pildid

see pilt on mul vaja kuidagi seina saada.. nagu köik teised pildid.  mul muudkui koguneb neid juurde. Mösjöö töi ka peale puhkust mingi kohaliku lôuna prantsusmaa kunstniku kätetööd kaasa.
Aga no üldjuhul on nii, et täna kukkus hoolimatta imekaunist päikselisest ilmast kogu maailma raskus ölgadele ja kaela.. ilma igasugu pöhjusetta. lihtsalt on palju juhtunud viimasel ajal..ja kes selle raskuse kaas-kannatajad on? ikka need köige lähedasemad.. A mängis täna golfi..nagu ta köik need viimased pühapäevad teinud on. Ja nii ma jälle vinguma kippusin. Öigemini mainisin lihtsalt fakti, et ma otsin endale parajasti nädalavahetuse hobi, et ei peaks pühapäeviti niiviisi igavlema ja üksi olema. Vöttis veits tösiselt vist.  See ei tähenda et ma hobi otsimisega edasi ei tegele... Kuigi ta pakkus suusatamise välja...varsti hakkab hooaeg.  See on üks tema talvine hobi, milles ma ei ole viitsind kaasa lüüa. Samas alpid on siit ju kiviviske kaugusel. Mis iganes... ma isegi ei tea mida töesti ette vötta..köik need tema hobid, golf, tennis, suusatamine... tal on lihtsalt nii körge tase neis juba, et kui ma tahaks seltsi lüüa, see oleks üksteise närvi  ajamine puhtalt. Ja ega ta pole eriti kannatlik mees. Ma ise olen veelgi vähem.. Nii et.... vaatab

Fighters

oioi kolmapäeval alustan uue tööga, aga siuke teema-arendus hetkel käimas meie portfolio üle...Süüria, Ukraina.. jne. see kus ma töötama hakkan, toodab just täpselt siukseid relvi :-O Ja firma nimi on igalpool üleval..

ups

mind vôiks küll südamerahus vôlla tômmata.. ilmaigasugu kahtluseta. ega mul muud tarka polegi öelda. Oktoberfestil sai tiir tehtud eesti meestega ja nende itaallastest ja sakslastest kolleegidega. Tuli välja, et mingi paariaasta tagune ôdus tutvus Eestist on järsku töökaaslastega Münchenis käimas. Ja igavene kammajaa läks lahti. ma isegi ei viitsi sellest kirjutada.
Samaegselt koputan vahelduva eduga A südametunnistusele, et tal pole terve nädal minu jaoks aega olnud. Nagu mul endal seda aega oleks olnud eks... Aga noh, mängime märtrit ikka ;-) Tal on hiinlased platsis ja vaja nendega vist tegeleda. Mul endal on terve nädal üks trall olnud.
Aga täna ta hôiskas, sai jälle ametikôrgendust ja on nüüd igavesti kôva mees juba vististi. Tubli poiss, mulle siuksed hagijad meeldivad.

Minul endal on teenistuse suhtes lihtsalt väike eksperiment käsil. Niisama enda lôbuks....
Luupainajad käivad kallal jälle.

ai kurja, jälle mängin tulega. Mitte, et mul igav poleks. Lihtsalt niisama. Geenides vist. Ega ma iga tulega ka ei mängi ja pidevalt. Tihtilugu plätserdan tundmatus kohas vette ka. Ôhus meeldib mulle üldjuhul ka...igasugu lennukid, mida suuremad ja kurjemad, seda parem. Aga see tuleb vist tähemärgist, ma olevat ôhu tüüp.
No igastahes.... see nädal tuleb korralikult tööd teha.
Järgmine nädal tuleb köike muud kui igav! Pöhimötteliselt viimane nädal ja igasugu handover jant. Ma nimelt ei anna oma tööülesundeid ühele inimesel üle, neid on ikka päris hunnik. Lisaks muu värk...
Ja ikka trügivad igasugu dilemmad ligidale... farmaatsia vöi söjalennukid. A arvates on farmaatsia on palju tulusam bisness. selge see, seal liiguvad korralikud rahad... aga puht emotsionaalselt mind tömbavad pigem lennukid kui mingi farmaatsia ja haiguste ja biloogia vöi ma ei tea millega tegelev konsern..... kuigi farmaatsia on töepoolest püsiv bisness, ei köiguta neid kriisid ega miskit. Iseenesest on armas see töik, et sellised vöimalused ilma lillei liigutamatta lihtsalt külje alla hiilivad.

Dilemma...jällle!!!

Prestiiz vôi raha??

Jalgpalli hooaeg

A on armas... mainis et homme on jalgpall, ja kas ma tulen ta juurde. Meil jalgpalliga eraldi teema. Tavaliselt mul hakkab väga kiiresti väga igav ja siis ma otsin muid löbustusi... kelle muu kui A kalla. Ja ega tal ei paista selle vastu miskit olevat.  Ma eile alles mötlesin, et ta jätab mu küll jalamaid maha. Ilmusin pühapäeval purupurjus ta juurde. No see oli varem kokku lepitud. Ei mitte see, et ma purupurjus ta juurde tulen, see et ma öhtuks ta juurde lähen lihtsalt. Ploomikooki olin küpsetund ja see oli ka eeskujulikult kaasas. Joobeaste oli ilmetl siuke, kus ehk tänava peal inimesed väga aru ei saa, et sa vindine oled (vähemalt su enda arust) niikaua kui sa suud lahti ei tee ja filosofeerima ei hakka.. vöi lihtslt asjalikku juttu ajama.  Seekord käis mul vist teema raha investeerimise kohta...nagu mul seda jöle palju oleks investeerida eks. No varsti jääb seda üle küll ja peaks kuidagi möistlikult paigutama. Aga no kommon...tähtsustasin asja ikka jube üle. Ja järgmine päev oli pohmakas ja tobe tunne. Esmaspäev ka veel.
Lisaks on viimased kooslodud hommikud A taaskord torisenud, et ma olen ikka paganama kehv voodikaaslane! Päris tigedalt kohe.. ma nimelt litsun teda öösel hoolega voodist välja.. Imelik küll, tal on ju päris suur voodi. Aga ju ma ajan siis oma sörad nii igasse nurka kui vöimalik...eriti just tema poolele. Hommikuti ma kerin muidugi eriti ta ümber....aga ilmselt siis öösel ma siis laiutan käed/jalad vöimalikult laiali. Jube lugu, aga no mis sa teed..Nii et mahajätmise pöhjuseid oli kuhjaga.. aga ta on kuidagi nunnu olnud köigest hoolimatta.
Purjus olin seetöttu, et sain ühe söbrannaga kokku ja tähistasime uusi töökohti...tema panganduses, mina söja-lennunduses. Mölemad veits a-moraalsed teemad. Päris mitu sakslast on mu käest küsinud, et kas mu moraal lubab siuksel alal töötada. Eks ma olen ausalt vastund, et mul puudub igasugune moraal. Söbranna tundus samal lainel olevat. Nii et ölle läks ölle järgi.
Aga varsti siis täitsa uued tuuled ja uued palganumbrid ^_^ Tuulutus kulub ära... 2014 polnd eriti mu aasta..Ja alkoholiga teeb väikse pausi.. kuigi.. Oktoberfest läheb ju nädalavahetusel käima! Oh kurja

Maskuliine maailm

Ei tea miks ma just sinnapoole trügin, aga viimasel ajal köik tööga seonduvad teemad kipuvad sinna maskuliinsuse poole kalduma. avastasin uue seriaali ka - boardwalk empire, mis mulle ka väga sümpaatseks saanud nüüd. veits verine kohati on aga noh ma pigistan nendes körilöikamiskohtades siis silmad/körvad kinni lihtsalt vöi peidan pea teki alla. tegu on siis teise maailmasöja järgsest ajastust ja maffia maailmast...tundub et iirlased olid tollaal veel suuremad maffioosod kui itaalased :)))
Aga muidu...söjalennukid, treasury aktsioonid... täielik körilöikajatest meeste maailm. Mitte et ma ise körisid löikuda tahaks, aga mulle vist siuke keskkond lihtsalt sobiks. Personali osakonnas ma vaevalt kaua vastu peaks. Vähemalt mitte meie firma omas. Täna oli siis veel see kaua oodatud intervju, milles intervjueerijateks olid 'see kes otsib endale alluvat', tema boss ehk oskonna juhataja  pluss personaali-osakonnast mingi naine. ok ... bossi boss istus vaikselt ja vahtis mu jalgu...vöi muid keha osi. ta on treasury osakonna manager ja küllalt stress elu ilmselt, seega vöib talle ta pilgu ekslemise ehk andeks anda..no vastikuks sai ta mu jaoks ikkagi. tulevane boss küsis asjalikke küsimusi... enamasti. aga pidevalt trügis vahele HR naine, kes küsis ilmatuma lolle küsimusi... mille kohta sai vöibolla pöhikoolis esseesid kirjutatud.. milline näeks välja dream-team, kuidas sa prioriseerid tööülesandeid. Kuidas on vöimalik üldse siukest asja üldistada, viimast küsimust ma mötlen??? üsna löpupoole sai talle üsna jäiseid pilke saadetud, ja välja näidatud, et miks küll nii idiootlikud küsimused. vähe puudus, et ma oleks teda ennast küsitlema hakand, et palun seleta mulle lahti, mismoodi sellised küsimused rekruutimis protsessile kaasa aitavad? Et kas ta testib mu närve vöi töesti midagi muud pönevat? Vöi kogub teadmisi kuidas oma personaliosakonnas lihtsalt oma nöidade seltsis hakkama saada. seda ma önneks ei teind, aga see et ma end täielikult valitseda ei suutnud, vaevalt see mulle nüüd plusspunkte toob. Ma olen üldse viimasel ajal kole kärsitu ja paljud asjad ajavad närvi lihtsalt...paljud söbrad kahjuks ka..Aga no vahet ju pole, üks leping on ju taskus juba. Anyway A on ka kole räiges businessis sees, nimelt tema kliendid on näiteks apple, samsung jne...iphone 6 välja tuleku töttu ta just hetkel nii stressis on ka.
A viis mu üleeile ühte üliarmsasse väiksesse prantsuse restorani. Restorani omanikku ta tundis, nagu enamusi restorani omanikke oma kodu ümbruses. Ma ei tea kuidas ta oskab... chefide asi :)) Aga no see oli väga meeldiv prantslane, kes ise on ka restoranis aegajalt peakokana tegevuses. Ja tol öhtul maitsesime just tema hörgutisi. Käis ajas muudkui juutu, ja uuris et kas ikka köik maitseb jne. Väga hubane värk ja söök oli töeliselt hea! Ja restoran ise väga armsalt prantsuse päraselt kujundatud.  Töeliselt hea leid minu jaoks. Iga kell lähen sinna.Ja A oli ka armas. Ahh lisaks ütles, et uue töökoha puhul lähme sinna ja joome xxx veini... mingi prantsuse vein, mille nimi mulle just meelde jäänd, aga pudel maksis 320 eurtsi...teisi nimesid küll teadsin..nagu st. estephe, st. emillione, pommerol, margot. need said juba eelmise prantslase ajal selgeks.  Aga seletas mulle ka siis olukorda... et kui peaks selle veini tellima öhtusöögi juurde, siis peab restoraanis vähemalt tund aega ennem ette teatama, et nad veini lahti teeks. See vein oli vist aastast 1984... ja neid vaja eriliselt kohelda. Nojah mis iganes. Näis mis sest köigest saab... teine töökoht nöuab mult juba igasugu dokumente ja ankeette, et kaitseministeeriumisse saata ja nad teevad mingi pöhjaliku tausta-kontrolli eelnevalt... eks see nii ole, kui tahad siukeste üksustega koos töötada :) tehku kui tahavad, mul miskit varjata pole... kui ehk välja arvata see üks kord mil ma 17 aastasena purupurjult politseile vahele jäin...

ah lähen magama. niipea kui ma täna lepingule alla kirjutasin, mis polnud sugugi paha.. palk töuseb lausa kolmandiku vörra ja puhkuse päevade arva ka päris korralikult (mitte et puhukusepäevade arv mind väga huvitaks). kui sain köne kutsest intervjule sellele kohale, mida ma tegelikult algusest saati köige rohkem ihalesin. andsin neile teada ka, et mul on tuli takus...eile aga alles. no siinmail puhkavad nad köik augustikuus ja alles nüüd läheb bisness suure hooga jälle käima.
Nojah ... nöustusin. Järgmine nädal siis intervju. Eks vaatab mis saab, kui nad peaks mind tahtma... siis läheb jamaks. Siis peab otsustama hakkama ja seadustega jändama.Üks allkiri on ju juba antud :-D

täna käisin jooksu-söbraga jooksmas....küllalt olin seda asja edasi lükanud. nüüd ta töi igasugu uusi sportimisvariante lagedale. laupäeval näiteks on mingi takistusjooks  - kolm tundi treeningut. no ilmselt ongi asi selles, et sa koguaeg ei jookse vaid teed seal vahepeal teisi harjutusi ja siis ronid mönest suuremst tökkest üle jne. Iseenesest üldse mitte paha möte. Ta toob ja viib mu ära, see koht on veits linnast väljas.
Aga see pidev aevastamine hakkas mind ikka veits vaevama...äkki mul areneb väike allergia millegi suhtes... ma küll veel ei tea mille, see peab ilmselt pidevalt mu ümbruses olema. Tolmu? Iseenda?
Aga noh aevastamine mulle iseenesest meeldib. Homme peaks lepingu läbirääkimistega kuidagi toime tulema.. aga kuramus, ma ei tea üleüldse oma turuväärust. Üks on selge, et summa peab suurenema, mis mötet köigel muidu oleks.

Nädala nägu oli kirju vôitu.

Üks ilus koer armus minusse ära vahepeal..metroos..täitsa vôôras teine, aga läks mind nähes päris hulluks. Peremees, kes oli veel ilusamgi kui koer (paraku kaaslasega), ütles et ta näeb seda küll esimest korda ja itsitas omaette et  'love is in the air'. Sedasamust töugu koer, kes siin pildil - igavesti ilus kas pole. 

Nojah A on ka üsna armunult viimasel ajal käitunud, aga nüüd ta on jälle ülepeakaela tööhunniku alla mattunud ja ma ei teagi mis niimoodi saab. See tema töökoormus paneb mind päris muretsema! Ja siis vaja sotsiaalelu ka elada ja siis minuga ka veel takkaotsa tegeleda, muidu hakan vinguma. Jube koormus ikka mehel. Aga ta sunnik meeldib mulle... ta on nagu tegelane sellest mad men seriaalist (pildil)... mitte välimuse poolest, aga oleku kindlasti. Siuke paras matcho, aga no pônev. Samas siukste puhul peab arvestama, et nad aegajalt ikka parajad sitapead ka on.  
Pulmas käisime vahepeal, kus oli palju tuttavaid teisest Saksa otsast ja söbranna oma beebiga ka. No mis beebi, paras poiss juba oma 5 kuu kohta ja igavesti armas. Ja tekitas igavesti suure isu endale ka üks siuke muretseda. Hetkel vaja aga muude asjadega toime tulla...nagu näiteks uus töö. Siin tagasijôudmisest saaati on igasugu intervjusid olnud, möni ikka päris metsa ja möni jälle väga hästi. Eriti hästi läks üks koht, mis on samas grupis kus ma töötan, aga pigem söjalennukite pärusmaa. Enne intervjud ma läksin juba elevust täis, kuna üks tornaado seal parajasti testlendu tegi ja seega igasugu vigureid taevalaotuses korda saatis. Vahtisin siis suu ammuli. Ja no muidu ka jalutas seal neid sôjalennukite piloote omajagu ringi. Njamm. Sellest kohast sain juba positiivse vastuse ka. Ainuke jama., et see tööstus on linnast parajale kaugusele kuhugile pöllu peale ära vinnatud. Büroohooned on küll väga shikid ja uued, aga söitmist hakkab hoolega olema.  Koostöö oleks siis pigem Madriidi ja saksa air force Luftwaffe'ga :)) Ja selle sama lennukimüraka programmiga mille pilt sin üleval. See on üks igavene monster. No ausaltöelda ma olen päris pônevil. Aga lepingule veel alla kirjutanud pole.

Lisaks on selle pideva imeliku ilma töttu siin ilmselt süvenemas krooniline nohu, sest mul on kevadest saati nina tatine ja aevastan. Lugesin nati internetist ravi kohta, ja selgus, et kôige effektiivsem on vahemere kliimasse ära kolida... muud ei pidavatki väga aitama.