Lõksus

Unenäod on viimasel ajal kuidagi eriti reaalseteks ära läinud. Mitte küll idee poolest....igasugu verd ja jampsi on endiselt liiga palju. Hommikul ainult imestan. Lihtsalt kuidagi väga tôepärase tunde jätava nad viimsel ajal sisse.
Täna öösel nÄhtu jäi eriti ebameeldivalt kummitama. Liiga reaalsena tundus kôik. Süzee oli jälle, et olin viimseid pÄevi rase ja sain selle pôngerja siis kenasti kätte ka (poiss). Kusjuures sünnitamisprotsess järgnes haigla remonditööde tôttu kuskil kuramuse keldris. Noh protsessi ennast ma väga detailselt ônneks ei näinud, lihtsalt mäletan kui löödud ma jälle olin, ei tahtnud kuidagi uskuda, et mul nüüd keegi vastutada jÄrsku majas on. Ma vist nutsin terve selle aja ja olin ikka väga väga ônnetu oma uue ema-staatuse pÄrast. Imelik kui mul siuke uni nii negatiivse tunde sisse jÄtab, kas ma olen üldse vôimeline kunagi pere looma?
G kusjuures vôttis asja üsna leebelt, pani isegi posisile nime ka kohe ära: Sass .....

Muust nii palju, et Amsterdam oli väga ilus. Hotell oli väga shikk, voodi ülimugav, spa värk ka kaunis (sai taas sauna üle pika aja!!!). Aga no enamus ajast olime ikkagi väljas muidugi. Oma lemmikkohtades vôi niisama ringi chillides. Iga hommik alustasime spordiga, käisime isegi jooksmas, mis oli vÄga lahe variant linna ümbruste parkide avastamiseks :) Me G-ga muidu siuksed suured jalutajatüübid pole, seega selline sportlikum variant oli mônevôrra sobilikum me jaoks linnaga paremini tutvumiseks. Ilusad hommikusöögid linnas ja siis muud lôbustused :) action, reaction - nagu me puhul ikka :)
Pariisi tagasi naastes olid toredaks üllatuseks kogu me rohelise-kupatus, ehk siis maitseained mis me hoole ja armastusega idandasime. Kôik nad kenasti mullast väljas ja rohetavad :)