Täna ma olen pidand mitu korda oma häält töstma, et mind üldse tähele pandaks! Üks ühe komandeeringu suhtes Prantsusmaale, teine rohkem privaat-värk. Nende ärireisidega on asi nii, et ma alati bookin öhinaga endale lennupileteid ja hotelle. Aga kui asjaks läheb, siis vannun, et jälle see neetud reis. Peale reisi on muidugi enamasti taas hea tunne. Jube väsind, aga rahulolevam kui muidu päevadel. Aga seda tööasja korraldab see mu tropp kolleeg, kes mulle ühe vähem ja vähem sümpatiseerib. Lihtsalt sest ta on neetult idioot ühe mehe kohta. Lihtsalt juhm ja selgrootu. Teeb oma organiseerimisi korrektselt, aga kui natu möelda oleks vaja siis temale küll miskit loota ei tasu. Ja üha rohkem paistab see tema homodus ka välja, mis on kuidagi eemaletöukav. Ei ma pole homofoob, mul on päris mönigi väga lahe gey tuttav. Aga tema puhul see asi kasuks just ei tule. Eks ole ikka inimeses endas see asi kinni, mitte kalduvustes. Lisaks on ta vötnud üle minu tetavad miimikad ja käitumismallid, mis on kohe no eriti veider. Me jah jagame kontorit ja niimoodi ninapidi koos olles, ikka jään üks ja teine asi külge.. isegi vahel ehmatad. Aga no tema puhul lööb see eriti välja ja mul endal on seda kohe eriti tobe vaadata. No ühesönaga ta tahtis mind ühelt workshopilt välja jätta, milles mina peakontori poole pealt ehk köige suurem spetsialist olen. Idioot.
Teiseks helistas mösjöö löuna ajal ähmi täis, et ma olen suustajate listist kuidagi kadund. Naljakas et ta seda üldse märkas. Aga noh selles suhtes vötsin ka paar asja ette, näis mis mulle vabanduseks tuuakse. Igastahes kole närvi ajas. See suusatamine mind nii metsikult ei tömbagi kui see wellness lux hotell :-)) Ja noh et A-ga koos... ei teagi mis sellest asjast saab. Viimased päevad on üli veidrad olnud ja ma ei saa üldse aru, mis juhtund on. Reedest pühapäevani oleme siis Amsterdamis ja kolm päeva ninapidi koos, eks siis küsin otse. Miski asi vaevab vöi häirib teda ja parem oleks see välja uurida. Muidu fantaseerin siin lolliks ennast, ja no teate küll selle naiste fantaasia piiritust. Eile juba tömbasin endale ja oma lollakale armumisele vett peale, ja söimasin end korralikult läbi, et miks ma lasend end nii kiirelt lollitada alati (no tegelt mitte alati, aga viimasel ajal küll... ebakindlus mis muud). Tömbasin tegelt kogu asjale vaikselt kriipsu peale. Ah ma ei tea... praegu on tegelt väga nöutu see olek. Eks esmaspäeval näis.
Aga peale nende paari karjumise on täna üle möne aja taas tore päev - noh seegi juba, et hääl röökimiseks tagasi on, see on hea märk.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen