Mittwoch, 1. Juni 2011

Luupainaja?

kole öö. algas küll kirglikumalt kui üldse arvtagi vôis...unes muidugi...ja täiesti x ja lubamattu kaasosalisega...kellega küll selge peaga mingeid kiivamaid môtteid ei teki. ja kulmineeruski see kôik paraja jubedusega. ma ei tea kaua ma seal enda arust (ikka veel unes, aga teatava teadvuse juures siiski) kriiskasin ja pôgenesin ja tuld üritasin toas pôlema saada. üks silm oli juba lahti, aga teist pidin kahe käega lahti kangutama. no ilmselt füüsiliselt ma siiski terve see aeg lebasin meeleheitel ja silmad kinni. sest tuli, nii palju kui ma seda selle aheluse lôpufaasis enda arust plôksutasin, muidugi pôlema ei läinud. mingil hetkel üritasin endale sisestama hakata, et see on ju ainult uni, et olgu nüüd môni ilusam uni kohe olla. aga niivôrd ennast veel môjutada ilmselt ei suuda. hirmul on suuremad silmad. suutsin juba ennast hullumeelsena ka maha kanda ja môelda, et kui kohutav on ikka peast segi olla. et kas ma peangi elulôpuni nüüd deemonitega vôitlema???
lôpuks sain ennast ikka läbi suure kangutamise ja vôitluse peale liikuma ja tule kiirelt pôlema.
edasine uni oli ilmselt rahulikum. aga kuna see kôik nii reaalne ja hirmutav oli, on terve päev parajad külmavärinad kehal. ja töö juures oma une-partneriga juttu ajada oli ka ikka kuidagi väga veider.
see oli nüüd siis tipp, aga viimasete aegade uni on üleüldse parajalt kole olnud. Paar ööd ennem nägin, et maad valitsevad kolmandad riigid. ja eurooplased on nende orjad, kes küll patseerivad vabalt ringi, aga kellega vôib teha mida iganes, peksta, vägistada, tappa. mida ainult soovid. ja ringi käisid need valitsejad omakeskis. olid india kambad, araablased, mustad. mustad olid kusjuures kuidagi kôige leebemad. india ja araabia tribu-d olid vôikad. ja pôgeneda polnud sul jälle kuskile. mina jäin seal ka muidugi nii mônegi küüntesse. üks öö sünnitasin hiired. kaks tükki mingi paraja vahega. olid nad siuksed beebisuurused ja ilusti mähkmetes mul süles. aga ikka metsikult häbi oli, et ma olen endale hiired sünnitanud. üks öö ööbisin hotellis, mille wc-ks oli pôrgu. siuke avar küll jah, aga rokane ja tume ja igasugu vaime ja môrtsukaid täis. Hitler jäi neist köige rohkem meelde.

2 Kommentare:

Annika hat gesagt…

Issand, Relika, su ööd on juba minu omadest värvikamad ju :DDDDDD, et see Hitler sind ikka rahule ei jäta :D

Matinee hat gesagt…

kuule ma hakkan sulle järele jôudma jah :))