Selle AC/DC hitiga algas tänane pool-maraton. Sobis nagu rusikas silmaauku. Vihma hakkas ka tibama ja no ma olen vihma suhtes üsna allergiline. Sooja oli siiski oma 18-19 kraadi, nii et t-särgi väel ajas asja ikka ära önneks. Ega mul miskit paksemat kaasas niivöinaa polnud. Ilma metsikuma valuta sai see rada Donau äärt pidi ära sibatud, aga no aeg oli ikka kehvem kui kunagi viimati. Kaks tundi ja paar minutit peale. Eks see veel ole selgitamisel. Eks oleks ikka tahtud alla kahe tunni, aga no siukse näruse ettevalmistuse juures oli isegi hästi, et distants läbitud sai. Ainuke vöibolla häiriv asi oli see körvavärk....oli siin sellega siin pidevalt on an off, aga alates reedest on korralik jama. Valutab ta nii ja naa...aga köige suurem jama on vist selles, et ma ei kuule selles körvast enam miskit. tuksub ja kohiseb seal ainult. ja on lihtsal nagu mäda täis. Ootan hoolega, kuna mu körv mäda välja hakkab purskama....ja ma jälle normaalelt kuulda saan. No esmaspäeval käin ikka arsti juures ära. No jooksmist see muidugi ei seganud. Koju jöudes pörkasin kokku oma kauni ülemise naabrimehega, kes oli parajas joobes. Mul vahepeal olid tekkinud kahtlused et ta veits gay on...ilus ja edukas mees kuskil veits nagu üle 40ndate (BMW-s mingi asjapulk), doktorikraadiga... ja elab üksi, näinud olen teda ainult koos ühe söbraga. Aga no täna kukkus kallistama ja aitas mul ust avada (nii välisust kui kodu), ja siis libises ka käsi üle tagumiku niimoodi hellalt (no purjus mees, ei hakkand kriiskama). Aga kuidagi hea meel on mul selle üle et ta vist ikka seda sorti pole... mul tekkis siin vahepeal meessoo suhtes juba päris masendus. Mitte et mul tema suhtes mingeid ootusi oleks..eieie .. ma siin reede hommikul armusin oma mösjöösse järjekordselt kole ära. Lihtsalt väike pilt hommikust, mis sööbis mällu. Ja no ega mul ju gayde vastu ka misit pole, loodan et nad jäävad lihtsal vähemusse.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen