Pisut muljeid

Niisiis pulmatrall on läbi. Kleidi otsingud tasusid ennast kenasti ära. Pulm oli vägev. Isegi pisut kitshilt vägev. Aga sitsiilia töugu küll algusest peale. Minul olid veel igasugu akkssessuaarid-vidinad puudu. Aga kuna me olime ju üleelmisest päevast saati koha peal, sai pulmaeelsel päeval kohalikul turul väga tlulusalt shopatud. Ölgadele sall ja ehted ja käekott, köik sai kiirelt leitud.
Aga Palermo oli huvitav muidugi, lausa röhuvalt. Linn oma kohati väga pariisiliku arhitektuuriga, samas väga räämastunud ja räpastunud. Inimeste pealetükkivus. Nad töesti ei varja oma pilku ja mötteid karvavördki, nagu siinmail harjunud oled. Mehed muidugi eriti, aga ega naisedki alla jäänud. Ise padu katoliiklased... Aga süüa sai hästi. Eriti hotelli rikkalikud hommikusöögid :) Ega ma ei öelnud scrambled eggs&peekonistki ära. Tavapäraseks saigi selline rütm, et ägisemiseni hommikusöök ja siis öhtusöök kuskil linna peal.
G-ga olid lood ettevalmistuste  suhtes hullemad. Pulma eelsel päeval käisime ka auto rendis ära ja tegime reserveeringu ära. Ja siis G avastab et on load koju jätnud. Tubli tegelane. Loomikulikult olid köigil ta söpradel autod olemas ja load lausa ka ja transpordiga probleemi ei tulnud. Aga siis pulmaeelsel hommikul vahetult enne lahkumist avastas ta et on püsirihma koju jätnud. Nii shiki ülikonna ja kogu kupatuse juures ei oleks see eriti sobinud. Nii et hotellist välja tsekkitud, kohvrid näpus tormasimegi turu peal veel ringi, et kiirelt mingi rihm leida ja siis nende söprade hotelli, kellega pidime edasi söitma. Kohale jöudmine oli ka paras trall, sest esiteks on kole raske sealt tänavanimesid leida, teiseks keegi ei räägi peale itaaliat sönakesti muud keelt jne. Ümberriietumiseks ja enese korda tegemiseks oli 20 minutit. G veel tegeles tee peal oma lipsuga. No kirik oli vöimas, turistidele on lausa sissepääsutasu 10 eurtsi. Aga valik oli itaaliapäraselt ülikatoliiklasest pruudile oluline, seepärast siis kogu see uhkus. Tseremoonia läbi, suunduti Palermo lähistelevilla Boscograndesse aperatfilie. Seal olevat kunagi itaalia klassikasse kuuluv film Leopard filmitud, vöi vähemalt mingid kaadrid. Ja vahuveinitamine ja näksimine vöis alata. Ja siis söit edasi. Kuna meil olid asjad paremini planeeritud, siis jöudsime üsna varakult hotelli. Ujukad selga ja merre end värskendama. Kogu see hommikune närveldamine ja paras palavus lisaks. Tegime korraliku suplemise ja siis ennast öhtuks valmis sättima. Ja peagi läks öhtune möll lahti. Algul  ringi jalutamine ja vestlemine bläbläblä.. siis taaskord aeg proseccoks ja mönusateks rohkete mereandidega antipasti värk.  Oi kuidas tahaks veel. mul oli köht juba enne öhtusööki pungil. Aga önneks jäi veel piisavalt aega jälle niisama passimiseks ja siis oma lauaga tutvumiseks, seega ka seedimiseks. ja öhtusöök läks lahti. Söin siis löpuks ometi merenadidega risottot. Nii palju olen kuulnud-näinud sellest, aga maitsnud veel polnud. kuidagi üldse mitte ligitömbav oli see minu jaoks. Ja olgem ausad on ka edasi. Vöi siis vajab pisut harjumusaega. Siis pasta-sardiini :) sardiinid on sitsiilias miski rahvustoit. ja siis peasöök, ehk siis igasugu krabid ja tindikalad ja ma ei tea mis seal köik olid, aga ülimaitsev.
Tordini ma ei jöudnudki. G pistis aga röömuga selle nahka. Ja shampania! Kuna tegu oli Bollingeringa, siis ega ma end eriti tagasi ei hoidnud. Pruudikimbuga oli ka tore lugu. No mina ta pöhimötteliselt vist püüdsin. Polnud nagu üldse raske ka, sest ma oli seal peaaegu köige pikem ja tagakaitses ja vaja oli ainult käed välja sirutada. Aga see kuramis oli üsna tugev ja ma sain vastu näppe sellega, nii et kukkus ja siis kari naisi läks seda haarama. See kes sai pakkus veel mulle viisakalt, aga ma muidugi ütlesin ära. Meestel oli jälle nalja nabani, sest nende nurga alt jättis see köik mulje nagu kimp oleks pöhimötteliselt mulle sülle kukkunud, aga ma törjusin selle käega eemale. No mis mul oligi muud vabanduseks tuua, kui et vana väravavahi refleks. Peale öhtusööki, mis löppes muidugi mingi keskööl ehk sai ilusa muusika ja sööma aeg läbi, itaallased lahkusid, prantslased hakkasid pidu panema. Ühesönaga läks diskoks. Seal hotelli kokteilimeister, nägi välja nagu vana nöid, aga völus nii üli-maitsvaid kokteili, et selle löksu langesin ka kiirelt. No ja siis oli juba hommik ja peavlau. aga ilm oli ilus ja rand oli ligitömbav. sai päev kuidagimoodi öhtusse ära venitatud ja öhtusöök veel kogu prantsuse poolse seltskonnaga. Itaallased hoidsid kuidagi kole eemale. nii ja  pühapäevast alates jäime siis G-ga omaette. Mingil imekombel olen nende mahukate  hommikusöökide ja rohkete restoranitamiste najal hoopiski alla vötnud. Kogu selle rikkaliku  itaalia köögi körvalt, müstika.
Aga nüüd on pidu peetud ja vaja taas pisut sönnikut rookida.