Samstag, 20. Februar 2010

Roosamanna


Mul on praegu selline roosa meelestatus, seepärast ka siuke roosa-shokk. Tuleneb vist sellest, et üks välja puhatud öö vahelduseks selja taga. Eilsest väsimusest töenduseks see, et ma jäin läpakale shutdowni tehes magama. Vahepealsest väike kokkuvöte.
No sellest viimati mainitud eksamist nii palju, et nagu vöis aru saada sai korralikult närve selle peale raisatud. Ettekande pärast eelköige seepärast, et seda pidi esitama instituudi doktorantidele ja prof.dele. Ja eksam, sest mul on vastava professori ees suur respekt ja suulises eksamis näeb ju kohe ära, kas asi on selge vöi mitte. Närvikulu ja magamatta ööde eest sain tunutd läbikukutajalt tasuks kahe, ehk siis Eesti möistes nelja. Ei usu siiamaani, see vist oli vapruse eest, sest antud eksamit tihkas ainult kolm tudengit teha. Enesekaitseks vöin veel öelda, et sellel erialal ja selles koolis vöideldakse mitte eriti hinnete pärast vaid selle eest, kas saab üldse läbi.
Eile oli ka eksam, mis oli omajagu lihtsam, aga see läks suure töenäosusega metsa. Liiga palju lasin ennast segada ja noh see neetud ajaplaneerimine. Eksamijant muidugi jätkub aprillini.
Niisiiis mul käis vahepeal külas "mees".... üks minu elu tähtsamaid ja möjuvöimsamaid mehi. Kelle järgi ma olen ennast haigeks oodanud ja mille töttu ma ka igasugu ootamiste suhtes liigagi kärsitu olen. hmm.... aga kui nüüd järgi mötelda, kipun ma sama viga tegema ... mille pärast ma vöin oma köige kallimast peagi ilma jääda. Eile juba jäeti mind teoreetiliselt maha. Aga selle juures mängis liigne impulsiivsus ilmselt suuremat rolli. Hommikul äratas mind telefoniköne vabandustega. Ja sain oma Pariisi piletid ära ostetud, mis eile pooleli jäi. Nii et järgmine nädalalöpp sinna!
Niisiis käis isa mul külas. Vöi korrektsem oleks öelda, et ta käis siin oma uut innovaatilist kaupa ühel maailmamastaapsel sisekujundus messil "Ambiente" näitamas. Koos Eesti tippdisaineritega. Ta pole küll miski disainer vaid mööblitootja, aga ju siis ta uus väljanne on piisavalt geniaalne, et nii palju tähelepanu on vöitnud. No ühesönaga kasutas ta mind ka korralikult selle raames ära, loomulikult elas ta see nädal aega minu juures ja lisaks pidin ka messil pidevalt kohal olema, sest isa mul räägib ainult vene keelt lisaks. Ta partner muidugi räägib ka inglist, aga no sellegi poolest. Ajastus oli muidugi kole halb, aga no pönev oli sellest hoolimatta. Kogu see seltskond seal ja Eesti nö "ruum" oli väga lahedalt kujundatud. Komplimente tuli igalt poolt, pluss ajakirjandus pluss kutsed uutele messidele. Kuigi löpupäevadel mul hakkas öhupuudus juba kallale hiilima ja pisiasjad häirima. Isa on mul selline eesti-mees noh, eeldab et söök on laual ja nöud pestud ja särgid triigitud. Päh enne seda raskemat eksamit pidi ta ise nende asjade eest hoolitsema, see sai kohe selgeks tehtud. Ja see ka, et triiklauaga mässaku ise. Ei mässand ja käiski triikimata särkidega. Aga no kuna koos olid niikuinii sellised kunsti-inimesed rohkem, siis polnudki hullu. Üks öhtu sai ka siin ühes mönusas typisch saksa kohas söömas-ölut-joomas ka käidud ja möned öhtud ma ikkagi keetsin-küpsetasin ise mingi jura kokku. Ega isa ikkagi iga päev mul siin ei käi eks. Aga jah see oli vist pikeim aeg, mis me koos oleme olnud. Lapsepölve ju ei mäleta ja edasi oleme suhelnud nagu juhtub. Aga ma olen isa-tütar ja nii mönigi asi sai selgeks, et misk ma just siuke olen :) Kuigi jah viimastel päevadel ma juba vaikselt ootasin, et kuna ma jälle oma vaba ruumi saan, oli ikka meeleult kurb olla, kui ta järsku oligi läinud. Kuigi nöme on otsida sedasorti vabandusi, ei saanud selle pärast ka viimase eksami jaoks end lainele kuidagi.
Nojah kogu selle krempli kestel tegin veel paar hullust, mida ma vöibolla varem poleks isegi purjuspeaga teha julgenud...vöi noh oleks ehk, aga siis pärast meeletult moodi kahetsenud :-D Aga no niisama pönevusest tahtsin ühe inimese reaktsiooni ja käitumist vaadelda. Sain kinnituse, mida oligi vaja. Nüüd vöiks naljale löpu teha :) Pealekauba tundub, et minuga testitakse ka samamoodi.
Täna oli päike üle pika aja ka väljas ja kevadet öhus, nii et sai jooskams ka käidud. Vaja ju nädalaga end natu paremasse vormi jälle saada. Praegune igapäevane snickersi-sixpack vaja vist menüüst välja juurida jälle jne.

Nunii mu kaunis noor fotograaf kutsub pidutsema. Ma olevat parim joomakaaslane...... juhu. Kes teab, äkki lähen ja meelelahutan teda ja end pisut...pole ju poolteist aastat näinud ka teineteist.

Keine Kommentare: