. Igastahes andis ta mulle sirgjooneliselt päris mitu näpunäidet, mida teha. Natuke aega peale seda aga tuiskab teine boss sisse ja paiskab köik ideed jälle uutesse tuultesse. Ma ei oska hetkel muud ollagi, kui segaduses..samas veits ikka meelitatud ka kogu selle rabelemise ja usalduse ja otsekohesuse pärast. Mul on vaja ainult natu rohkem aega  vöita.. ja siis ongi kuldne kesktee olemas.
Prantslasega tundub köik armsasti olevat. Reedel ja laupäeva hommikul ma suutsin ta peale üli ja läbi ja löhki välja vihastuda.. Rohkem nagu enda kapriisitsemine. Vöi noh, egas see muud miskit polnudki jälle... Aga noh hormoonid ja töö kammajaa paiskas lained üle pea jälle. Aga laupäeval kui ma siis teda nägin seal ootamas... nii neetult stiilne ja sharmantne.. oma sooja naeratusega tervitades ja kaissu aarates..Nii oli kogu tusa ja muu jama peast nagu niuhti kadund. kuni järgmise hommikuni oli köik jälle imeilus, sai söömas käidud, niisama aega kenasti sisustatud, jöuluturul höögveini limpsimas, kus me veel paari ta tuttavaga kokku pörkasime. Kuni järgmise hommikuni, siis ta kihutas mägedesse jälle vara. See nädalal ma vist ennem ei näegi teda, kui alles reedel. Siis lähme mägedesse! Seal ootab tore wellness hotell ... ja noh suusatamine muidugi ka. Mis mulle ikka veits stressi valmistab. Nojah, aga eks tulegi nüüd kenasti kodukest ka nautida, see nädal kipub enamus öödest hotellides mööduma.
Ah jeerum ja muud mehed ka.. italiaano taas üritab. Aga ma pole viitsind talle isegi asja selgitada. Ei tunne, et väga peakski. Ma lihtsalt pörkasin temaga ükskord linnas kokku ja noh... see värskendas mälu ilmselt. Argentiinlane ka saadab endiselt armunud sönumeid.. no kuna ta ära väsib? Märtsist saab aasta kogu sest kupatusest.. Eks siis väsib, kui omadega nii silmini sees on kui ma hetkel.  Täna tuli üldse huvitavaid signaale aegade tagant.. Tundub, et köik vöimalikud leiavad mingil ajahetkel ikka-ja-jälle vajaduse endast märku anda.. Egas siin ei tasu nüüd küll saba kergitama hakata, et oi kui eriline ja meeldejääv ma küll olen.. ei meestel on siuke veider loomus lihtsalt.

Nujah uudised on me firmat täis.. 5800 kohta Euroopa ulatuses on ikka omajagu.