arbeit mcht frei

Nagu ma juba maininud olen .. elu algab mugavustsooni löpust. eile jälle pödesin nagu kännuämblik ennem uude kohta minemist.. nimelt ma pean siin divisione pidi ringi rändama küll saksa küll prantsusmaal ja headquarteri ideed tutvustama ja pushima, et antud teema ühtlustumine süveneks. eads on suur firma, mida köike nad ei tee.. samas igal divisionil on oma policy, oma loogika, omad security nöuded. söjatööstuse poolel kohe eriti enesestkimöistetavalt, täiesti omad reeglid. eile olingi seal. ja igalühel  oma iseloom. ja iga divisioon on suur ja uhke ja ennasttäis. ühtlusta siis siukest kraami. aga peakontori ülesanne just see ongi. aga loomulikult löppkokkuvöttes on peale sellist närveldamist ja taaskord enese jääkülma vette viskamist öige mönus ja värske tunne. uusi tutvusi, erinevaid iseloomi, töötehnikaid jne tuleb muudkui juurde. ja palju prantslasi :) minusugune väike francofoon on ilmselgelt üsna röömus nendega koostöötades :) ja peale paari korda sa harjud enese alalöpmatu auditooriumi ees tutvustamisega ja mingi keerulise teema vöimalikult selges keeles esitlemisega...  inglise keeles. ja mina olen täielik esinemise-foob.
ühesönaga ma olen endiselt veel väga vaimustuses hetke töö-ülesannetest. peale selle pole muidugi mingit kellast kellani töötamist. kunagi ammu siin algusaegadel, kui tuli äraelatamiseks igasugu trikke teha, ja igasugu sönnikus kühveldatud, sai vist endale lubatud et kellast-kellani tööst hoian igastahes eemale ja siuksest sitakaevamisest. ja eks viimsed aastad on nii olnud ka. see tähendab muidugi seda, et sa töötad tegelikult rohkem.. aga reeglina see töö on meeldivam afkoors. mina olen oma tööst vaimustuses ja lähen kohale isegi siis kui vajadust pole. nagu täna näteks. järgmine nädal tuleb vahva. kolmapäevast algab söitlemine peale. kolm erinevat linna. üks neist prantsusmaale Marseille'sse, nii et lennata saab ka. ma ju lendamise fänn. ülejärgmine nädal saab ka taas lennata ja juba möneks päevaks eemale jääda. edasi ma ei tea, märtsis kindlasti jälle, aga teen köik endast oleneva.. et tiirutamine edasi aktiivseks kujuneks. ühesönaga ma olen vajalikud daamid-tsentelmenid vaikselt omaks saanud. ja mulle meeldib endiselt väga mu end ümbitsev kollektiv. osakonna juhatajast alates.. kes pole mingi kuivik sakslane..nagu enamus juhte tihtilugu tunduvad. pönevad tüübid. kohustslik silmarööm on ka. Otto. pikk ja tugev bayeri mees :D on mingi innovatsiooni töö manager. aga kontor on meiega ühel korrusel, nii et ikka näeb aegajalt. ta jäi tegelikult köige algselt silma sellega, et pörnitses eriti hoolega kuidagi, hakkasin alguspäevadel kahtlustama, et ta ongi Mike, ameeriklane kellega ma varem ühe teise social-networki (expatriates in munich) kaudu tuttavaks olin saanud ja teadsin et ta ka kuskil peakontori ruumides pesitseb. aga mees tsekkis ilmselt niisama heastpeast uut nägu ära. teeb seda siiamaani, kui peaks teed kuidagi ristuma :)
Hämmastav ka, et suunal management, seal loeab juba välismus küll ka üsna palju.. kui seda pole, peab olema vähemalt karisma..mis on muidugi veelgi raskem iseenedal kuidagi saavutada. Hämmastav kui palju kaunid naisi ma praegu olen juba kohanud..kes pole miskit juhmid ka muidugi. meestest rääkimata. nad köik näevad head välja. hoopis teine klass kui teadurite seas..huvitav faktor peaks mainima..

Niisiis sujuvalt kohustuslikule teemale, ehk siis meeste teemale, üle minnes. Seal on vaikus. Freezed, nagu ilm väljas. Siin on kuskil -10 kraadine ilm ja köik oigavad muidugi juba..mina kaasaarvatud. hommikul raadiost tuli ilmateate taustaks vene melanhoolset akkordeoni heli.. :-DD  no siin nimetatakse siukest "kröbedat" ilma siberi ilmaks. ma siis mötisklen, et oh jeerum mehed, Eestis on pea kolm korda külmem. Iseasi kuidas see külm tuntav on.. siin 600 meetri körgusel ja sisemaal ja alpide äärel on see teistmoodi..kröbedam..seesama -10 gi on päris karm.
Ahahh aga mehed..eks Chris ajas mu pea jälle segi nagu sibul...siiruviiruliseks. kauni-chrisi-saaga on kestnud alates aastast 2007. ehk siis päris kaua. kord nii kord naa ja siis jälle ta lööb mu pölved vedelaks, siga. ja siis ma mötlen tast jälle kui armetust ühiskonna-normidesse takerdunud dändist.. ja siis jälle mitte. noh eks ma pean kellegisse teisesse sama hullumoodi ära kiinduma nagu G-sse kunagi. eks siis on see needus jälle möödas. ilus on ta.. aga kuidagi täiesti lootusetu, isegi ei kujutaks ette temaga miskit teemat...kuigi teemasid on meil ju küll ja küll juba läbi elatud ja sepitsetud. alates rattasöidust bensukasse alksi järgi, tema roolis, mina pulgal...kuni viimse ihukarvani. aga eks me pole kumbki teineteise jaoks küllalt head ilmselgelt.. otsijad siuksed. eluaegsed.
hah aga vene tsentelmen viis mind täna Müncheni parimat parti sööma. heh restoran asub minu maja vastas peaaegu.. mina tegin lihtsalt ettepaneku koos löunatada, tema tegi ettepaneku restos öhtustada. no mis mul saakski selle vastu olla. ta tegelikul alati kibelem mind kuhugile resosse tirima, aga mulle käib see natu vastu karva, sest ta ei lase mul enda eest kunagi ise maksta...
täna siis "royal garden" :) hiinakas, ja nagu välja tuli pakutakse siin linna parimat parti. oli hea töesti. pambuse schnaps on ka päris ok ;)

nali naljaks.. kui nii edasi läheb ma hakkan alkohoolikuks