mina muudkui pögenen..tema on järjepidevalt kannul. Nüüd tegi ettepaneku järgmine nädalavahetus Regensburgi kaasa söita, kuna ta venna pojal on mingi kristlik värk...midagi ristimise sarnast. Samas ma neid katoliiklaste kombeid veel läbi-ja-löhki ei tea. Igastahes on kogu perekond seal kohal. Muidugi oli esimene reaktsioon eieieiei....aga nüüd hakkan mötlema, miks mitte natu ringi vaadata. PEalegi on Regensburg Unesco kaitse all ilus-kaunis linn. No vaatame. Härra teeb juba paljusid plaane...isegi hoolimatta minu viimaste aegade törgetest tema suhtes..

Töö...ikka üsna konservatiivsesse keskkonda olen sattunud...pole päris harjunudki. Vana Saksa firma.  Teisest küljest kogu need teemad ja igapäevane sönavara, trading,  pangad, erinevad valuutad, intrest rate, swapping, collaterals jne. on ikka jöle pönev. Lisaks on mul reedel tutvusmis-tunnike grupi CFO-ga. No ma raporteerin päris paljusid asju otse talle, seega peaks tuttavaks saama. Sellise suure grupi finantsjuht, päris pônevasse keskkonda olen  sattunud.. seda mida jahtisin. Aga jah sellisesse keskkonda sisse sulandumine vötab aega...inimesed töötavad seal koos juba kümneid aastaid, lisaks välismaalasi on üleüldiselt vähe. Neil on oma keel.. Aga noh, sellega saame kuidagi hakkama eks. Pönev pool jälle, et suhtlema peab kogu maailmaga ju niikuinii kui grupi peakontori treasury osakond. Täna taas saatsin meie erinevate pankade ratingu maailma erinevatele tütardele ja divisionidele laiali. 

Noh öösel hakkasin muretsema, muidugi. Saatsin ju mehe ära, kel paar öllet ja nati veini hingetaga. No siin ju mingi promill söitmisel lubatud, aga ikkagi. No igastahes läks ta koju ja mingist hetkest hakkasin ikka muretsema. Noh aga asjad läksid siis ikkagi kuidagi niijanaa ja nii, et järgmise päeva löunaks oli mees suure lillekimbuga ukse taga ja terve päev sai minu juures chillitud.

Muidugi vaasidega on vaikselt kitsas juba, lilledega on töesti viimsel ajal üle külvatud. Lubas, et järgmine kord toob mulle pigem vaasi siis. Mehel on kuidagi suured plaanid, aga mina ikka kohe ei suuda seisukohta vötta. On asju mis ikka järjest rohkem häirivad...

ok...hakkan vist mingit ilusat jälle metsa keerama vaikselt. Mind hakkas see eelmine nädalavahetuse üllatuslik külastamine, jja et härra minu juures üldse jube koduselt tunneb. see hakkas häirima. nägin ju tema elamise ka ära, ja möni ime et tal minu juures rohkem meeldib.  ja praegu mölemil töö suhtes pea paks. ja täna oligi nii, et käisime kinos ja baaris ja siis kobisime mu juurde...aga löpuks saatsin ta koju lihtsalt... eks ta märkas seda ise ka, et midagi ei meeldi enam. ja sealt see hernes hakkas veerema. ja mina lihtsalt haarasin härjal sarvist. aga äkki ongi parem nii.  on asju mis mulle ei meeldi. päeva pealt on palju asju häirima hakand. täpselt nagu selle eesti mehega. päeva pealt oli selline blokk ees, et ei suutnud normaalsuse möistes üldse mitte midagi teha. Rääkimatta et oleks puudutada üritanud, oleks kohe politsei vist kutsund. Ja mida ma siis tegema pean nüüd? Ma ei saa ju enam kedagi endale ligi lasta enam...6 kuud tundma öppimiseks aega? Et siis vaatame..

Spontaansust?

mis möttes sa oledki lihtsalt kell 22:30 mu ukse taga ja laristad uksekella lasta?? Ja arbvad, et ma teengi ukse lahti? Terve lihavötte nädalavahetus sai härraga koos oldud. Neljapäev ta mingite söpradega, kes NewYorkist külas olid, ôpetaja ja kirurg. Nalja sai.  Reedel me jaluatsime lihtsalt mööda jöge ja linna ringi ja toitsime parte. Laupäeval olime kuhugile linnast välja kellegi ta suure söbra juurde grillima kutsutud. Pühapäeval minu söpradega brunch. Pühapäeva öhtul tal oli isaga öhtusöök plaanis. Ja ma hingasin ka korraks sügavalt sisse ja välja ja veits aega löpuks ometigi omaette olla! Aga mees arvas, et peale öhtusööki isaga tahtis ikka mu juurde jälle. Oleks siis varem küsinudki, et kas ta vöib tulla? Oli lihtsalt ukse taga! Pole harjunud sellega...ja samas kui nüüd mötlema hakata, see pole ju mingi eriti hull asi eksju???? Aga mind see häiris. Ja eks ma näitasin seda välja ka.
Aga isaga tal vist oli tore. Olid minust ka rääkind. Isa on tal väga tark mees, akadeemik. Korraks ju olen teda näinud ka. Ja isa mainis, et oleks ju vöinud minu ka kaasa vötta. Olid minust rääkind, et inseneeri haridus, aga nüüd hoopis Treasuris tegev. Oli teine kogu värgi heaks kiitnud. Nojaa tema isaga oleks pönev küll juttu ajada...mulle need targad vanad mehed ikka üli sümpatiseeruvad.
Aga jah härraga ma olin törges...mulle ikka kohe üldse ei meeldind, et keegi mulle niimoodi sisse sajab.

Pealegi terve pika nädalavahetuse olime ju minu juures... ja siis tulid sellised sönad sisse tal, et meil pole enam piima, meil pole enam apelsini mahla....mis möttes "meil" ??? Minu kodu!!! Teel söprade juures ta muidugi juba muretses neid asju mulle ...aga ikkagi. Kuidagi liiga koduselt tunneb ta end minu juures. Ja see mind nati häirib... Ongi see etapp juba käes vist, et ei oskagi kellegagi nii väga koos olla :-O  Eks ta tunnetas ära...väga ma oma olekut varjata ei suuda. Tômbas kohe tagasi önneks. Seegi hea.

Mul tekkis ju Eesti mehega sama reaktsioon, et viskasin ta lihtsalt välja. Aga noh..see välja viskamine oli ju lihtsalt keerulisem. Hoolimatta sellest et hotelle motelle on linn ju täis. Aga nojah, oli mis oli.
Ma arvan, et pean vist enda selliste reaktsioonidega tegelema hakkama, muidu ma küll iial tanu alla ei saa :-O


Ja kes mul kogu selle shokolaadikoorma ära sööb??? Muudkui tekib seda siia juurde, aga endal ei töuse käsi üldse enam magusa järgi. Nii et kel magusaisu, tulgu läbi :P

Pühad :)

Terve nädal on nii tihe, nii palju uut infot jne. Päeva löpuks olin ikka täiesti läbi..

Aga röömus.

Täna loivasin jälle koju ja postkastis selline armas üllatus

Eesti mehelt.. önneks me saame taaskord hästi läbi, sest inimesena on ta ju meeldiv ja tore isik. 

Pidime härraga täna kokku saama, aga peale löunat ütlesin ikka ära.. no nii palju uut infot ja tegemist uue tööga, et päeva löpuks olen tühi mis tühi. 

Jöuan siis ukse taha ja...

..selline hunnik ukse taga!!!!

On mees!! 

Seadsin natuke kobarasse neid asju 

On alles päev..

Aaah me oleme mösjöö öe juurde homme jälle öhtusöögile kutsutud...oejeerum pühamüristus. Et ma perekonda nii tihedalt kohe kaasa haaratud olen... Aga no eks plikatirtsud seal on jube pönevil :)))



Mösjöö ise oli pool nädalat Austrias ja siis ta sattus haiglasse ja nüüd kargutab ringi, sest oli väike jant tal jalaga... Nädal aega pole näinud ühesönaga. Ja ma loodan et homme tal läheb paremini...hommikut sööma lähme niikuinii. Küsis et kuna, kell 9 vöi 10 .. pakkusin, et enne 11 pole mötet. Ma nädalast nii väsind. Aga tösiselt pönev nädal on olnud...see uus värk...ma ei oska seda lihtsalt sönadesse veel panna. Ma olen selle nädala jooksul näinud hetki, mida ajaloo vältel vähe juhtub vist... see ainult ühendab. Ja seda juba esimese paari päeva jooksul.

Ja mulle meeletult meeldib Jüri Nael. Nii sümpaatne, andekas ja huvitav inimene.

Morning Glory

Need pildid on nüüd pühapäevasest reisikesest Austria piiri äärde. Kutsutakse ka Bayeri Kariibikuks siin. No vöib vist nii nimetada küll. Kogu päev oli taaskord vahva. Mösjöö oligi hommikul croissantidega, mu lemmik smoothi "morning glory" jne.  ukse taga. Söime siis mönusalt hommikut ja panime mägede poole ajama. Koht oli töesti völuv, nagu piltidelt näha. Lisaks sai meil nalja nabani. Lisaks kohtusime seal veel täitsa puht juhuslikult paari ta söbraga, väga lahe paarike. Jalutasime veits järve ääres ja kunagi siis oli juba löuna ja otsustasime korraliku Bayeri söögi ette vötta. Söitsime lähimasse alevisse vöi linnakesse Garmisch Partenkirchen ja otsisime söögikoha. Sai korralik seapraad ette vöetud. Kunagi siis keerasime Müncheni poole tagasi, veits chillisime veel minu juures ja siis kobis koju asju pakkima. Nimelt ta nüüd pool nädalat Austrias. 

Praegu tuli talt mingi sönum umbes, et "kas me ei vöiks järgmises elus veits varem kohtuda". 

Täna oli tegelikult hull päev. Igavesti vinge, samas vastuoluline ja üllatusi täis. Esimene päev uues kohas. Niih siin ei teha sulle ette-taha midagi enam ära. Algas nii, et see suur chef otsis mu retseptsioonis lausa ise ära ja siis istusime korraks temaga siis. Rääkis olukorrast...tundub, et see minu roll on palju vastutust nöudlikum, kui sellest alguses räägiti. Aga no mulle ju väljakutsed meeldivad. Firmas on teatud pinged ja vastuolud  suure ühinemise töttu ühe vägeva USA magnaadiga. . Praegu oskan sellisesse asja asjalikumalt suhtuda ja tegelt tundub isega suure vöimalusene... tundub, et ruumi on tegudeks. No ja voilaaa...nii kui koju jöudsin, helistas mulle mingi headhunter ja tegi uue tööpakkumise mu lemmik number üks firma juures, mille protsesse ja inimesi ja tehnoloogiat ma juba nii hästi tean. Seakari, töesti varem ei saanud sellega lagedale tulla????? Aga nüüd aitab....praegu ma enam midagi muutma ei hakka. Tundub, et see on hetkel minu vöimaluste koht..ja tundub ka, et kiirelt peab ise väga palju rabelema ja uurima-puurima-networkima hakkama. Aga kuidagimoodi mulle nii täitsa sobib. 

Siis tuli mösjöölt löuna paiku sönum, et ta öde ja selle plikad ja köigile ma meeldivat :)) No see on eriti vahva eksju... eriti kui need kriitilised lapsehakatised niimoodi  arvavad. 

Ja siis sai veel isaga päris pikalt ja toredasti mulisetud. 

Ja lisaks ühe riskijuhiga, kelle kontakti meie üks tuttav meie vaheö vahetas. Tegeleb väga pöneva teemaga... Üritame rohkem suhelda ja infot vahetada. 

No täitsa vahva nädal on olnud. Kolmapäeval sai siis väikestes sharmantsetes kohtades siin ringi tuulatud, saime kenasti hakkama teineteisega. Mainis küll, et teinekord vötab kellegi kaasa, kes muusika ja temperatuuride ja muu kallal niivörd ei virise. Aga no tore päev oli. Öhtul veel väike "aperitif" minu juures. Neljapäeval näitas mehhiklane mulle ühte head mehhiko restorani sii. Tore jah, aga ta mula väsitas mu ikka täitsa ära...lisaks on mehel vist mingid lootused..jube lugu. Reedel siis oli üle 20 kraadine kevadilm, oli plaan biergartenisse minna mösjööga. Aga vahele tuli hoopis tema öe kutse nende juurde grillima. Ehmusin küll kohe ära, et no pere vöiks esialgu ikka välja jätta :-O Aga samas, vahet ju pole ka .. läksime. Toredad inimesed, kaks ägedat tütart 11 ja 7 aastane. Ma ei oska nende lastega ümber käia, eriti veel saksa keeles. Aga löppkokkuvöttes nalja ju sai. Üks hakkas kohe armukadetsema, et mösjöö jaoks oli tema ju ainuke tüdruk siiamaani, et mida mina nüüd siin teen. Ja siis hakkas uurima-ja-puurima, et kuidas me tuttavaks saime jne. No eks need onud on jah need köige ägedamad mehed. Nii et konkurents nüüd olemas :)))  Aga see plika läks siis peagi ooperisse vanaisaga. Seega...nägin ja sain pögusalt tuttavaks ka mösjöö isaga :))) No jaa..grill läks edasi. Ja siis sai väikse plikaga seal jahmerdatud veits. Väga amrsad tüdrukud mölemad. Kui tibu magama läks, siis kallistas ja mainis, et järgmise korrani siis.

Hommikul tegime väikse hommikukohvi minu juures ja siis kobisime välja korralikku hommikut sööma. Kuna ilm oli juba pea keskkpäev ja üle +20 kraadi, haarasime kohvid, smoothi ja croisaandid kaasa ja kobisime jöe äärde ja tegime seal sellise hommikuse pikniku. Pärast jalutasime veel biergartenisse.. ühesönaga väga chill päv. Siis oli temal söpradega kokkusaamine ja mina sain söbrantsiga kokku. Nüüd tulevad igatsevad sönumid.

Homme plaan mägedesse söita. Mösjöö ütles et olgu kell 9 ärkvel, ta tuleb hommikusöögiga (mul ju peale kohvi ja apelsinimahla kodus miksit ei leidu), vaatab mu riietuse üle, et millega tasub mägedesse minna vöi mitte ja siis minek. No mis nii viga, kui sulle köik ette-taha ära tehakse.

Aaah ja ma tahtsin ju neljap. verd veel anda. Vereröhk ja köik muu oli perfektne, kuni sellesamuse hemoglobiinini. Arst vaatas ja tömbas kohe kriipsu peale, et unusta ära. Mine koju ja söö liha...mitte kana vöi kalkunit vaid korralikku punast liha! Kinkis veel paku rauatablette ka. Aga enne kui ta mind minema lasi veenas ta mind hoopiski plasmat doonordama. Olin kuulnud sellest, ja üldse ei huvita..protsess on vastik jne. Aga  kuna ma seal juba olin, siis ok. Enam kunagi seda ei tee. Sind ühendatakse pöhimötteliselt mingi masina külge, mis imeb sust esialgu mingi hunniku verd ära ja filtreerib samal ajal selle plasma välja. Siis käib klöps ja sulle lastakse see filtreeritud veri tagasi kehasse...ja selline protsess neli korda järjest. kuskil 40 minutit. Väkk. Ja siis ma uurisin veel pärast öe käest, et mida selle plasmaga siis tehakse? Ütles, et läheb farmaatsia tööstusesse. Möni ime, et nad seda nii väga tahavad siis. Sealt tuleb ikka korralik raha tagasi. Mina seda enam ei tee. Verd küll üritan anda, kui see hemoglobiin korda jälle saab.