üldse enam ei puutuks...vahepeal jôudsin juba usu kaotada, et nad mul üldse silmas on... ei osanud enam miskit ette ka vôtta, kiirabisse ju ka ei helista, et küsida, kas mul on nüüd läätsed silmas vôi mitte.
nojah näis kuidas see jämm edasi läheb..
muidu on lood nii, et varsti DüDosse. Sünnipäev algab kokakoolis, kus kogu kamp endale professionali käe all kolmekäigulise ôhtusöögi valmistab... veini saatel muidugi. lahe idee mu meelest. sissejuhatust, et mis sest köigest välja peab tulema vöb vaadata siit
terve päev olen end pögusalt ette valmistand...garneering ja värk!
kui jutt juba söögile läks, et siis kaal? sellest ma suurt midagi ei tea. kuigi eelmine nädal sai end lausa kaks korda paari päevase vahega kaalutud. erinevate kaaludega. üks näitas 60, teine 53, 3. et no ma isegi ei viitsi siit keskmist välja rehkendada. ja kaalumisse suurt ei usu enam. mingeid indikaatorimaid teksasid pole ka viimsel ajal vaja läinud. seelikuaeg.
aga Düsseldorfist veel nii palju, et üks dändi sôbrake, kes end ikka ja jälle letti on löönud, on ka just sel nädalavahetusel oma jalka-meeskonnaga seal hooaja lôppu pidutsemas. Nii et tundub nii, et saame kokku ka. Aga see on siiski teisejärguline iseenesestki môistetavalt.
Muud pônevat ei miskit.
4 kommentaari:
irw@läätsed...
vat mina neid asju küll endale ei julgeks silma toppida.. nii kole üritus tundub olevat :D ja näet.. ma ei eksinudki :D
ja ongi!! ei soovita!
Ah mis, Rella! Läätsed on väga ok, harjutamise asi- ma panen neid täitsa ilma peeglita ja jooksu pealt silma ja ei kujutaks elu ilma nendeta ettegi. Eriti suvel, kui ainuke õige prill on päikseprill :). Nii et ära viska püssi nurka :)
jaa selle maitse sain ju suhu ja tôesti on mônus. aga keegi vôiks käepärast alati olla, kes need mulle silma ja ära saab. aga noh tuleb vist ise see käigupealt selle toiminguga hakkam saamise selgeks saada. homme vist julgen uuele katsele minna...
Postita kommentaar