Mure

 20. Aprill 2023

Seal kus on sinu tähelepanu, seal on sinu vägi (Mai-Agate Väljataga)

Väga veider nädal on olnud. Môtted on ikka naabri peal. Nüüd aga rohkem sellised muremôtted tema pärast, et mis ja kus. Üks kahest, et kas ta on ikka veel haiglas, kuigi ma ei usu, et teda seal nii kaua kinni peaks pidama. Vôi ta otsustas kohe kuhugile vôôrutuskliinikusse asuda. Kes teab. Aga ei kujuta ette, mida sa vôid môelda, kui hommikul haiglas üles ärkad ja kuuled, et eelmine öö käisid tuletôrjujad, politsei, kiirabi ja peaaegu ka press (rääkimata mônest naabrist) sinu korterist läbi. Ja mis olukorras naabrid sind tegelikult nägid... Ja siis, et sinu üürile-andja vôtab ühendust sinu venna ja emaga kogu kupatuse pärast. Tegelikult ainult lahti jäetud akende pärast, mida politsei lubas öösel veel tulla kinni panema, aga hommikul olid kôik veel pärani. Vôtit oli vaja. Ja nad loomulikult ei teadnudki, et poeg, vôi vend, hetkel haiglas. 

Äiaga täna rääkisin, kes selle maja ju tegelikult ehitas vôi ehitada lasi. Ta arvas, et peaks ikka enne, kui kôik juriidiliseks läheb,  ta emaga asja arutama,... tegelikult väga südamlik ja inimlik suhtumine. Ja see ongi selle pere puhul minu jaoks kôige köitvam olnud. Ämm on teistmoodi, ta on natuke tundetu ja südametu kohatu ja ääretult pragmaatiline. Aga hetkel on vist nii ôigem. Abikaasa niikuinii ütles, et see käik vaja lihtsalt enesekaitseks ettevôtta igasugu kindlustuste môttes jne. Aga enne kui naaber advokaadilt hoituse saab, läheb ise ta juurest läbi ja seletab olukorda ja mainib, et siuke kiri varsti tuleb. 

Sest tegelikult on ka teised naabrid hetkel natuke rahutud. 

No igastahes on ka muud juhtunud. Eile kobisin Münchenisse messi-keskuste kanti,  et jälle selle sôbrannaga kokku saada. Kaks tema kolleegi olid ka kohal, väga meeldiv ôhtu. Meil sôbrantsiga (nagu vanul ajal) venis asi pikemaks. Sai naerdud ja isegi nutetud ja väga sügavuti mindud. Koju läksin taksoga, ja no arvestasin et 100 euri ikka läheb (vanade aegade järgi). Aga see kuradi paks mustanahaline üritas mind ikkagi lollitada. Hoolimatta sellest, et Müncheni taksosid pidevalt kontrollitakse siukse jama eest. Mingi hetk kui ta aru sai, et vist pole môtet, sest ma ikkagi teadsin kus ja mis jne...siis mingi hetk pani taksomeetri kinni ära. Sôita oli veel omajagu. Lisaks ma ju vingusin ta sôidustiili üle, mis oli lihtsalt kohutav...gaas-pidur-gaas-pidur ja seda lihtsalt ilma takistuteta teel. Hakkas rääkima (väga halvas saksa keeles), et sul ju hea meel, et ma su koju viin, ole ônnelik. Ei osanud muud vastata, et kas see pole mitte just sinu töö? Vôi mis? Tropp kuubis. Ma andsin sitapeale ikkagi 10 euri tippi ka, sest nii on viisakas. Ja mis iganes jobu otsa sa satud, ilmselt temal nii hästi ei lähe,  nagu ta ka mainis, 6 last jne. Aga enamus ôpivad vähemalt juba korralikult. Aga ehk midagi see ikkagi aitab. 140 euri oli sôit, ma tavaliselt ei osta nii kalleid saapaidki. Aga noh .... äkki peaks? Igatsahes ôhtu oli äge. 

Täna sai muidugi pohmakaga ja ähmiga ärgatud. Kiiresti poiss korda, midagi süüa (temale), kohvi (mulle) ja siis varba-arsti juurde, sest tal suure varba küüntega mingi jant. Täpselt ôigeks ajaks jôudsime kohale. Väga meeldiv varbaarst, tuli välja et polegi midagi muud teha, kui kreemitada ja jalavanni, midagi hullemat pole ônneks.  Mida ka lastearst varem juba öelnud oli. Aga poja lihtsalt koguaeg viitab oma varbale ja seetôttu ei teadnud ka mida teha...Lihtsalt halb varba-kuju vôi midagi taolist. Siis ämma-äia juurde, poiss sinna antud (oli juba eile nii kokkulepitud) ja natu jutustatud. Siis kiiresti poodi ja peale seda abikaasale auto-töökotta järgi, kuni firma ühe auto rehvid vajasid vahetust suvekummide vastu. Järgemööda peavad nad kôik nüüd vahetatud saama. Siis kohe küürima, sest kui ôhk puhas, siis selleks see aeg on. Triikima. 3-4 tundi produktiivsust. Pool alkohoolses olekus veel ma pakun. Kui abikaasa töökojast peale vôtsin, küsis, et kas sa oled siin midagi desifintseerinud vôi tuleb see eilsest ôhtust....pidin tunnistama, et desinfitseerinud pole ma autos kaua juba miskit. Njah, aga üht-teist sai täna ikkagi tehtud.

Muide täna on Hitleri sünnipäev ja minu esimese tôelise armastuse sünnipäev kah. Veider päev...