Juhhuuu

Täna oli sünnipäev...ei viitsind midagi teha. Eile sai juba blondidega sauna-pidu tehtud ja terve nädal oli hull. Viimane töönädal vana firma juures.. Köik need viimased jutuajamised erinevate bossidega, mis olid üsna emotsionaalsed, aga meeldivad. Kogu kraami löpetamine ja üle andmine. Süüa ka ei jöudnud. Ja samal ajal  A läheb juba pöördesse, kui ma talle möned tunnid vastand pole. Täna uurisin tösiselt, et mees kas sul on igav vöi?

Sünnipäeva hommik algas üldse nii, et  kell 11 ärkasin selle peale, et see soojuse möötja mees tuli neid seadmeid möötma. No silt oli ukse peal jah, et täna tuleb läbi, kellaaeg ka.  aga ega ma ette valmistanud ju polnud...hommikumantlis, juuksed püsti ja hauataguse häälega vötsin ta vastu siis. Hääl sellest, et ma olen juba nädal aega kuidagi köhane nohune ja rögisev olnud. Aga sellele pole önneks kaua aega olnud keskenduda. Ja möötmine läks kiirelt. Iga aasta sama mees möödab, ja ta on selline tore. Lisaks käis mingi kolimistöö körvalkorterisse. Üks tüdruk kolib mulle naabriks jälle. Siis pesu pesukööki viies pörkasin oma kauni BMW naabriga kokku...teda pole kaua näinud...mul on tunne, et ta mingis augus. Elab delivery söögist ja öllest vist.
Siis käisin veel väiksel shoppingul suusakindaid ostmas. Homme lähen siis mägedesse...Kell 7 on start . Mul ju köik suusaasjad kuhugi kadunud peale pükste. Vist jäid eelmise A juurde. Aga ükski kehakarv ka ei olnud nöus temaga ühendust vötma ja küsima, kas kraam on seal. Mul on seal veel asju, aga minu pärast pöletagu need lihtsalt ära. Noh...täna oli esimene kontakt peale konkreetset lahkuminekut. Sünnipäevatervitused. Tal paari päeva pärast ka sünnipäev, eks siis pean ka äkki midagi saatma..... lihtsalt viisakusest. Kuidas on vöimalik et silmad nii ebakindlalt lollakad vöivad olla. Kuidas vöis olla selline asi, et ma toona nii ebakindel ja loll olin....Ok kahtseda pole ka tegelikult miskit. Ilus aeg oli... :)
Aga suusasjad tellisin uued. Esialgu tibukollase suusajaki..kui kätte sain oli paras kanapasa värvi, nii et tellisin paanikahoos kaks uut jakki..roosa ja musta. Roosa jätan ilmselt, teised saadan tagasi. Ägedad prillid ja sokid sain ka.

Homme siis Austriasse...haha vot see saab äge reis saama. Esiteks see, et praegu on kell 3 öösel ja ma pean pool kuus juba ärkama. See et ma lähen sinna Javieriga. See et ma suusatamise suhtes ikka meeletult kindel veel pole...mäest tulen alla ikka jah, aga paras adrenaliin mulle, Aga ilm on perfekte. Laviiniohud on ka Austria mägedes hetkel vähemalt möödas. Hotell on vinge! Kaks päeva löbu ja adrenaliini on kindlustatud.

Segadust

Reedel oli väike kergendus, sain oma ruumi tagasi. Kuigi olgem ausad, ma nautisin väga seda A siinolemist ja ei tundund et oleks oma ruumi vaja. Armas oli igal vöimalikul moel üksteise kallal näppida jne. :) Ega me käsi ja köike muud üksteisest eriti lahti ei saanud.

Aga nüüd ma ei teagi mis olukord on. Eile sain Juliani ja paari söbraga veel kokku, alustasime öllega ja siis öhtusöök ja siis ölled ja napsid ja siis mingi baar. Ärkasin Julian juures ...eieieieieei midagi ei juhtunud, ma varem ka tema juures ööbinud. Ta lihtsalt on üks parimaid söpru mul siin..ja me ju küll hotellitubasid ja muud jagand varemgi. Isegi Alpides tähistaeva all ju körvuti magatud..
ja viimane baar oli tal ümber nurga. lihtsam. Temaga saame köigest rääkida, hommikul oli poliitika teemaks.

Ja siis... kui juba tema juures ilmselt olime, A helistas...ma ise olin hetkel teises toas vöi köögis, ja Julian vastas...kesköö paiku. Ja ma ei teadnud  seda, ta ei vaevanud seda mainida. Ma töesti ei tea mis A nüüd mötleb, üsna mürgised sönumid tulid. Ime kahh. Jeerum ma ei tea mida ise mötleks....Kuigi no töesti midagi ei juhtund ju...Eks paneb usaldust proovile. Aga see muidugi ka veider, et Julian mu telefoni niimoodi üle vöttis.

Eks ta köik imelik ju ole..Aga eks see mees peab ka teadma, missuguse hulluga tal tegemist. Aktsepteerib siis vöi mitte..Samas tal ka ikka päris hull minevik...

Nüüd tsekkasin fotosid eelmisest öhtust ja ööst... Roosikimp. Meenub...Julian kinkis mulle ju hunniku roose. Eks need jäid sinna baari vist.. Hm........

See aasta tundubki et saab pööriseline.

Peab vist paika

Pöörised

noh päris armas oli seda suhtes olemist siin mängida. No mis...mäng see muidugi polnud. Armunute aasta preemia vöiks saada..Esimesed päevad ei saanud voodistki välja. Ja viimasel ööl ta hoidis mind nii tugevasti kaisus, et hingamisraskused tekkisid... pidin jälle pöörlema hakkama ....nagu maakera. Aga ta jälle pöörles kaasa muidugi. .

Mul ka önneks hetkel oli vöimalus väga palju home officit teha, ainult möned telefoni-koosolekud...hommikumantli väel. Muidugi vahepeale jäi kogu see värk ülemuste ja tiimi ja muude kolleegidega oma äraandja teost.  Esimene reaktsioon oli shokk, aga siis käituti ikkagi väga professionaalselt ja meeldivalt. Eks see öhkus ka väga välja, kui kehvasti ma tegelikult ennast tundsin.. Tundsingi ka, aga otsus oli öige. Ja pönevus uue koha puhul önneks korvab kogu mu halva tunde oma ketserlike tegude pärast.

Nüüd on mees tagasi Eestis. Ja egas ei tea mis edasi saab. Köik on peaaegu ilus, aga möistus trügib osades kohtades tungivalt vahele...  Köige naljakam on see, et me tunneme kuu aega, ja juba on minu vanaema ja ema ja tema ema omad önnistused meile andnud. Lisaks veel mingid kirikutegelased.

Ja üldse ei oska enam midagi möelda vöi tunda, see aasta on nii tormakalt peale hakand, et see töotab veel väga paljut! Nüüd saan oma tavapäraste seiklustega jälle veits tegeleda. Homme saan prantslannast söbrannaga kokku. Ülehomme lähen ilmselt Juliani ja Stephiga mägedesse. Mitte suuskama, aga mingisugusele räätsamatka sarnasele asjale. Ja järgmiseks nädalaks on Austria mägedesse 5 tärni hotell bookitud, kaks päeva mägi-suusatamist. Mina ei teinud tuhkagi..,asi lihtsalt organiseeriti ära, no miks mitte... mulle sobib :)  väike paus enne uue töö pööriseid.

Aga jaa..kingitusi muudkui tuleb ja tuleb :) Mina vötan avasüli köik vastu muidugi :P


ja mulle meeldivad mehed, kellele on tähtis mis autoga nad söidavad, mis kella nad kannavad ja mis kingad neil jalas...niisama muuseas

....

Sain A-ga pöhimötteliselt samal päeval tuttavaks kui maandusin..kahkes nädalaks Eesti. Algusl tutvustas küll S-na, aga tuli välja et tal kaks nime. A meeldib rohkem. Saime kokku, jalutasime vanalinna mööda ringi, istusime jöime veini. Kuskil kella 1 paiku öösel ei tahtnud jutt ikka veel löppeda, aga no hilja oli.. Ja mina olin eelmisel ööl söbrannaga hommikuni mööda Tallinnat ringi kräutanud. Veenis siis, et ma homme mingitele investoritega kokkusaamisele kaasa tuleks...no kui lihtsalt riskijuht. Küsisin, et mis riietega sobib...mainis et no sinna tuleb paar miljonäri kohale...nii et ise tead. Järgmine hommik oli 40 minutit aega, et endale soliidsed riided selga osta, polnud ju midagi kaasa vötnud... ja ainult vildid olid ka jalas. Nii et kiirelt riided selga ja saapad jalga. Mönda asja üldse ei proovindki, poemüüjad löikasid sildid kenasti küljest ja saabastega läks önneks ka kiirelt. Ja kihvtid saapad sain.  Siis see koosolek...päris huvitavad inimesed ja teemad. Siis ta üritas veel veenda, et Tallinna jääksin, aga perega olid juba suured plaanid tehtud ja neid ei hakanud muutma. Paari päeva pärast söitsin küll tagasi Tallinna.. saime kokku, käisime mingis Wu Wei väga ägedas Hiina restoranis söömas ja teed löristamas...vöi mis iganes nad selle traditsiooni kohta ütlevad :) Restorani soovitan väga!  Juba interjör on ääretult lahe ja stiilipuhas. Peale seda siis pösemusid, iga roju oma koju..kuigi mingeid huvitavaid ettepanekuid ta salamisi juba tegi..ja mul ka venna juures oli koht ju minu päralt, aga tundus et pole vaja tormata. Polnud veel väga sotti ka saanud, kui väga ta usuga seotud siis löpuks on. Ja niikuinii Eestis ka kaks nädalat ju ainult. Järgmine päev enne söitu ikka kutsusin ta venna juurde väiskele teele..tuli ka kohe. Möned tunnid sai veel koos oldud, saatis ilusti rongijaama ära ja istus niikaua rongiski, kui see startima hakkas. Napilt sai veel rongist välja :) Tahtis juba tegelikult löuna Eestisse kaasa tulla, ag mulle tundus see tol hetkel veel ülemöistuse kuidagi. Söitsingi siis üksi, aga no me rääkisime non-stop need paar päeva mil löunas olin. Ja siis padavai tagasi linna, tema pärast muidugi. Noh aga linnas sai täitsa ekspromt otsustatud, et lähme üldse mu vanaema juurde, pidin niikuinii minema ja ta arvas, et no las ühendame siis need teemad. No miks mitte. Vanaema oli väga röömsalt üllatunud ja elevil ja üldse löpuks mehest nii vaimustuses. Kombed tal on korras... harjusin sellegagi nii ära, et keegi koguaeg mantlit selga aitab jne. Pärnus tegime pausi, näitas mulle merd. Sai ainsa päeva mis päike seal paistis ka päikseloojang mere ääres ära vaadatud..esimene suudlus :) Vanaema juurde jöudsime lausa möneks päevaks. Mönus oli seal, nagu vanaema juures ikka :) Ja no järgmine päev oleks ehk niikuinii liiga väsinud olnud, et jälle linna söita :) Pole ka harjund, et keegi ööseks sind nii oma haardesse vötab. Üritasin küll pidevalt lahti rabeleda ja keerutada, aga ta ei andnud ka alla, ikka leidis mingi vöimaluse. Ühesönaga magada eriti ei önnestunud. hommikul siis vabandasin oma pidevat keerlemist..ütles, et pole hullu, keerles minuga kaasa nagu maakeraga :))) Järgmine öö ikka veel häiris.. aga magada sai siiski natu rohkem juba. ... Sellest saati olimegi kogu aeg koos. Ehk siis vähemalt nädal aega absoluutselt nina pidi koos.. küll söitis ta veel minuga kaasa löunasse, tuli sauna söprade juurde, aitas kooki küpsetada (näpis mul röömsalt tainast jne.), aastavahetus teiste söpradega. Tema parima söbra juures sai saunatatud. Kirikus.. Ja löpuks sai selle kaisus magamisega ka korralikult ära harjutud... ikka nii, et millimeetrit ka kuhugile vahele ei jääks.
Kirik oli muidugi huvitav, tal sellega teatav seos ja asjatas seal ringi. Mina siis istusin kuhugile maha ja kuulasin ja laulsin ja tegin köike kaasa ikka. Löpuks tuli armulaud, siis tuli küll mu juurde ja vedas sinna ka...algul olin küll natu köhklev. Nüüd ta pühapäeval ütles, et keegi usumeestest oli meid väga meeldivalt kommenteerinud ja arvanud, et ma sobiks talle naiseks küll :))

Ahh ja siis veel väike seik löunas. Tal oli seal mingi 5 aastat tagasi ühe talumehega mingi huvitav auto äri tehtud, tahtis sealt ka läbi pöigata. No läksimegi...hästi tore pere ja vana härra kutsus kohe sisse, laud si kaetud. Vana härra mängib ka sellises bändis nagu Oravaposid vöi midagist. Kinkis mu kaaslasele ka oma plaadi. Hästi meeldiv oli see külaskäik. Üldse oli köik ääretult ilus ja tore ja äge. Vahel küll pani möni ta jutt kukalt kratsima ja paneb siiamaani... aga tema juba näeb meid koos peret loomas ja pulmi tegemas jne. .No minu jaoks on seal küll veel möned agad.. ja no kaks nädalat :))

Ja siis täna küsib, et kas ma homme talle lennujaama vastu tulen...oli just endale pileteid Münchenisse ostmas. Mees tulebki siia 10ks päevaks!!! No nii pöörast annab otsida...  Ei tavapärane ta kindlasti pole..

Elevus on suur :))

Natuke hirm on ka, et millesse ma end nüüd taas mässinud olen.

Kammajaa

Paha tunne on selle töövahetuse töttu... ülemus oli jätniud mu lahkumisavalduse peale voicemeili, et on ikka täiesti shokis. Asja teebki väga raskeks, et ma sain peale esimest kahte kuud väga palju kiidusönu juba köigi poolt. Ja mind vöeti nii kenasti kohe vastu jne. Sisimas tean, et tegin öige otsuse, aga ega ma uhke ikka pole selle töttu mis praegusele firmale teen. Oldi juba arvestatud minuga ja ilsmelt ka üsna rahul. Aga see egoisti juurikas on sisse kasvanud, löppkokkuvöttes köik on ju üks suur bisness ja seal pole mötet väga tundeliseks minna. JA öige otsuse teen, eks see ikka motiveeri, sest uue koha suhtes olen juba väga pönevil. Aga jah paha maitse on ikka suus... Aga ega köigile ei saagi kunagi meeldida eksju. Pole mötet üldse üritadagi.

Ja see pilt.... mul on tunne, et ma olen liiga avatud köigele....ajan elu ikka pidevalt keeruliseks. Rutiin ja mugavustsoon ilmselgelt ei sobi. 

Moraal trügib mu ellu...ilmselt mingi pôhjusega..

Teatrit

No Eestis juhtus ikka igasugu seiklusi. Viimasel päeval üritasin veel viimset shoppingut oma kaaslasega teha. Ta oli ikka üllatavalt vastupidav ses suhtes, aga alla ka ei andnud...muudkui loivas järgi ja kommenteeris ausalt kui küsisin arvamust :)) Proovisin siis mingeid kingi kui poemüüa mu juurde tuli, röömsalt head uut aastat soovis ja höikas, et olete Draamateatrist jah! Pidin teda kahjuks kurvastama, et no ei ole....  Teab keda ta siis seal silmas pidi.

Aga väga ilusad kingad sain!

Mees roosiga

Nii eks nüüd on kogu pere ka pöördes. Lisaks sellele et mu Eesti kaaslane mulle igale poole järgi jooksis... Siis esimene kohtumine mu vanematega oli nii. Ütlesin, et söidan homme emaga maale tagasi. Ütles tuleb ka. Öelgu ainult kellaaeg, millal ta meid peale vötab. Korraks küll mötlesin, et misssassja mees????.... Aga no..oligi täpselt platsis, Isa oli ka parajasti seal, olime Tallinnas venna juures köik. Kobisin siis ema isaga alla. Tüüp oli kogu oma soliidsuses roosiga vastas. Ega ta ka ei oodand vist, et kogu mu pere kohe ära näeb.

Kaunist uut!

No kes seda nüüd siis oleks osanud oodata, et jôulupuhkus selliseks kujuneb :-O Paraja romaani vöiks kirjutada.. Ja eks köik on nüüd siis veelgi segasem kui ennist..

Väike sähvatus sissejuhatuseks, kuidas uus aasta siis algas, kell 10 Kaarli kirikus Jumalateenistusel :) Mis sest, et eelmine öö sai ikka seitsme käigulise öhtusöögiga gurmee restoranis, linna peal ja siis Viru hotellis kella 5ni mässatud meie eestlaste-soomlaste-shveitslaste kambaga. Peale Jumalateenistust veel Toomkirik üle vaadatud.. möni söber koju söidutatud, venna tehtud väga head currit söödud, väike uinak. Ja siis korralik tünnisauna romantika tähistaeva all väikse lumesaju saatel :)

Ja no kogu see Eesti reis kujunes seekord küll hoopis teistsuguseks kui tavaliselt..

Ja mu kapp on Eesti shoksi täis kui meel peaks mustaks minema...Kuigi magusaga on need lood nagu nad on. Üldse ei taha sisse minna enam.

No ja Jaanuarist saab üks tormine kuu...alates homsest. No kui kogu see aasta juba niimoodi algas!