Kurnjau

Puhkus oli ilus! Mölemad startisime väikse pohmakaga. Aga söit läks kiirelt..ummikuid polnud ja A-le meeldib kihutada. Mulle meeldib ta söidustiil.. ja ta auto ka :-)) Mitte et see tegelikult mingit suuremat tähtsust omaks. Ja mulle meeldib ta üldse roolis... Neetud hurmur :-))   Itaalias söidutas ta mind ringi kaunites väikestes Itaalia  külades, talle oli piirkond juba tuttav. Sai käsikäes randa mööda jalutatud...ikka päris korralikult, nii et ime et musklid haiged pole. Aga väikse päiksepöletuse sai küll juba, ilm oli nii 20 ja üle. Ujumas ja saunas sai käidud. Kobedad hotelli hommikusöögid, mönusad aperitifid rannal päikseloojangus ja kaunid restoranid. Intiimsemad jutuajamised... Viimasel öhtul avastasime täieliku hitt-restorani! Mereannid mis muud... neid sai ikka korralikult manustatud. A räägib itaalia keelt ka veits, nii et ses suhtes vöeti ka kiiremalt omaks. Veits hakkasin torisema mingil hetkel, kui tundus et ta jälle kuidagi eemalolev ja kehvas tujus. Peale seda ta oli jälle nii neetult armas ja hoolitsev. No kuramus, ma ei viitsi ka alati mingit skandaali teha, kui rohkem tema tähelepanu vajan. Ähh peaks vist lihtsalt tema iseärasustega harjuma... ja siis ehk veits manipuleerima. Sest tegelt manipuleerib tema ju minuga köikseaeg.
Ja tegelt tundub, et tal töepoolest on veits keeruline aeg hetkel käisl.


Hehh see tüüp pildil on tegelt väga kauni Chrisi moodi..

Mida teha?

homme ootab reis ees.. Itaaliasse. Oejah kuidas on vaheldust vaja.. ma olen ennast nii auku mötelnud, et süda paha. Oma süü on mösjööl ka muidugi, kes sööb mu närve ja ajusid. Teisipäeva ta jälle kokkas mulle hörgutisi, ja oli nii kuramuse armas! Aga täna olime erinevatel pidudel... ja koju minnes temaga ühendust saada üritades, ei tulnud ei A-d ei O-d päris mönda aega...ja nii ma ärritusin vaikselt..ja üha enam.. koju jöudes oli plaan valmis, kuidas ma kogu hotelli  bookimise tühistan,  A maha jätan jne.
Ja siis tuli sönum...et on voodis ja homme näeme...
Kurat miks ma ei suuda neid asju lihtsalt laadnalt vötta...vöi et isegi normaalselt lihtsalt??? Nagu ma köike muud elus juba vaikselt vötan..
Aga homme siis Gardasee äärde...töökaaslased teadsid rääkida et Bondi filmis ka sealt löik, tshekkasin järgi https://www.youtube.com/watch?v=uAnkwCQLsDk
tundub pönev. Ja mösjöö sportautoga ja tema üsna raske jalaga vöib seal päris pönevaks minna. Ilm on 20 pluss kraadi kanti....seesama on siin Münchenis ka väidetavalt, aga Itaalia on Itaalia.ja  saksa on saksa.. Kuigi ma elan ilusaimas linnas Saksamaal... aga nojah :-D .Verona ja Veneetsia pole ka sugugi kaugel...nii et käime seal ka ära.
Seega vist ikkagi hea, et ma kogu reisi oma emotsioonis ei kustutanud. Kusjuures hotell on ikka korralik spa ja wellness ja kohe järve ääres... Ai kuram... Aga A ma vötan  töiselt ette.. Eile ma mingis zen-hoos otsustasin, et vötan asja rahulikult. Aga no ei önnestu  see sugugi...

Lisaks üritas Christus täna väga kokku saada :-D

what a day..

hea asi igasugu emotsionaalse jama juures on, et isu kaob ära.. praegu kevadel suve ootel kulub ju ära. pole täna miskit söönud, ujumas ja saunas käisin ka..
ah mida ma muretsen. Kuum tüüp eilsast pakub end aknaist ja ustest (kusjuures ta nimi vist on Christus :)) Küsisin, et kas ta on usklik ka, seepeale kostis et mitte eriti :D ). Italiano ka jälle välja ilmunud. A-l on keskea kriis ja mis kuradima pärast pean ma ennast halliks ja haigeks mötlema selle juures..pooleldi närvivapustuses. mikspärast see mees mu omadega nii krussi ajab alati!
Järgmine nädal on plaanis väike enesepuhastus.. ja siis pikk nädalavahetus... kui A-ga veel köik ok on, siis vöibolla väike wellness kuskil Austrias vöi ehk Pöhja-Itaalias.. Aga kuna ma niikuinii olen vabad päevad vötnud, siis eks mingi väljasöidu teen ikka, kas siis üksi vöi kaksi eks näis..

hahh

 parem rohkem väljas käia...Tundub et mina pole üldse see, kes siin muretsema peaks ja end lolliks mötlema :))  Viimastest üksinda väljas käimistest tundub, et ... A on see kes muret peaks tundma...hahaaa... Homme vaikin.. las siis mötleb. vöi muretseb....Kuigi mul on ainult tema peas ja meeltes jne ja tema on se Mees! ...aga täna kleepus ikka nii kuramuse kuum tüüp kohe alguses külge. ega ma temast enam lahti ei saanud ka..isegi üritasin vahepeal rohkem tüdrukutega olla..Aga kuna tüüp nägi nii kuramuse hea välj...Ja ta oli ikka neetult aheldatud mu külge.. Koju läksin siiski üksinda...loomulikult...kuigi nii kerge see polnudki :-O  Ta ikka üritas saata..aga no..
 Vaatab nüüd.. miuke mees vapram on :))))

back up

mul on tunne, et üks mu parim joomakaaslane ja üldse üks tore ja armas ja alati suureks eeskujuks olev söbranna  sai täna emaks! :)) Mis on nii vahva, et lihtsalt on kohe!!!
Pöördvördeliselt kogu rööm söbranna pärast tekitab haletsust enda suhtes. Seda nüüd siia vaja... aga noh kogu rööm kaalub ikka muu köik üles, selge see :))


et mis "back up".. lihtsalt peaks end tagasi tömbama... mingeid konkreetseid pöhjuseid pole... aga köhutunne ütleb nii. Köhutunne pidavat see köige öigem tunne olevat ;)

Ja mis on veel äge, see aasta tundub olevat pulmade aasta mulle. Mais on pulmad, augustis on pulmad... ja mu vennaraasuke vist abiellub ka augustis!  Mai pulmade tüdrukute öhtu on sel nädalavahetusel! Homme läheb siis show lahti. Mis korraks tekitas väikse möttepausi mulle.. et kas ma abiellun kunagi? Ja kui, siis kes mulle selle tüdrukute öhtu küll korraldaks? Aga abielu...Ma pole sellele kunagi suurt röhku pannud, see teema on alati nukker olnud. Mu enda vanemad on lahutatud. Ja see valge kleit ja köikse uhkus on mulle pisiskesest peale pigem väga nukra pisara silmi toonud. Aga ikkagi, miuke naine see ei unista oma pulmadest???
Jah ja kui nati järele möelda...minu puhul pulmad oleks eriti keeruline teema.. Nii et .. nii kurb kui see ka pole, sel teemal küll mingeid unistusi ei tasuks nüüd heietada.

Mösjööga  vôtan ka distantsi... ma pole ikka veel kindel mis asju ta ajab

Nädala küsimus

Kas ma ikka tahan endale abielus olnud ja lahutuse üle elanud meest??? :-|
See nädal mötlen hoolikamalt selle üle järele..

Mul käis siin vahepeal söbranna külas Eestist. Egas ma pole suurem asi vöörustaja, aga nu üritasin vähemalt veits. Töö körvalt. Reede vötsin vabaks, seega sai juba neljapäeval peole kasitud. Noja seal oli menu vistsisti küllaga. Vaatasin just peokoha kodulehelt pilte.. ja no meil on see mälu ka nagu on peo suhtes.. aga piltide alusel sai seal küll väga kauniste meestega suheldud.. :) no maitsvamatega sealt :)) Ja ma siin süüdistan A-d liigses sotsialiseerumises!?? bitch.
Lisaks kokkas A meile reedel. Ta on ikka armas. Egas ma ei teagi mida ta suhtes ette vötta vöi arvata. Köige targem oleks mitte midagi ette vötta vöi liiga palju möelda. Las asjad lähvad nagu vaja. Praegu on köik ilus. Tööd ei viitsi endiselt teha..

?

hmm... vôibolla ikkagi on aeg väike kannapööre teha... vôi siis lausa päris suur? Jama on selles, et mul on ilmselgelt kevadväsimus...ma ei viitsi miskit teha

Lase vabaks..

Vötaks öige löpuks kätte ja teeks selle asjaga algust.. Köik mu ümber mängivad seda, ja veel üsna hästi. Mulle see mäng on alati sümpaatne olnud. Ja kaua sa ikka ainult joosta vihud.. kuigi see on omamoodi vajalik, aga veits nagu igava vöitu ikkagi. Lisaks on selle vormiriietus ka üsna ahvatlev.. jutt on tennisest. A-ga torisesin ka, et kui ma teda näha tahan pean ilmselt suusatama vöi tennist mängima vöi cheerleadima mönda neist. Önneks suusahooaeg hakkab vaikselt läbi saama. Ta muidugi vaides vastu ja küsis kohe, et kas ma töest tahaks temaga tennist mängida? Ta jooksutaks mu 10ne minutiga hingetuks. Ilmselt nii see oleks ka. Järgmine ksimus oli, et miks ma siis siiamaani ühtki kursust veel teinud pole? Jah töepoolest miks? Täna siis vaatasin juba variante. Üks on siuke algajatele intensiivikas.. 5 nädalat, kaks korda nädalas. Tundub päris hea variant ja nii saab siis veits pekki ka lihvitud. Aprill-Mai kuskil. Haah üks sellega seonduv asi tuli veel meelde...no ma olen sellest tennisest ilmselt juba aastaid jahunud. Mainisid seda toona oma kunagisele tömmule kuumale kaaslasele J-le... ta arvas, et mulle sobiks küll tennis..mul pidavat tennisemängija jalad olema :)) No näed siis.. Nii mönigi eeldus juba olemas :D

Spordist veel  nii palju veel, et neljapäeval kasisin ujuma. Selles ujulas on vahel eraldatud piirkond sportujujatele. Ja nii kui ma halli sain, ütles üks vetelpäästja vöi kes iganes seal ujulas vahti peavad, et mingu ma sinna spordi omasse. Vauts kus ma siis olin körvust töestetud...esiteks see, et ta oli mind siis ilmselt tähele pannud varem. Ma ei käi ju ujulas eriti tihti, seega oli see eriti üllatav. Ja lisaks sellele tähendab, et ilmselt ma siis ujun enamvähem üsna hästi, et mind sinna spordi piirkonda kupatati. Seal on üldse parem, ei ole igasugu konni ja koeri ristipöiki ees sulistamas.. ilma igasugu suunatajuta..

Peale seda kasisin A juurde, kes oli imehea öhtusöögi jälle kokku vorpinud. Ta oli nii armas ja hell ja hoolitsev ja ma ei tea köik mida, et no kohe veider oli. No me ei olnud pea nädal aega teineteist näinud ka.. Aga ikkagi..  Ja reedel viis mu siis Jaapani restorani.. Ma tegelt ei tahtnud kuhugile välja minna, sest enesetunne läks peale löunat öige nörgaks kätte ära. Mürgid vist tulevad kehast vaikselt välja vöi sai ujulas veits külma saadud. Aga no reede ikkagi, pealegi suur kevad väljas.. et ikkagi kiskus kodust välja. No ja ta ei vali mingeid odavaid ja nurgataguseid kohti, väga ilus ja maitsev oli köik taaskord...ta ise kahh :))
No igastahes tundub hetkel köik kuidagi liiga ilus jällegi :)) Üks igavesti suur tohuvapohu ma ütlen..pole rahul, kui mees on eemalolev ja kriitiline, küll pole rahul kui sind kantakse kätel nagu printsessi... ilmselt on kogu jama selles, et ma pole enam kindel mis mees ta on.. Aga noh...see pidev umbusaldamine ka kuhugile ei vii ja pigem äkki nautida, et niimoodi rabeldakse su pärast...ja veel siuke mees :)) Eks aeg näita mis sest saab. Ma vist lihtsalt nii väga kardan sellest köigest ilma jääda..  vöi siis kardan lihtsalt haiget saada. Pole küll üldse minu moodi... Aga maha vöiks rahuneda ja lasta asjadel lihtsalt minna nagu ma seda tegelikult ju varem alati teinud olen.

Ja teiseks uueks hobiks vöis prantsuse keel saada..  need oskused ei teeks ka sugugi paha nii era kui tööelus. 

Uni

Kui tähtsat osa mängib ikka kogu tohuvapohus enda väljamagamine..Trouble-sleeping on vist kogu stressi ja depressiooni algaine. Mul on raskusi magamisega.. magama jäämisega ja normaalse aja ühtejutti magamisega. Peale 4 tundi tuleb ikka mingi wake up call jälle. Kas on uni liiga eluline ja emotsionaalne.. olgu see siis heas vöi halvas möttes..vöi siis muud mötted..  Üks öö nägin ikka siukse hunniku stress unenägusid. Aga need olid kuidagi ok veel, sest need olid mitte-elulised.  Küll kukkusid köik hambad vaikselt välja, küll öppisin mingis muda-mülkas surfama, mis oli täis suuri rövedaid madusid. Küll kukkusin kuristikku, kus lisaks kogu kukkumistraumale veel mingid tondid kollitama kippusid.Aga täna öösel magasin korraliku aja jutti ja end ikka välja...  inimese tunne tuli tagasi! Päris hea tunne! Elamine tundus jälle elamisvääriline ja energia uuteks väljakutseteks ja igasugu jamaga toime tulemiseks tundus jälle veits nagu tagasi olevat.

Nädalast muidu nii palju, et tööd ei taha üldse enam teha, mu kaisu-lammas sai löpuks endale nime  -  Manfred, verd käisin andmas ja isegi vôeti!!! Nüüd on küll aegajalt torked südames piirkonnas ja vasaku kaenla alusel hakkab mingi lümpf tursuma ja valutab. Aga need on tegelt tavalised nähud mul peale seda protseduuri. Noja A-ga on endiselt draama draama otsa. Kolmapäeva öhtul oli köik tore (peale mu toredat arvamusavaldust, et enam kohtuma ei peaks), aga neljapäeval hommik keeras köik pahupidi. Eks sisse magamine oli vist selle köige algatuseks. A-l on ka probleemid magamisega. Reede öösel vastu hommikut taas draama, eile olin rahulik, käisin shoppamas. Täna jälle... No kohati ma rahunen maha, aga siis krutin ennast igasugu mötetega jälle nii üles ja vötan jälle möne mürgise sönavötu. No igastahes teab ta kuidas naisi maha rahustada, pakkus välja et me vöiks järgmine nädalavahetus kuhugile löuna poole reisida. Väike päike ja spa ei teeks paha. Vaatan nüüd ringi, kust seda päikest juba piisavalt leida oleks nii  3-4 päevaseks reisiks.
Eile käisin siis shoppamas ühes outletis, kuhu sissesaamiseks peab mingi spetsiaalne kaart olema ja seda kaarti enam nii lihtsalt ei saa kuskilt. Aga meil firma kaudu veel jagatakse selliseid päevaseid sissepääsu-lubasid. Nii siis käisingi ühe söbrannaga/töökaaslasega. Firmakaup metsikute aledega. Pildil ongi saak.. poehinnaga oleks kogu jant ehk kuskil tuhande kanti kokku läinud, aga läks paarsada. Escada, Liu-Jo, Geox jne asjad. Ma pole suurem asi shoppaja siiamaani olnud, ja siukste firmamärkide suhtes üsna hooletu. aga selles paradiisis seal sain aru küll asja väärtusest. Muidugi see roosa escada seelik, 360 euri (ma sain 60 eest), on ikkagi veits üle pigutatud.. Aga kvaliteedile vöiks edaspidi rohkem röhku küll panna... eriti kui siuke dändi körval on. Ta körval tuleb vahel ikka paras odav tunne peale.
Ühesönaga rahaga käin endiselt hooletult ümber :)) Täna muretsesin veel netist paar vallatud asjakest... no oota sa mees! :P :D

Hakkan nüd reise kaema.. pole muidugi örna aimugi, et mis. Itaalia on muidugi köige lähim variant, aga noh teab mis soe seagi veel.