Segadust

Reedel oli väike kergendus, sain oma ruumi tagasi. Kuigi olgem ausad, ma nautisin väga seda A siinolemist ja ei tundund et oleks oma ruumi vaja. Armas oli igal vöimalikul moel üksteise kallal näppida jne. :) Ega me käsi ja köike muud üksteisest eriti lahti ei saanud.

Aga nüüd ma ei teagi mis olukord on. Eile sain Juliani ja paari söbraga veel kokku, alustasime öllega ja siis öhtusöök ja siis ölled ja napsid ja siis mingi baar. Ärkasin Julian juures ...eieieieieei midagi ei juhtunud, ma varem ka tema juures ööbinud. Ta lihtsalt on üks parimaid söpru mul siin..ja me ju küll hotellitubasid ja muud jagand varemgi. Isegi Alpides tähistaeva all ju körvuti magatud..
ja viimane baar oli tal ümber nurga. lihtsam. Temaga saame köigest rääkida, hommikul oli poliitika teemaks.

Ja siis... kui juba tema juures ilmselt olime, A helistas...ma ise olin hetkel teises toas vöi köögis, ja Julian vastas...kesköö paiku. Ja ma ei teadnud  seda, ta ei vaevanud seda mainida. Ma töesti ei tea mis A nüüd mötleb, üsna mürgised sönumid tulid. Ime kahh. Jeerum ma ei tea mida ise mötleks....Kuigi no töesti midagi ei juhtund ju...Eks paneb usaldust proovile. Aga see muidugi ka veider, et Julian mu telefoni niimoodi üle vöttis.

Eks ta köik imelik ju ole..Aga eks see mees peab ka teadma, missuguse hulluga tal tegemist. Aktsepteerib siis vöi mitte..Samas tal ka ikka päris hull minevik...

Nüüd tsekkasin fotosid eelmisest öhtust ja ööst... Roosikimp. Meenub...Julian kinkis mulle ju hunniku roose. Eks need jäid sinna baari vist.. Hm........

See aasta tundubki et saab pööriseline.

Peab vist paika