Kui keegi X inimene nii reaalselt su unenäkku trügib ja seda veel sellisel ‚huvitaval‘ kombel, kuigi sa temale ikka niisama lihtsalt just ei mõtle… no lihtsalt veider tunne on. Nägin eile õhtul veel oma unenäokangelast ja ei julgenud kohati silmagi kaeda 😀 Punastama võttis. Samas nägin silmanurgast teda ka mind pidevalt põrnitsemas. Tekkis küsimus, et äkki nägi tema mind ka miskil põhjendamatul kombel unes. Une-telepaatia 😊 See on seesama mees, kellele ma esmakohtumisel seletasin, kui mõtetu ja igav on murdmaa suusatamine, ja kes osutus Austria biatloni rahvusmeeskonna üheks treeneriks. Sõbraks jäime 😀 Äge on ka, kuidas ta meie pojakesega jaurab ja jutustab. Lahe tüüp. Tal endal vist isegi on 1-2 lapselast ka juba.
Täna igastahes tegin kogu väsimusest hoolimata korralikud suusaringid. Eile sai jälle liiga hilja voodisse kobitud ja noh ega siis seetõttu väikse lapsega kauem magada ei saa. Aga suusk oli mõnus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar