Saarenaine

 7. Märts 2016

Time & energy are both limited resources

Ma siin üritan natu ikka tervislikum ka olla vahepeal. Kollageni pulbri ostsin. Siis lisaks mingi greibiseemene ôli vôi asja. Ema mainis, et see pidavat pôletiku puhul aitama ja mul on ôlaliigeses päris korralik pôletik sees ja seda juba pea aasta aega. Öösiti on hullud valud, päeval eriti ei märkagi. MRT isegi tehti, sest ortopeed arvas, et kôôlus vôi miskit on lausa vigastatud. Kollagen muide pidi ka isegi siukse jama vastu aitama. Hommikuti teen selleri-peterselli-sidruni smuutit. Päris rôve, aga pärast on nii hea tunne. Kôhule pai, nagu üks Saaremaa sôbranna kunagi mainis millegi kohta. Kindlasti hea ka maksale jne. See sôbranna on eriline leid. Tuttavaks saime tootmistehnika mingil kursusel. No johhaidi, miks me küll sellise eriala oskasime valida. Ei sobinud kummagile ja môlemad teeme praegu täiesti erinevat asja. Tema pani tollaal vahel ühe hetkega terve kondetntspiima purgi nahka. Ja Nômme mingi pontsiku kiosk meeldis meile ka. Paksud polnud, aga ei mingit modellimôôtu ilmselt kah mitte. Üks meenutus veel, kui istusime kevadisel ajal Vabaduse Väljakul mäe otsas ja otsustasime, et nüüd räägime saksa keeles ainult. Siider oli ka vist seltsiks. Sellised ideed. Toona ma ei teadnud, et ise Saksa satun kunagi. Ja et veel sakslasega abiellun. Pärast vist jäime veel trollis kontrollidele vahele, sest tudengite värk...Kontrolli-onud olid armsad, ütlesid, et pange nüüd kiirelt jooksu. Sellist asja vist tänapäeval väga ei näe enam. Praegu näeb see sôbrants ülihea välja.. kaks armast last on ka saavutusteks. Pluss töine ja vististi ka vaimne edu niikuinii. Kondentspiima ilmselt enam nii väga ei pugi. Jälle kahju, et nii väga ei suhtle enam. Aga olen kindel, et kui ônnestub jälle kokku saada, siis on kôik nagu ülikooli ajal.