Freitag, 20. Mai 2011

Boogie night

Jôudsime laua äärde arvete maksmise ajaks. väga armsasti öeldud :) kuulsin seda just kolmeraudsest tsiteerituna, andeka autori nimi läks küll kôrvust kuidagi mööda. aga nii näevad seda euro olukord vist ikkagi ainult eestlased...mina sealhulgas muidugi ka (aga ma muidugi olen tahestahtmata rôômus, et ta meil  olemas on). samas nendele, kellele siin olen selgitanud, et meil euro ka juba, nemad seda küll nii negatiivselt ei näe. rohke tuuakse suuremaid ekspordivôimalusi jne esile. tubli see meie pisikene Eesti ikka. kôige pisem, aga kôige eeskujulikum. täna ka tööle sôites Spiegelit lehitsedes ja Kreeka kriisi kohta lugedes, oli seal valikuliselt EU riikide vôlaprotsendid ka ära toodu...Eestil muidugi kôige pisem..kohe märgatavalt (muidugi töötuse %-te seal taga ei ilutsenud. aga noh..kuidas keegi eks). Eestit muidugi mainita ka Eurovisioonil laulu tutvustades ära, kui EU eeskujulikku uusmaad. Kolmeraudses Eurovisiooni teema suhtes olen selle Sanderi vandenôu teooriaga ühel meelel. Selgitada ei viitsi, kes vaatas see teab. Muideks saksa kommentaatorgi siin imestas punktide andmise ajal, et imelik, et Eesti nii vähe punkte on saanud. ja enne laulu kommenteeris, et laulu meloodiat vôib tihtilugu kuskil kedagi vilistamas kuulda. s.t. et valik oli ôige,  laul oli meeldejääv. Ainuke asi mis ma oleks seal vist vahetanud, oli tüdrukute riieteus. muud kriitikat küll ei loobiks. ahja...punktide andmine oli muidugi hale. puudu jäi isegi tavapärasest viisakusest...ma ei ürita siin isegi môistev olla, vôi mingit empaatiat üles näidata. paha oli vaadata.
aga tegelikult on nii, et mulle ei julgeta enam helistada vist..nii isa kui ema, môlemiga ma olen viimasel ajal nii ülbelt ja ebaôiglaselt käitunud. eks seepärast, et endal on omajagu raske aeg ja siis kipun oma hädades ja toimemittetulemistes ikka geene ja eelkôige vanemaid süüdistama. ja ega ma nende tegemistega ja hetkel teab mis rahul pole. üks on natui liiga passiivse vôitu ja teine alustab ja alustab, aga asjad jäävad pooleli.. ja nüüd nad enam ei helistagi....  öldakse, et see vôib end alles täiskasvanuks lugeda, kes on oma vanematele andestanud....  aga selleks tuleb vist esialgu ise lapsevanemaks saada ja nende nahka pugeda. ma ei tea...  kuigi viimasle ajal (pluss muidugi see eesti punkti-andmine imelikult kombel) on hakand mind veenma, et oma vanemate kaela ma küll kogu jama ei tohi ajada, geenimälu on ikka mônevôrra vanem. ja üldse on nôme selliseid süüdlasi otsida, aga no siuksed tigedad môtted ronivad lihtsalt masenduse hoos vahel pähe ja seda tunda saavad ikka need kôige lähedasemad... mis teeb lôppkokkuvôttes meeletumat moodi haiget. kôigile ilmselt. ja üleüldse ...mul ei ole neile midagi väga andestada...see tüüpiline eestilik tunnete mitte välja näitamine ainult. ja selles pole juba nemad süüdi eriti eks.
nojah see selleks. igastahse oli eile ka ülbe ja täna hommikul ka, aga seekord bayerlasega. nii et ta ei julgendki täna siia sôita :D pluss töö juures ka veel ühe poiskesega, kes vist vaiksel üritab midagi... aga kes kategoriseerub sinna bayerlasega ühte klassi umbes.  nii et mis teha.

sushit tahan!

Pilt

Keine Kommentare: