Nädalavahetusel kargas kass jälle kallale. Käisin küll ujumas ja jooksmas ka. Ühesönaga oli vaja vägisi tuju kallale asuda. Ma ei tea..natuke see rabelemine ehk aitas ka.. aga öige vähe. No vähemalt vormile hea. Ja hoolimatta sellestki, et reede nii ilus oli.
Reede oligi muinasjutt. Aga kangelasega me oleme liiga sarnased ja liiga sarnaste ootustega ka. Ja liiga skeptilised üldlevinud normide kohta. Nii et tuleb nautida kui vahel mölemid pea pilvedesse ronib. Vähemalt on môlemil jalad piisavalt maas arusaamaks, et mingeid suurimad lootusi selle teemaga pole. No mis siin keerutada.. jutt käib muidugi kaunis Chris'st. Kellega tutvus algas esimesel Müncheni päevast alates. Ja teatava intervalliga küll tôusvas joones, küll täielikus madalseisus (teineteist vist omamoodi vihates) vôi lihtsalt vaikseisus olnud. Tüüp tegi nädala algul ettepaneku taas kokku saada ja no miks mitte. Kuna eelmisest korrast nii hea tunne sisse jäi, siis sai ettepaneku üle üsnagi rôômustatud. Môlemad oma varjatud depressiivsuse ja mädanenud ellusuhtumisega, aga vähemalt koos on selle üle väga lôbus irvitada. Tema ootas restos ees juba... sume suve ôhtu..silmad säramas... samamoodi nagu tookord .. rohkem kui aasta tagasi. aga siis ma panin plehku.. samamoodi nagu toona rääkisime palju oma perest ja isiklikust kraamist. Kraamist, mis ehk üksteise väärastanud eluhoiakut pisut välja vabandab. Vôi isegi üsna palju. Chris oli väga charmantne ja tsentelmen kogu ôhtu.. mida temasuguselt arrogandilt on täitsa ootamatu näha. Kuigi ma olen ta pehmemat palet juba näinud küll ja küll, aga aegajalt lööb ta mind oma arrogantsi kostüümiga ikka ja jälle kokutama. Nojah aga selles öhtus polnud sellest raasugi. Ja sellel ôhtul oligi aeg küps. Ei mingeid ootusi ja lootusi enam.... ja eneseteadvus ka omajagu paisunud.. Ehk seda C ootas ka. Ja köik oli lihtsalt ilus... ja nii paganama lôbus .. ja kui ma nüüd pisut järgi môtlen .. siis lausa lapsik.
Lisaks ôppisin ma veits Saksa kultuurist taas... temaga ma alati saan törts targemaks. Ja tean näiteks Saksa Monroed nüüd :)) C on siuke svingi ja teatava estraadi fänn. Aga selle laulu puhul, kui sônadest aru ei saa, siis on vist raske seda isegi kuulata. Lisaks on Weißerburgerplatz ja keset seda laiutav purskaev jäädavalt mällu pitseeritud..
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen