20. Veebruar 2016
There is a first time for everything
Mulle hakkab vaikselt meeldima, et mul on nii kaunis auto ja et ma sellega ikka väga lihtsalt punktist A punkti B saan. Täna pidin jälle radioloogi juurest läbi kargama, ôla MRT. No see juba pikem teema ja ei tahaks üldse peatuda, sest muidu üks haiguste blogi ongi valmis eks. Igastahes kuna vabadus käes, siis hüppasin ka kiirelt kôrval olevast supermarketist läbi. Seal on alati metsik siblimine, olgu siis nädala sees, keset päeva vôi rääkimatta sellisest ôhtusest ajast. Aga kuna lastel on vaheaeg, siis paljud on kuskil sôidus ja reisil. Ühesônaga rahulikum ja ehk seetôttu jäi selline tôik ka silma. Sisenedes järgnes mulle selline elegantne kena noormees. Vôtsin korvi, tema ka. Tegin oma sisseostud vôimalikult kiirelt, tema ilmselt ka. Sest väljusime taas umbes ühel ajal. Mina oma auto juurde, tema oma. Olime pôhimôtteliselt vastastikku parkinud. Mina jäin korraks kaema, tema ka. Kena mees :) Siis mootorid sisse ja minekut. Ta jôudis natu ennem parklast välja. Aga siis foori taga, ma ei teagi miks, aga tsekkasin kôrval seisvasse autosse. Sama mees, pôrnitses ka. Ma ei osand enam midagi teha, muigama ajas. Rahvast siin linnas ikkagi jagub sellisteks kokkusattumisteks. Tema sôitis otse, mina keerasin vasakule. Ja oligi kôik. Naljakas.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen