Mingi eksistentsi kriis on viimasel ajal kallal ja tundub üha süvenevat. Töö hetkeolukord on töeliselt röhuv. Ehk sellest tulenevalt olen ka paari väga tobeda veaga hakkama saanud, mis on kole piinavad. Hea küll mida sa enam teed, peale vigadest öppimise eks. Aga piinav on ikka. Ja peakski olema. Hetkel ei tohiks neid vigu just kohe eriti mitte teha.. hetkel peab särama ja silma paistma kui üldse midagi. Aga kuidagi ääretult suureks on see motivatsiooni-puudus kasvanud. Eelmine nädal sai väikest raputust ka taas Madriidi tööreisiga. Seal viskas mu boss mind jälle üle parda... arvas et ma vöiks tema asemel presentatsiooni teha. Ja seda ta ütles mulle hommikulauas. Noh tegin ära, aga paras pask oli see... Ma peaks juba iseenesest harjunud olema selliste tema üllatustega. Nojah. Reede öhtul hilja olin siis kodus, ja no kobisin kohe mösjöö juurde. Mingi kell pool 1 öösel maandusin ta juures alles. Jöle imelik oli küll - esimest korda läksin niimoodi üksi sinna. Egas pikka pidu polnud, lklaas veini ja kobisin magama ja peale kella 5 värises telfonis sönum, et on maandunud. Kuskil 6 paiku jöudis siis mind kenasti äratama. Noh väga tore oli küll see taasnägemine, aga ta oli ikka kogu nädalavahetus päris läbi omadega, pole naljaasi see ajavahemike vahet pendeldamine. Noh mina kobisin veel laupäeval ühele soolaleiva peole, kus ma end maani täis kaanisin, takso peale rutates käisin käna ja kukkusin teksad ühe pölve kohalt puruks... pölved muidugi ka kriimuseks ja siniseks. Ja siis kasisin mösjöö juurde teda ekspluateerima. Kuigi kui ma ta juurde jöudsin, oli mu jöud ikkagi päris raugend. Ega ma suurt ei mäleta ka enam, mis tegin. Häbilugu eks.

Aga Madriidist veits. Jäin reede öhtuni sinna, et veits linna ka kaeda. Noh linn on muidugi ilus küll ja inimesed ikka väga stiilsed. No see stiilsus mida sa siin saksa linnapildis ikka väga igatsed. Rääkimatta muidugi ka arhidektuurist. Aga nali oli see, et Madriidis streikisid parasjagu prügi-vedajad. Seega oli linn nagu üks suur prügimägi :-)) Eks see ikka veits häiris. Nojah aga ilus linn ikkagi. Meeldis mulle isegi veits rohkem vist kui Barcelona. Ja lisaks veel üks tore kolleeg pani veits rohkem särama. Tema on siis Madriidi kolleeg ja Airbus Military RM Officer - Juan-Luis. Tegelt sain ma temaga tuttavaks juba oma esimesel töönädalal siin. Nimelt haaras mu boss mind leadership team meetingule kaasa, ei teagi miks.... sest no seal on töesti ainult peakorteri ja tema tütarde risksijuhtimise bossid koos. Nojah igaljuhul mul oli see au. Suvel ühel suurel riskijuhtimise üritusel nägin teda ka, naljakal kombel  ta mäletas mind veel päris hästi. Mina nii kindel oma mälus enam polnud. Ja nüüd siis sai terve päev koos koosolekul oldud. Teised kasisid köik peale seda lennujaama, aga mul oli vaja linna saada. Mul oli plaan ikka kuidagi takso vöi metrooga hakkama saada, aga ta ei lasknud mul selle peale möeldagi. Söidutas mu kenasti hotelli ja andis veel oma numbri ka, et juhul kui miskit peaks juhtuma vöi tarvis minema :-) Ülimeeldiv tegelane. Aga eks need hispaanlased vist ole ka rohkem siuksed ..

Aga A masendab mind kuidagi hetkel... eile tekkisid tösised kahtlused ses suhtes, et kas sest asjast ikka saab miskit. Kohati ta on jube hoolitsev ja noh.. eks me ikka oleme koguaeg teineteise külge kleepund. Aga mingitest jutuajamisest jne on ikkagi kuidagi paha tunne sisse tekkinud. Lisaks ei olnd tal mingit üllatust ega asja mulle Hiinast. Ok uuris küll, et mis ma tax free poest tahan, oma Chanel no 5 sain kätte ka ;-) Aga noh... oleks vöind ju möni muu üllatus ka olla eks. Pariisis töi küll igasugu nänni kaasa. Ah mis nöme jutt :-D ennast ajab ka praegu naerma. JA noh tal see tusane olek ole ilmselt ka ikkagi veits sest jetlagist... ähh näis. Jätan ta paariks päevaks rahule nüüd.