Samstag, 20. Februar 2010

New York, New York

Ui ma tegin vist endale haiget täna jooksmisega. Pole ju pea kolm kuud käinud, aga hoogu läksin väga... et teeks ühe ringi veel ja kiikaks selle raja ka üle ja kuulaks veel selle Rammsteini loo ka ära... kokku sai ehk mingi tund kakskümmend. aeg ju normaalne aga see et väljas on veel ikkagi jaheda vöitu ja tuul tömbas mu ka korralikult läbi mängis oma rolli. nüüd ma istun siin pea haige ja sall kaelas. eks homseks ole köik jälle ok ilmselt aga praegu on küll paras pohmaka tunne...no teate siuke et kole väsimus on kallal, aga magada ka ei saa. jooberdama ka selle töttu ei kippunud minema. selles suhtes jälle positiivne muidugi. ja kuigi ma varusin endale koju öllet, et siis peale suurt stressi end nati maandada, ei töuse käsi ka üksi jooma kuidagi. päris läbinisti alkohoolik polegi vist.... veel.
Ok see polnd ju üldse millest ma kirjutada tahtsin. New York selles suhtes, et nüüd on siis asi kindel. G kolibki juulis sinna. Paar nädalat tagasi ta veel vingus pakutava palganumbri pärast ja mainis, et kui firma pole nöus palga suhtes järeleandmist tegema, siis ta lepingule ka alla ei kirjuta. Tubli poiss, teab oma väärtust. Mina olen sellistes asjades veel loll nagu saabas ja laseks end igat pidi ära aksutada, aga no pole ma ju teab mis töödanud ka.
Nojah aga vahepeal oli ju nii palju muud, et me peaaegu ei suhelnudski ja ma ei teadnud üldse kuidas asjad sellel maastikul edenevad . Eks ta tegelikult vältis ka seda teemat omajagu... Novot ma isegi ei tea kas olla kurb vöi röömus. Tema üks unistus ju saab teoks ja selle pärast ma olen rohkem kui röömus ja uhke ja köik mis vöimalik. Aga teab mis meist siis saab? vöi noh...damn me kui ma ei leia moodust talle sinna järele minemiseks :)

1 Kommentar:

Anonym hat gesagt…

Jah, ilmselt nii see on