Pöörised

noh päris armas oli seda suhtes olemist siin mängida. No mis...mäng see muidugi polnud. Armunute aasta preemia vöiks saada..Esimesed päevad ei saanud voodistki välja. Ja viimasel ööl ta hoidis mind nii tugevasti kaisus, et hingamisraskused tekkisid... pidin jälle pöörlema hakkama ....nagu maakera. Aga ta jälle pöörles kaasa muidugi. .

Mul ka önneks hetkel oli vöimalus väga palju home officit teha, ainult möned telefoni-koosolekud...hommikumantli väel. Muidugi vahepeale jäi kogu see värk ülemuste ja tiimi ja muude kolleegidega oma äraandja teost.  Esimene reaktsioon oli shokk, aga siis käituti ikkagi väga professionaalselt ja meeldivalt. Eks see öhkus ka väga välja, kui kehvasti ma tegelikult ennast tundsin.. Tundsingi ka, aga otsus oli öige. Ja pönevus uue koha puhul önneks korvab kogu mu halva tunde oma ketserlike tegude pärast.

Nüüd on mees tagasi Eestis. Ja egas ei tea mis edasi saab. Köik on peaaegu ilus, aga möistus trügib osades kohtades tungivalt vahele...  Köige naljakam on see, et me tunneme kuu aega, ja juba on minu vanaema ja ema ja tema ema omad önnistused meile andnud. Lisaks veel mingid kirikutegelased.

Ja üldse ei oska enam midagi möelda vöi tunda, see aasta on nii tormakalt peale hakand, et see töotab veel väga paljut! Nüüd saan oma tavapäraste seiklustega jälle veits tegeleda. Homme saan prantslannast söbrannaga kokku. Ülehomme lähen ilmselt Juliani ja Stephiga mägedesse. Mitte suuskama, aga mingisugusele räätsamatka sarnasele asjale. Ja järgmiseks nädalaks on Austria mägedesse 5 tärni hotell bookitud, kaks päeva mägi-suusatamist. Mina ei teinud tuhkagi..,asi lihtsalt organiseeriti ära, no miks mitte... mulle sobib :)  väike paus enne uue töö pööriseid.

Aga jaa..kingitusi muudkui tuleb ja tuleb :) Mina vötan avasüli köik vastu muidugi :P


ja mulle meeldivad mehed, kellele on tähtis mis autoga nad söidavad, mis kella nad kannavad ja mis kingad neil jalas...niisama muuseas