Sport

Kuigi mu viimase aja siukste hommikuni pidude pohmakad venivad ikka kahele päevale. Teine  päev muidugi peavalu vöi muud iiveldust pole, on lihtsalt nörk ja keskendumisvöimetu olek. Aga täna oli täitsa ok. Sain töö juures tehtud üsna keerulisi asju ja muidu ka suhtlemisega hakkama. Ottot nägin ka ja tegin ise temaga juttu isegi. Hommikust saati on üldse aju tegusam. Igasugu flashid peolt. Keegi teadis eesti lipu värve. Keegi teadis lätis toimuva referendumi kohta ja uuris mis ma asjast arvan. Sellest referendumist teatakse üldse kuidagi palju. Üks töökaaslane ka mainis. Ise olin öhkörnalt kunagi ainult kuulnud, et siukest asja plaanitakse... Igasugu näod veel.. ja päris palju komplimente oma kaelaehte kohta, mis näeb välja nagu Swarovski kristallijurakas, Miki-Hiire kujuline. aga noh.. täitsa löpp kuidas ma üldse enam tähele ei pane, mis ja kes, kui ma suuremas rahvamassis olen. Päris kahju iseenesest. Aga no üldjuhul mul hea meel, et üldse kogu laupäevase programmiga hakkama sain. Hommikul ärkasin suure tusaga ja plaaniga kogu laupäevane programm peast visata ja terve päev teki all vedeleda. Aga lülitasin mötlemise ja igasugu tundmused välja. Ja nii sai jooksmas käidud. Ja pudelid viisin ära. Oi neid oli päris palju kogunenud. Kuidagi ei kipu neid pudeleid viima üldse..vanast ajast mingi häbitunne sees vist. Aga siin on häbiasi pudeleid mitte ära viia. 8 euri sain! Ja siis muu möll. Ja ei söönud pöhimötteliselt midagi.. peale pidu ka mitte. Peale pidu jöin tassi teed ja kasisin magama.
Täna vötsin Tomiga ühendust, sest no ... mina vist pidin talle eilsetest plaanidest märku andma. Aga no  eile ma polnud eriti nagu millekski suuteline..  No seda teadsin ka, et tal pidi ka lausa paar sünnipäeva pidu laupäeva kavas olema. Vastas, et vedeles ka eile terve päev sofal ja ootas igatsevalt mu könet :D Ja kuna nüüd mölemi reisiplaanid lähevad ilmselt nii, et ega ma teda vist paar nädalat ei näegi..Täitsa kahju kui nüüd päris aus olla. Ma küll ei kujuta ennast temaga miskis suuremas perspektiivis eriti ette, aga no midagi ta paneb mus kihelema mis seal salata :)

Kui uueks aastaks muid plaane paigas pole, siis tundub et spordiplaan hakkab küll selginema.
Audrey tegi ettepaneku sprint-marathoniks suvel: see on siis siuke, e 600m ujumist, 20 km ratast ja siis 5km jooksu. Triathlonile olin varem ka juba möelnud, äkki peakski siukse pisikesega algust tegema ja vaatama kuidas meeldib. Ja vaieldamatult oma lemmik-marathoni-kaaslasega, Leidaga, oktoobris Amsterdami pool-maratonile :) No tema mind poolmaratoni juurde töi ka. Algul pidasin, teda segaseks, et jessver..jookseb siukest asja!
No ja siis ehk möni teinegi pool-maraton sügisel. Kevadel tahaks ka tegelt teha, äkki siis siin Münchenis kohalikku.

Oejah kas ma julgen lubada, et ma homsest enam shokolaadi ei söö?

Nädalalöpp oli löbusam. Reedel vennastusin oma kolleeg-prantslasega rohkem ära. See on hea. Mis koostööd sellest tulla saab, kui mingi sallimatuseuss vahepeal sisiseb. Aga no reedel sai suur samm ses suhtes edasi astutud. Ja eks ma harjun üha rohkem selle prantsuse vöimatu aktsendiga ka. Mida mul niikuinii vaja läheb. Päev oli üldse ere päikseline..  Ja sai paljude tuttavatega kokku pörgatud.
Öhtul sain Tomiga kokku, käib siin lähedal pilljardit mängimas ja kutsus kaasa. Demonstreerisin ka oma üli-kehva mänguoskust ka pisut. aga üldjoontes lasin meestel rahus mängida... ja piidlesin T lihaseid hoolega. Ei saand sugugi pilku pealt. Ma ei tea nüüd kas see on hea märk, aga miskipärast ta teeb mu pisut nagu närviliseks... kogu oma chillist olekust hoolimatta. Nii et suutsin öhtu jooksul ikka paar nömedust taas suust välja saada. Viis mu koju ära. Mainisin et lähen pühapäeval ujuma ja kutusuin kaasa. Mu uus meetod mehi testida vöi mis? :) No aga täna ma jöudsin jälle alles kell 7 hommikul koju ja terve päev üsna vöimetu voodist välja saama.. nii ei tulnud sest miskit suurt välja.
Aga eile oli siis siin eestlastel väike Vabariiki aastapäeva tähistamine. Paar könet, nau laulmist ja siis restos einestamine. Ja siis öhtul kasisin ühe prantslanna lahkumispeole. Eks oli üsna palju tuttavaid. Enamus muidugi prantslased jälle, kuigi seekord oli siiski muulasi ka rohkem. Paar toredat nägu, kellega oleks vöinud ehk rohkem suhtlema jääda..kui nüüd tagantjärgi möelda. Aga noh... pidu nagu pidu ikka muidu. Igasugu suhtlemisi.. millest suurt midagi enam ei mäleta. Hea kui nägugi mäletad. aga palju tuttavaid oli ka. G-ga pörkasin juba uksel kokku.. ja tema seltskonnaga. Kellest nii mönegagi ma olin ilmselt mönel tema peol  tutvunud... aga noh nagu mainisin.. ega see mälu enam nii hoogsalt köiki ja köike salvestama ei kipu. Ühe tüübi silmist vöis küll välja lugeda, et me vist tunneme juba teineteist. Nüüd vaadates G sünnipäeva pilte selgus, et oli jah too ka kohal. Ja eks olin temaga ilmselt rääkinudki.. Kenakene selline ja veider, et ta mulle meelde polnud jäänud.
Nojah sai siis G-ga ka üle pika aja mulisetud. Vaatles kuidas ma kaasatoodud Bayeri juustu ette valmistasin ja andis enda olemisest pögusa ülevaate. See Bayeri juust on tegelt teinkordki hea möte kasutada. Kadus see igastahes kiirelt. On siuke kreem pigem ja serveeritakse redise, hapukurgi ja sibulaga sinna körvale, pluss tumedam leib. Ja muud tarka meelde nagu ei jäändki.. eks ma natu väsind ka ikka veel..
Oeh mulle meeldib see Mait Malmsten seal ENSV s. V.a. see osa, kus ta järsku inglise keeles ainult rääkida oskas. Ma ei tea kas stsenarist oli mingi aine all kui seda kirjutas...mingi väärt aine see küll ilmselgelt polnud sel juhul. Suusamaratoni kaader meeldis kohe väga.

Forced happiness

Uuh karneval sai läbi. Ausaltöelda ma ei teadnud, et siin saksa nurgas seda nii hoogsalt pidama on hakatud. See rohkem Kölni teema. aga eile enne kino linnast läbi jalutades sain paraja shoki. Linn oli läbi lagastatud ja igasugu kloune paksult täis. No eks ma sain naerda ka muidugi pisut,  näiteks kui metroos järsku üks pesuehtne keskaja munk mu vastu istus. Täiesti ootamatult ja no nii ehe oli teine, et ma ei suutnud isegi tagasihoidlikult enesesse muheleda, vaid pistsin hirnuma.
Kino oli hea.."The descendants". Hea film.. tragi-kurb. Kohati pidi töesti väevöimuga pisaraid tagasi hoidm. Ja kohati sai südamest naerda. Viimast önneks rohkem. Ja löpp oli kurb, aga löpu tseen jällegi väga armas. Hea film minu arvates. Clooney varem suurt mu lemmik polnud... tegelt ta mulle kohe üldse ei meedlinud, liiga palju siukseid matcho rolle pani tema näitlemisvöimetes kahtlema. Ja üleüldse ma olin kindel, et ta on salaja ikkagi gey. Samas möni sähvatus ikka oli, nagu näiteks filmid "Men who stare at goats" ja "Burn after reading". See viimane on eriti vahva, seal mängivad Brad Pitt ja Clooney üksteisevöidu jobukseid. Ja see tuleb neil nii vahvalt välja. Soovitan igastahes jälle.
Aga muidu on viimasel ajal meeleolu häiretes negtiivset rohkem kui positiivset. Ja kui tuju on ikka s.. ega siis ei sisenda endale küll "mötle positiivselt" jura.. nagu ka cnmon seda väitnud on.  siis pole midagi teha. kuidagi järk järgult ei taha enam kellegagi suhelda...kriipsutan järjest köik läbi. italiano uuris kuna me  taas ujuma lähme :-OOO   Miskipärast inimene ikka kipub mötlema, et teine mötleb temast umbes sama mis ise temast..ja mina ei mötle temale üldse.  Seepärast nagu üllatas, et ta üldse ühendust vöttis. Ok see ujumine oli ilmselt üsna lihtsalt jutujätkuks/ettekäändeks öeldud, sest no korralikule mehele peaks see ikkagi au pihta käima kui tibi tast kiiremini ja paremini ujub. Loomulikult sai ära öeldud.. aga ikkagi peamiselt selle tema igavuse pärast. Mis siin ikka aega raisata. Vahin parem lakke.
Üks teine tüüp, pikk ja kena, aga .. mingites kompleksides ilmselt.. vöttis üle poole aasta ühendust taas. viimane kord raius, et ta ei suhtle ühegi eesti naisega enam iial!  Ja nüüd muudkui piirab..küll fbs küll sms-dga. kui on just hea tuju, vastan, kui pole ei tee välja. ja siis tuleb sönum "Wanted: liisunud". Meil miski vana salliteema.. ja ju ta oli armsast googletranslatorist välja nuhkinud, mis on sall eesti keeles.. no sall eesti keeles on siis "liisunud" :))) no kust paganamst vötab see google neid sönu??
Täna sa chris ka (taaskord) maha tömmatud listist, seekord küll ilmselt löplikult. löpp sellel never-ending-storyl.
ja listis.. polegi enam kedagi järgi jäänud. mitte kedagi. väikest röömu siiski valmistas E.. täna ta haaras mu peale tööd kaasa ja käisime vene poes kohukesi, pelmeene ja muud kraami ostmas ja siis mul siin kohalikus körtsis. see kohalik on tegelt nii armas. seal on oma kontingent ja siuke kodune. ma satun küll sinna üliharva, aga atmosfäär on siuke tore alati. E on naljaks, alati kui ma end mantlist vabaks koorin jääb ta mind piidlema ja alati on miskit öelda, kas siis riietuse kohta vöi muidu. täna uuris, et kas ma olen alla vötnud :)) no vaeval et ma olen, tunnet küll nagu pole et oleks. Kaalu ka niikuinii pole. Ju siis oli siuke salendav riietus.

ja siis koju jöudes välisuksel koti pöhjast vötit otsides pörkasin oma kauni naabrimehega ka kokku. temaga pörkasin ka nädala algul kokku. täna härra dorian gray isegi naeratas. ja tegi mu öhtugi korraks säravamaks. ta käib ka jooksmas..ja tal on ilusad lihased. ma ikka olen vahel aknast imetlema jäänud salaja. ükskord nähes, et asjatab maja ees, venitab vöi miskit, tormasin ka kohe asja tegema..postkasti uurima..pühapäeval. täitsa impulsiivselt noh.
nojah..nullseis

Ja krokut tsiteerides "Joon jätkuvalt tihti, aga palju"..

girl with a pearl earring

Ma käisin täna jooksmas! Ehk siis jooksmis-season sai jälle avatud. Kuigi lumi on endiselt veel maas (vähemalt metsa all), aga no soojakraade oli 7 vist ja päike oli nii kutsuv. Ja keha nii vastikult lödevaks muutunud. Jooksmine on omaette teraapia. minu jaoks vähemalt. Peale kahte kuud pausi keha lausa röögib liigutamise järele. Oh kuidas ma ootan, et see lumi juba täiesti ära sulaks. Linnud igastahes kuulutavad juba kevadet. Ja ma tahan seelikut kanda ja säärt välgutada! Aga spordist veel nii palju, et söbrants tegi ettepaneku väiksest triathlonist osa vötta. s.t. et mitte päris, vahemaad on ehk poole väiksemad. jooksmine 10km on muidugi kööga. ujumine ja ratas ma ei teagi palju. ujumine on alati tegelikult see valus koht enamusel. samas kui arvestades ujula keskmist taset, siis ma olen ehk nati üle keskmise. rattaga pole kaua söitnud. aga see tundub nagu köige lihtsam...kuigi need musklid vaja ikkagi ka paika saada selge see. nii et päris pönev ettepanek. kutsun Jeromi, oma armsa prantslase Nürnbergist ka kaasa! ja kindlasti veel mönegi teise.
Muidu pole miskit. Tom ei andnud täna endast üldse märku, egas ta muidugi midagi varem ei täpsustanud ka. Uuris lihtsalt, et mida ma nädalavahetusel teen. Aga miskipärast arvasin, et ta täna miskit ette vötta tahab. nüüd on pöhjust pirtsutada. mingil psühhopaatlikul moel mulle see lausa meeldib.  Isegi hoolimatta sellest, et hommikust saati lootsin, et keegi mind täna ei tülitaks.
Möned minevikust tüübid annavad endast taas märku.. ei teagi miks. J endiselt ka. Arvas, et vöiks sel nädalavahetusel kuhugile Londinisse vöi Amsterdami pörutada. Pörutagu kui tahab. Mina lähen Amsterdami ülejärgmiseks nädavahetuseks. Vajagi hotell välja otsida.
Mötlesin siis üldse vahelduva eduga igasugu mötteid .. küll lastest, küll perest. Mölemid teemad on minu jaoks hetkel muidugi täiesti null-tasandil. Ehk seepärast neid mölgutangi. Eriti möjutas ehk ka kodus käik. Eks tekkis ikkagi paras surve ses suhtes... tekkis siuke väärakas tunne pisut. Ja korraks isegi tundus, et lapsed on toredad. Aga kui ma nüüd päris aus olen endaga, siis ega nad mind ikka ülemäära ei eruta. Vöibolla olengi siuke väärakas, ja ehk polegi lapsed üldse minu jaoks... Samas ega ma ei vaata suure aupauklikkusega naisi ilma lasteta. Kuigi koge see protsess on ikka omamoodi ... loomalik.. toob looduse ikka mönevörra lähedamale. ühed imetajad köik.  Ja siis vaatad neid pisikesi, midagi nad ei oska..rääkida ei oska, köndida ei oska..nagu väiksed händikäpid. ok ma tean, et siuke suhtumine on ikka väga imelik. pole üldse vaja protesteerima hakatagi. ja ilmselgelt siuke vaatepunkt muutub..peale lapsesaamist ilmselt. Lihtsalt see paganama  vanus ja ühiskondlik surve ajab lolle mötteid mötlema. Ja mitte surve siin saksas..siin ollaksegi hilisemad.. eks ikka Eestis ja eks siis enda sees ilmselt ka. Samas..suureks kokkuvötteks...ma pole hetkel küll lastest absoluutselt huvitunud.
Aga selle teema juurde veel..ma siin nägin eesti söbrantsidel vahvaid pisikesi ja siis üks on siin saksas ka nagu lähedasem. Vöibolla on see lihtsalt juhus, aga need eestis olid küll sama vanuse kohta palju elavamad, tegusamad ja arenenumad. Rääkimatta sellest, et ilme oli juba palju rohkem iseloomu täis. Kui see armsake siin.. see on ikka väga beebi-nägu veel. ja käputab veel jöle aeglaselt ja vaevaliselt...samas kui eestis üks pani sekundiga ühest maja otsast teise. turbo. ja teine üldse jalutas juba, kui tuju peale tuli. aga jällegi ma ei teagi kas nii ühe aasta kanti tittesid saab üldse niimoodi vörrelda. Ega vist. aga see asi hämmastas päris.

Vaja uus elamine leida... nii palju ideesid on juba!

Ja nüüd ma tean seda valu.. teatusd organisse..  Lihuniku noaga. Keskelt läbi. Pooleks. Vähemalt pole miski juustunoaga ihumine.. aga valu on valu.

Nädal vöib ikka nii pikaks kujuneda. Mitte, ajaliselt.. aja paneb paika ilmselgelt selle sisustus. Mida rohkem juhtub, seda pikem see ikkagi tundub.
Pühapäeval kutsus Tom enda juurde..ei läinud, läksin hoopis ujuma. Ja kuna teel basseini vöttis just italiano ühendust, kutsusin ta ka kaasa. tuligi. kartsin juba, et mis seal küll tulla vöib... ja see et tal juba prillegi polnud seletas ühtteist alguses ära. ja nii oligi. ega ma parema meelega ei läheks küll ühegi mehega koos ujuma, kui ta krooligi ei oska ujuda. G ajas selles suhtes ikka lati pisut körele ära. tema ujus juba liblikat. Üritasin tast siis vöimalikult eemal oma ujumise ära teha, mis kujunes vist pea 2 km. sest ujus mis ta ujus, aga vähemalt üsna pikalt. siis välibassein. see siuke mönus bassein, hästi sooja veega ja mullikas kohati, aga väljas..no oma -10 kraadi ja lumi oli ju väljas. ja siis saun. issver kui igav tegelane kuigi ilus. ei usu, et enam väga temaga üldse kunagi midagi teha tahaks.
Ja esmaspäeval läks triangel lahti. Juba hommikul oli tunne haiglane ja tujutu.
Hommikul oma tööle, peale löunat lennujaama ja minekut. Pariis -> Toulouse. Pariisi CDG lennujaama hông on mulle tuttav...
Esimene lend hilines...sest Münchenis sadas lund oh üllatust. Seega jäin teisest lennust maha. Madame, kelle box oli küll suletud, aga miski pärast ta vöttis mu ikkagi jutule... Bookis mu järgmisele lennule 1,5h hiljem. Aga no kell oli juba öhtu. Miski öhtusöök restoranis valurahaks Air France poolt. Seal sain veel jutule kellegi soliidse mösjööga, kelle körvalt-profiil oli ilusam, kui otse. oli ka businesstripil Indiasse. Mainis mulle ühtkomateist Toulousei kohta. Ja siis järgmisele lennule.
Tuju endiselt paha, sest minek vöörasse linna, vööral maal. teadmata mis kus kuhu, keset ööd. Kohale jöudes järgmine takistus... ma ei saanud raha oma kaardilt kätte. miski 50 eurtsi oli taskus ainult, ja see oli teada, et on vaja järgmisel päeval takso söiduks firmast A firmasse B. nii et kuidas saada hetkel punktist A(lennujaam) punkti B(hotell). ilma selleks suuremat raha kulutamata. nojah..buss ja metroo. kokku läks asi 7 euri (umbes 50 asemel, mis oleks taksoga olnud). aga see journee vöttis oma 2h aega ja selle käigus:

- ma ei saanud osta metroopiletit automaadist, kuna polnud peenraha. Seega vahetasin seda esimese ettejuhtuva härraga, kes mu aktsendi järgi arvas et ma olen sakslane ja kutsus kohvile ja andis numbri. aga no oli miski prole lihtsalt. röömus, et keegi üldse teda könetab ilmselt
- jöudes metroo löppjaama, kust hotellini pidi veel oma kilomeeter köndimist olema. aga, kell oli juba kesköö.. ja olingi middle of nowhere.. ja taksot läheduses polnud ja polnd ei mingit elamisrajooni ka nagu..ja ei teadnud kuhu suunas liikudagi ja polnud inimesi ka iseenesestkimöistetavalt esmaspäeval keset ööd. möni önneks siiski..
-vastutulevalt tüübilt uurisin, et kuhu ma minema pean. tal polnud örna aimugi. ütles, et ma olen segane, keset ööd ei tea kus ja ei tea kuhu minema pean. kutsus enda juurde, elavat sealsamas. tema magab sofal ja mina voodis. ja hommikul siis otsin oma vajalikud asjad üles. et kus ma jään niimoodi..keset ööd. selge pilt :)   tänasin ja mainisin et no küll ma leian :) ega ta sellega leppida ei tahtnud.
- leidsin metroojaamast ikkagi linnakaardi ja sain suuna enam vähem kätte. igaks juhuks veel küsisin ühelt vastutulevalt härralt ka. ta teadis küll tänavat, aga uuris et mida ma sealt otsin...et seal pole miskit. siis seletasin, et otsin hotelli ja näitasin talle ka kaaridlt.. kuna ta elavat seal lähedal, siis ta otsustas mind saata. väga sümpaatne prantsuse härra. vahepeal veel helistas hotelli ja uuris kas retseptsioon on ikka veel lahti. saatis hotell retseptsioonini ära, kirjutas veel paar näpunäidet Toulousi kohta üles ja oma nime ja telf.nr ka :)  hea tunne oli löpuks kindlas kohas olla..uskuge mind.
- panin äratuskella varajaseks, et järmine päev siis koosolekuteks agendad ette valmistada, tol ööl polnud enam jaksu lihtsalt. kell oli 1 läbi.
- järgmine hommik, äratus kell 6,  lasin hommikusöögil kaua ja kena maitsta. samal ajal oma ettevalmistusi tehes.. tund aega, no peaaegu nagu brunch juba.
- kuna firma oli lähedal, siis otsustasin taas mitte taksot kasutada.. samas sadas lund! lnnas kus sajab lund ehk iga 10 aasta tagant. ja kui lund seal sajab, siis bussid vähemalt ei söida. ja liiklus on üleüldse pisut metsas.
- aga... juba hotelli ees üritades mingit suunda paika panna, peatas üks auto ja härrasmees uuris, et kuhu ma minna tahan. tuli välja et ta sai mu poolele teele ära visata. prantsatasingi nagu niuhti vöörasse autosse. ja sain tükimaad sihtpunktile läemale. Väga meeldiv härra oli taas...siuke väga tüüpiline prantsuse tsentelman.
- edasi veel ühe peatuse bussiga. ennes seda veel muidugi mitmelt inimeselt uurides, et miukse bussi ma vötma pean jne. köik aitasid väga hea meelega.  ja olingi kohal ..ja veel pea pool tundi varem kui oleks pidanud.
- hommik ja löuna siis ühes firmas ja siis taksoga teise firmasse.
- taksojuhilt kohe uurisin, et kas kaardiga saaks maksta. taksos on enesestkimöistetavalt see keerulisem, ütlesin kohe ka, et mul on ainult nati üle 40euri. taksojuht oli taaskord üli-kena ja vastutulelik, ütles et muidugi! enesestkimöistetavalt! terve tee sai siis juttu puhutud ja arve oligi tegelt 43 eurtsi..hakkasin siis münte ka kokku kraapima.. aga mees ütles, et vötab ainult 40 nagu räägitud ja teretulemast teinekordki Toulousi :)
- Nojah kuigi siuke seiklus on väsitav, on see ikka palju meeldejäävam..  Muide uus G tuleb sellest linnast. Temast pole taas kaua miskit kuulnud. Oma nörkuse Chrisiga vötsin täna ühendust, et kuna me taas öllele vöi veinile lähme. Arvas et järmine nädal oleks tore. Tom pakkus välja homme miskit teha.. mingit metsikut vaimustust nagu polegi..aga päris üksköikne ikkagi ka pole.. ta musklid ja motikas ja hullud hobid :)
Ja mul on uus kolleg ka prantslane, kelle inglise keelest ma üldse aru ei saa ja üldse tema mingist matcho hoiakust... kuigi ise on siuke körend. seda mu ebasümpaatiat on ta juba märganud ka. ja selle pärast mul on päris halb tunne kohe. ehk suudab järgmine nädal konarusi siluda...  selliste ebasümpaatia hetkede puhul on köige targem enesesse vaadata... ei salli sa ju tihtilugu teiste inimeste puhul seda, mis endal järgi lohiseb.

Täna sain veel aru kui tänulik ma olen koostöödata siukeste proffessionaalidega. Ja lisaks veel öppisin väikest programmijuhtimise kohta eririikides..  Saksas ja Prantsas fix-lepinguid-makse pole.. alati vöib miksit muutuda jne. Aga inglismaal on ..iseasi on see, kui tihti neid fikseeritud hindasid-vöi-lepinguid muudetakse.. pea iga päev muudetakse seda FIX!- lepingut. vot siis.





-

hmm

jope                           - (nôme)
kassid                       + (vist...)
välimus                      - +
musklid                      ++++++++++++++++++
motorratas                ++++++++++++++++++++++
huvid                         +
muidu                        +
amet                          + (reisid), - (spetsiifika)
haare                        ..+
kitarr                          +


aitab kah. vaatab mis homme mötlen..

Mina ja mehed

No teadagi ma olen üks suur meeste fänn. Mul on pönevad kolleegid, mul on pönevad söbrad ja nüüd sai Thomasega löppudelöpuks ära ka deiditud.
Nädal oli pörguline. Esmaspäev algas juba pika tööpäevaga, peale seda kokteilitamas söbrannaga jne.Teisip. lihtsalt töö vist ainult. Kolmapäev ühte lähedalasuvasse linna, ja peale tööd miski Martini club prantslannadega. Järgmine hommik enne kella  4 äratus, et Marseille lennukile jöuda. Ja täna sai ka Augsburgis käidud. Iga päev eri seltskonnad, uued pönevad inimesed, uued kogemused. Marseille'sse sattusime töesti üle aegade külmemal ajal. Ok päikseline ja lumevaba oli, aga oma -5 ja jube külm selle linna kohta.  München on hetkel täielikus talverüüs. Aga vahva oli... kuigi päev läbi kestvad koosolekud on ikkagi väga rasked. Samas kolleegidega siukseid businesstrip'e teha lähendab ikka paugupealt palju rohkem. Peale selle pörkasin  tagasilendu oodates lennujammas oma lemmik Ottoga (töö silmarööm) kokku. Ega nendesse teatud sihtpunktidesse nagu Marseille ja Toulouse ongi üsna tüüpiline et üle poole lennukist on täidetud firma rahvaga. Igastahes hetke, mil ma parajasti polnud kolleegiga koos ja asusin boardima, ühines O ka minuga ja sai nati rohkem räägitud. Ta oli seal miskil..mm..konverentsil.. supply management? Kuulasin ta juttu, et hiinlastel ka nüüd oma lennuk, mis küll kujult üsna nagu meie Airbusi üks tüüp.. kuulasin ja mötlesin siivutuid mötteid. moahh..jubejube. mind ja mu paganama ...mötteid. Kuna büroosse sel nädalal söitlemiste pärast ei jöudsnudki enam, siis polnud lootust, et temaga ka kokku pörkan. Kolmapäevase koosoleku ajal sai koostööd tehtud ühe meeldiva prantslasega, kes on semestri isegi leedus tudeerinud. jessver peaks tihemini kriblama siia, iga päev on täiesti omaette teater olnud.
nujha aga tänaseks ma olin ikka läbi mis läbi. enne deitima minemist tegin väikse uinaku, muidu poleks vastu pidanud. aga et siis Tom. mitte-tüüpiline sakslane jälle, pönev tüüp. reisib ka töö pärats muudkui ringi. ja tugev on ta jah :) ja mu fb pildi oli ta juba om iphoni kenasti ära salvestanud, kiirelt jäi nagu üks silma..kes teab äkki on teisigi. njah. aga ma vist tahaks küll teda taaskord trehvata.... aga noh eks ma ole nati joogine ka hetkel..
hetkel tahaks paljusid asju..
Amstredami reis on ka nüüd bookitud! Märtsi esimene nädalavahetus! Järgmine nädal tuleb ka pörgu, aga nii pönev!
Siis kaks päeva Toulousis ja nii palju teha ja järgi proovida töö juures veel! me like!

arbeit mcht frei

Nagu ma juba maininud olen .. elu algab mugavustsooni löpust. eile jälle pödesin nagu kännuämblik ennem uude kohta minemist.. nimelt ma pean siin divisione pidi ringi rändama küll saksa küll prantsusmaal ja headquarteri ideed tutvustama ja pushima, et antud teema ühtlustumine süveneks. eads on suur firma, mida köike nad ei tee.. samas igal divisionil on oma policy, oma loogika, omad security nöuded. söjatööstuse poolel kohe eriti enesestkimöistetavalt, täiesti omad reeglid. eile olingi seal. ja igalühel  oma iseloom. ja iga divisioon on suur ja uhke ja ennasttäis. ühtlusta siis siukest kraami. aga peakontori ülesanne just see ongi. aga loomulikult löppkokkuvöttes on peale sellist närveldamist ja taaskord enese jääkülma vette viskamist öige mönus ja värske tunne. uusi tutvusi, erinevaid iseloomi, töötehnikaid jne tuleb muudkui juurde. ja palju prantslasi :) minusugune väike francofoon on ilmselgelt üsna röömus nendega koostöötades :) ja peale paari korda sa harjud enese alalöpmatu auditooriumi ees tutvustamisega ja mingi keerulise teema vöimalikult selges keeles esitlemisega...  inglise keeles. ja mina olen täielik esinemise-foob.
ühesönaga ma olen endiselt veel väga vaimustuses hetke töö-ülesannetest. peale selle pole muidugi mingit kellast kellani töötamist. kunagi ammu siin algusaegadel, kui tuli äraelatamiseks igasugu trikke teha, ja igasugu sönnikus kühveldatud, sai vist endale lubatud et kellast-kellani tööst hoian igastahes eemale ja siuksest sitakaevamisest. ja eks viimsed aastad on nii olnud ka. see tähendab muidugi seda, et sa töötad tegelikult rohkem.. aga reeglina see töö on meeldivam afkoors. mina olen oma tööst vaimustuses ja lähen kohale isegi siis kui vajadust pole. nagu täna näteks. järgmine nädal tuleb vahva. kolmapäevast algab söitlemine peale. kolm erinevat linna. üks neist prantsusmaale Marseille'sse, nii et lennata saab ka. ma ju lendamise fänn. ülejärgmine nädal saab ka taas lennata ja juba möneks päevaks eemale jääda. edasi ma ei tea, märtsis kindlasti jälle, aga teen köik endast oleneva.. et tiirutamine edasi aktiivseks kujuneks. ühesönaga ma olen vajalikud daamid-tsentelmenid vaikselt omaks saanud. ja mulle meeldib endiselt väga mu end ümbitsev kollektiv. osakonna juhatajast alates.. kes pole mingi kuivik sakslane..nagu enamus juhte tihtilugu tunduvad. pönevad tüübid. kohustslik silmarööm on ka. Otto. pikk ja tugev bayeri mees :D on mingi innovatsiooni töö manager. aga kontor on meiega ühel korrusel, nii et ikka näeb aegajalt. ta jäi tegelikult köige algselt silma sellega, et pörnitses eriti hoolega kuidagi, hakkasin alguspäevadel kahtlustama, et ta ongi Mike, ameeriklane kellega ma varem ühe teise social-networki (expatriates in munich) kaudu tuttavaks olin saanud ja teadsin et ta ka kuskil peakontori ruumides pesitseb. aga mees tsekkis ilmselt niisama heastpeast uut nägu ära. teeb seda siiamaani, kui peaks teed kuidagi ristuma :)
Hämmastav ka, et suunal management, seal loeab juba välismus küll ka üsna palju.. kui seda pole, peab olema vähemalt karisma..mis on muidugi veelgi raskem iseenedal kuidagi saavutada. Hämmastav kui palju kaunid naisi ma praegu olen juba kohanud..kes pole miskit juhmid ka muidugi. meestest rääkimata. nad köik näevad head välja. hoopis teine klass kui teadurite seas..huvitav faktor peaks mainima..

Niisiis sujuvalt kohustuslikule teemale, ehk siis meeste teemale, üle minnes. Seal on vaikus. Freezed, nagu ilm väljas. Siin on kuskil -10 kraadine ilm ja köik oigavad muidugi juba..mina kaasaarvatud. hommikul raadiost tuli ilmateate taustaks vene melanhoolset akkordeoni heli.. :-DD  no siin nimetatakse siukest "kröbedat" ilma siberi ilmaks. ma siis mötisklen, et oh jeerum mehed, Eestis on pea kolm korda külmem. Iseasi kuidas see külm tuntav on.. siin 600 meetri körgusel ja sisemaal ja alpide äärel on see teistmoodi..kröbedam..seesama -10 gi on päris karm.
Ahahh aga mehed..eks Chris ajas mu pea jälle segi nagu sibul...siiruviiruliseks. kauni-chrisi-saaga on kestnud alates aastast 2007. ehk siis päris kaua. kord nii kord naa ja siis jälle ta lööb mu pölved vedelaks, siga. ja siis ma mötlen tast jälle kui armetust ühiskonna-normidesse takerdunud dändist.. ja siis jälle mitte. noh eks ma pean kellegisse teisesse sama hullumoodi ära kiinduma nagu G-sse kunagi. eks siis on see needus jälle möödas. ilus on ta.. aga kuidagi täiesti lootusetu, isegi ei kujutaks ette temaga miskit teemat...kuigi teemasid on meil ju küll ja küll juba läbi elatud ja sepitsetud. alates rattasöidust bensukasse alksi järgi, tema roolis, mina pulgal...kuni viimse ihukarvani. aga eks me pole kumbki teineteise jaoks küllalt head ilmselgelt.. otsijad siuksed. eluaegsed.
hah aga vene tsentelmen viis mind täna Müncheni parimat parti sööma. heh restoran asub minu maja vastas peaaegu.. mina tegin lihtsalt ettepaneku koos löunatada, tema tegi ettepaneku restos öhtustada. no mis mul saakski selle vastu olla. ta tegelikul alati kibelem mind kuhugile resosse tirima, aga mulle käib see natu vastu karva, sest ta ei lase mul enda eest kunagi ise maksta...
täna siis "royal garden" :) hiinakas, ja nagu välja tuli pakutakse siin linna parimat parti. oli hea töesti. pambuse schnaps on ka päris ok ;)

nali naljaks.. kui nii edasi läheb ma hakkan alkohoolikuks