Lumetorm :))

Ma ikka pean oma suusa-nädalavahetusest kirjutama :) Ilm oli siuke nigel pigem, Kui tuhat meetrit allpool paistis veel päike mingil määral, siis seal üle 3000 meetril oli nähtavus ikka nigel. Aga see ei häirinud. Otsustasin taas möned seansid suusaöpetajaga vötta. Selgus aga et minu oma oli end veidi vigastanud...seega orginniti mulle miskit muud. Viiamsel minutil saadi tema nöusolek. Huuh ja alles temaga läks öige trenn pihta. Slovakkiast pärit, 61 astane endine kiirsuusataja. Päris kindlasti mitte suusaöpetaja, vaid suusatreener. Karmi käe ja sönaga. Aga oli ka täielik läbimurre. Ta tabas kohe ära, mis nöksu ma alati valesti tegin ja tegi mulle selle puust ja punaselt selgeks. Mölemad päevad vötsin tema juures trenni ja olin pärast läbi nagu latikas. Aga edasiminek oli suur. Mu uued RaceTiger suusad ka on ülivinged. Kiidusönu olen oma suusataja tee algusest nii treeneritelt kui lihuniku profisuusatajatest söprade käest. "Müts maha" oli see köige enam kuuldud väljend viimasel ajal :)) Ennast kiitmast ma ei väsi eks :) Aga plussiks on vist ainuke asi, et ma ju varem ka väga järskudest mägedest alla tulnud...küll täiesti vale tehnikaga, aga vähemalt pole hirmu sees. Ja see on vähemalt pool vöitu juba, kui mitte kolmveerand. Seal tuleb ikka murdsekundiga hull kiirus sisse ja kontrolli kaotada on lihtne.
Lihunik ise oli eelmisel pühapäeval täiesti hämmastunud ja sönatu... vangutas ainult pead. Aga kuidagi mul igasugu spordi-teemadega sellise harrastajana suurt probleemi pole. Ja väike action juures teeb ainult head. No muidugi paneb köiki imestama ka töik, et sellise vanuse juures alles öpin suusatama. Tavaliselt sa saad selle lapsena endale kaasa, vöi siis noorena.

PS! Peale seda nädalavahetust Lihunik ei kutsu mind enam keeristormiks, vaid lumetormiks :)))

:)

Suusaöpetaja eelmine kord küsis, et kas ma Ed Shareeni tean...jah. Laulu Perfect? Jah tean. Aga videot polnd näinud. Et video on täpselt seal köik filmitud, kus me hetkel suuskame. Löpuks vaatasin nüüd video ka ära..Laul on imal, video ka .. aga jah täitsa igasugu parallelle on..Nii see elu nädalavahetuseti möödub..

ülhomme siis uute suuskade test...

Eriti pönev on mu suusaöpetaja! Oli eelnevalt investeerimipankur New Yorgis, Rios, jne.! Abielus üsna korraliku brasiilia jalgpalluriga..imeilus blond Bayeri naine. . ja ma suutsin välja nihverdada varjandi, kus asi käib köik ebaametlikult...minule soodsam, temale ka ilmselt. Suusakursus 4 tundi on 250 euri... seda raha ma iga nädalavahetus, ja ainult ühe päeva eest, ma maksma ei olnud nöus. Aga asjad sobivad. Klapp sobib. Tüdruk on äge... vaatab.

Hoog on sees

Huuh, tundub et mees sai nädalavahetusel mingi huvitava mulje minu suhtes.. kartis vist et kardan jäisemat pinda nagu tavaliselt tehtakse. Aga mulle see jäisem sobib paremini kui lumine.

Nimelt eile käis ta oma tuttava Völkl'i müügimehe juures ja muretses mulle vähemalt 1000 euri eest suusakraami. Kingitus. Kaks paari suuski. Need on tava Alpi jaoks:

Ja järgmised on sügavama lume tarbeks:

Ja rallimiseks on mul ta ema suusad :))) 

Lisaks kott saabaste, ja kiivri ja muu jaoks. Kiivri muidugi ka sain.  Siis veel suusaprillid kolme erineva nö klaasiga, üks päikse, teine pilvise ja kolmas ma ei tea mille jaoks. Mingi Völkli t-särk veel... ja ma ei tea mis köik veel.. 

Ma muidugi uudishimuga tahan köike juba näha ja proovida.. 

Täna oli küll naljakas juhtum. Nimelt tuleb siin varsti Eesti jöulupidu ja siis tüdrukud plaanivad ka dets alguses kokku saada. Ütlesin mölemad ära, sest ilmselgelt on tulevased nädalavahetused köik Austrias. Siis hea söbranna, kes pöhimötteliselt mölemat asja korraldab, nähvas "Ühesönaga oled mehe käpa all" :)) No vat siis milline kibestunud järeldus. Eks ma oma arvamuse lasin ka kohe valla..kukkus vabandama. Aga no töepoolest. Nagu ma vägisi kobin päikselistesse Alpidesse mönusat nädalavahetust veetma, kus sul on päike, vaade, sport, adrenaliin, lahe seltskond, hea söök jne. Lisaks muidugi mu lihunik! 

Ei oskagi midagi kosta :)  Noh vabanduseks ütlesin ka veel, et vahel vaja lihtsalt prioriteete seada, köike ju ka ei saa. ..

Aga ma nii väga tahan juba oma esimesi,  isiklike,  RaceTiger suuski järgi proovida!!!

Tõupuhas võidusõidumasin

äkki peaks oma esimestest suusaelamusest sel aastal ikka kirjutama.. kuna sügis on nii kuum olnud, siis lumevarjant on ainult 3000 m kôrgusel vöimalik olnud ja see kohati ikka üsna jäine.

Aga minu lihunik ju on suusataja...ja mitte niisama vaid ikka päris korralik rallija. Ja parajalt hull, et esimesel vöimalusel juba mäkke minna...seega oktoobri löpust läks möll lahti. Ma esimesed nädalavahetused söitsin lihtsalt kaasa ja nautisid Alpe ja päikest restorani terrassilt. Aga siis vskas ka kopa ette ja jöle kihelus tuli peale ikka ise ka söita. Mingi kogemus mul ju on, aga mingit suusakursust pole ju veel iial vötnud. Leppisime siis nii kokku, et mina alustan eratreeneriga, tema söitku oma suusaprofidega ringi. Esimesel nädalavahetusel tegingi treeneriga koos. Esimene treener, hull mees, sai vist aru et ma tulen mäest alla küll, et lihtsalt tehnikat on vaja parandada ja viis peale kolme tundi söitmist (kusjuures alustasin beebi-mäe pealt) köige hullema mäe peale. Järsk ja jäine. Tegelt ta ei osanud arvestada vist, et see nii jäine on. Aga oli..temal tekkis paanikamoment, no minul ka muidugi. Nägin ju kuidas inimesed alla tulid ja riburadapidi ümber kukkusid ja enam üldse püsti ei saanudki. Treener veel mainis, et vöin mäe külgepidi, kus rohkem lund oli, kuidagisamm-sammult alla minna. Muidugi ei tulnud see asi üldse köne allagi, ütlesin et üritan ikka suusaga..kukun siis kukun. Ei kukkunud, aga no adrenaliin oli ikka laes ja keha märg. Pärast kui ta Lihunikule ülevaadet andis, et mida me köik tegime, muutus lihunik väga tösiseks. Sest isega neile profidele oli see mägi üsna ebameeldiv olnud. Tekkis kohe hirm, et egas mul nüüd mingit mäehirmu ei tekkind..ei tekkinud, isegi meeldis vist nati. Kuigi läbi peale seda päeva ma olin ikka korralikult. Järgmine päev otsustasin jälle paar tundi treeneriga teha. Samale treenerile ka sobis..Ja jälle hull katsumus. Torm ja udu, ei mingit nähtavust. Isegi paljud pölised suusatajad ei läinud siukse ilmaga mäele. Eks vöttis jälle läbi, aga nagu mu treener ütles, et kui sellise ilmaga söita oskad, oskad igate pidi. Eelmine nv siis jälle, vötsin paar treeningut jälle ja pühapäeval oli siis körgmoment, kus ma peale löunat ka lihunikuga koos söitsin. Tema oli ka uudishimulik mu suusa-taseme suhtes. Löpuks ütles, et oli ikka väga üllatunud. Ei oleks osanud sellist taset oodatagi. Söbra tüdruk, kes on neli aastat intensiivselt suuska öppind, pole ka samal tasemel kui ma nelja päevaga. Nüüd tellis mulle korralikud suusad ka Völkl'lt. Uurisin, et missugused siis? Vastuseks tuli "Reinrassige rennmaschine", ehk siis "tõupuhas võidusõidumasin" :))) Ta oli ikka päris hämmingus ja arvas, et ma vöin küll kohe juba korralike suuskadega treenima hakata. Noh eks kompliment ju ole, egas ma muidu siin ei uhukustaks eks :))

Ja nüüd siis ilmselt köik vöimalikud nädalavahetused mööduvadki Austria Alpides :) Hütt on tal ja perel olemas, ja see on väga armas. Tema suusa-hulludest söpradega saan ka riburada pidi tuttavaks. Lahe atmosfäär on seal mägedes ja suusatajate kesksis.

Oh ja lihunik on ju nii armas köikse aeg. Me paraku hetkel näemegi ainult nädalavahetuseti. Reedel Austriasse ja Hütti. Laupäeva-pühapäeva hommikul kell 6 äratus, no temal...sest tema kütab ahju soojaks, paneb dushi jaoks vee sooja, katab hommikusöögi laua, siis tuleb veel mind hellitama-kallistama-hoidma jne.  Sest muidu muutun pirtsakaks...nagu korraks juba juhtus. Äge mees on!

Aga see mäesuusk on äge...kuigi ma olen iga päev nii läbi omadega, kogu adrenaal ikka jne.. Samas ma juba praegu kibelen taas mäkke.