Ving

 16. Aprill 2016

You get what you tolerate

Asju on vôimalik ainult kahte moodi teha, kas hästi vôi halvasti 

No vat kui must-ja-valge :)) Aga tegelt nii vist on. 

Just äsja natu peale kella ühteteist öösel (pühapäeva ôhtu) kuulen uksekella. Mäh? Ääriveeri piilun uksesilmast, ja nähes kahe korteri naabreid ukse taga, tegin muidugi lahti. Selgus, et mônda aega on juba mingi alarm meie kohal olevas korteris pläranud. Ise ma seda ei kuulnud, abikaasa juba oli voodis. Äratasin siis mehehakatise üles, sest tema on tegelt maja peremees ja ka tegelikult ainuke ôige mees siin majas (8 korterit). Ülemine naaber on niivôinaa muret tekitanud. Tavaliselt ta on selline hästi meeldiv ja jutukas ja tore ja korralik lihtsalt. Hea töö jne. Aga siis on mingid faasid, kus teda ei tunne enam äragi. Ema viib teda jalutama, ta ise ei jaga maast-ja-ilmast tuhkagi. Ema elab kuskil nii 10 km kaugusel. Esimest korda kui teda nii nägin ehmatas päris ära. Tekkis kaks môtet, et kas alkoholismi mingi tsükkel, vôi siis tôesti raske haigus.... Äratasin abikaasa kiiresti üles ja ta asus asja kontrollima. Kuna uksekell ei aidanud, kolkis korralikult vastu ust, ikka nii mehe moodi. Mina jooksin garaazi, et vaadat kas ta auto on üldse seal, et äkki teda pole üldse koduski. Oli küll. Siis jooksis mees välja, et akendest näha, kas kuskil pôleb tema korteris. Selle kolkimise peale oli naabrimees ikkagi uksele tulnud, ainult t-särk ja muud ei miskit. Kui ma nägin, et üleval uks lahti läks, jooksin ka kohe ülesse ja tundsin kohe mingit vingulehka... korterisse ei läinud, aga ei lasknud ka sel pool-paljal mehel enam sinna minna, ise ta oli täiesti kontaktivôimetu. Siis jôudis abikaasa ka kohe üles, tormas korterisse, tegi kôik vôimalikud aknad lahti ja uuris, et kust see tuli tuleb. Ma muidugi ka. Naabrid helistasid tuletôrjesse. Tuld ônneks ei olnud, aga korter oli vingust paks. Ja kohe ei leidnud ka, et mis pôhjus, aga siis ikkagi pliidil olid mingid odavad plastik ôllepudelid, visatud, pliit enam kuum ônneks polnud, aga piisavalt et korraliku jama tekitada. Lisaks oli mingi paar viinapudelit kôrval laual ja hunnik tablette igal pool. Ühesônaga tuletôrje oli kôige kiiremalt platsis, vaatas asja üle ja tegi ilmselt kindlaks et ohtu enam pole. Siis jôudis politsei, kes alati siukseid asju protokollima peab ja alles viimasena kiirabi. Kiirabi vôttis mehe igastahes kaasa, omal jalal ta tuigerdas (nende toel küll) vähemalt trepist alla. No ônneks nii, sest sinna korterisse teda sellises olukorras küll päris kindlasti jätta poleks saanud. Mu mees veel uuris, et kas nad panid aknad jälle kinni jne...aga ühel neist politsei, vôi siis tuletôrje olid juba vôtmed ja mainisid, et korter peab veel tuulduma, nad pärast käivad veel läbi ja panevad kôik korda.  Kurb teema. Hea, et nii läks... ma arvan. 

Täna on tegelikult üldse teistmoodi päev. Viimane päev meie suusakuurortis nö. Nüüd on mägedel kevad-puhkus (v.a. lisustik). See oli tegelikult nukker. Kuidagi on just see piirkond ja suusk väga südame külge kasvanud. Lund oli ikka vingelt veel ja suusatada sai korralikult iseenesest. Ja kôik need inimesed.. ja meie sealne kodu. Lisaks tuli üks sôbranna Eestist külla, kes töö-asjus Münchenis. Elas kunagi ka Saksas ja temaga on igasugu shöud saanud. Ikka väga hulle asju koos tehtud. Nüüd on tal ka poeg, 4 kuud kôigest vanem kui meie oma. Kihlatud ja tundub ka eluga kenasti rahul olevat. Temagi on piisavalt asju läbi teinud ja elanud nii et hoia ja keela. Ta on veel vähem asjadele risti ette löönud kui mina :-))  Väga äge oli näha. 

Tänases päevas oli lihtsalt nii nii palju erinevaid momente..kurbus, rôôm, shokk, hirm...

Ja naljakas fakt veel, kui ma hôikasin, et korteris pôleb (tossu tôttu), siis üks naber haaras koridoris oleva tulekustuti ja tôi üles, aga kiskus kohe kiunuma, et ta ei oska ju seda kasutada (vanus nii 25-30). Ônneks jôudis mu mees ka kohe veel lisa kustutiga üles, tal poleks sellega mingit probleemi olnud. Aga jah... mina ka ei oska seda kasutada... Peab kiirelt ära ôppima. Ja et noored mehed nii saamatud on, on muidugi ka nukker. 

Ainuke mees täna kôigist kolmest kes kohal olid, oli tôesti minu mees!