Maskuliine maailm

Ei tea miks ma just sinnapoole trügin, aga viimasel ajal köik tööga seonduvad teemad kipuvad sinna maskuliinsuse poole kalduma. avastasin uue seriaali ka - boardwalk empire, mis mulle ka väga sümpaatseks saanud nüüd. veits verine kohati on aga noh ma pigistan nendes körilöikamiskohtades siis silmad/körvad kinni lihtsalt vöi peidan pea teki alla. tegu on siis teise maailmasöja järgsest ajastust ja maffia maailmast...tundub et iirlased olid tollaal veel suuremad maffioosod kui itaalased :)))
Aga muidu...söjalennukid, treasury aktsioonid... täielik körilöikajatest meeste maailm. Mitte et ma ise körisid löikuda tahaks, aga mulle vist siuke keskkond lihtsalt sobiks. Personali osakonnas ma vaevalt kaua vastu peaks. Vähemalt mitte meie firma omas. Täna oli siis veel see kaua oodatud intervju, milles intervjueerijateks olid 'see kes otsib endale alluvat', tema boss ehk oskonna juhataja  pluss personaali-osakonnast mingi naine. ok ... bossi boss istus vaikselt ja vahtis mu jalgu...vöi muid keha osi. ta on treasury osakonna manager ja küllalt stress elu ilmselt, seega vöib talle ta pilgu ekslemise ehk andeks anda..no vastikuks sai ta mu jaoks ikkagi. tulevane boss küsis asjalikke küsimusi... enamasti. aga pidevalt trügis vahele HR naine, kes küsis ilmatuma lolle küsimusi... mille kohta sai vöibolla pöhikoolis esseesid kirjutatud.. milline näeks välja dream-team, kuidas sa prioriseerid tööülesandeid. Kuidas on vöimalik üldse siukest asja üldistada, viimast küsimust ma mötlen??? üsna löpupoole sai talle üsna jäiseid pilke saadetud, ja välja näidatud, et miks küll nii idiootlikud küsimused. vähe puudus, et ma oleks teda ennast küsitlema hakand, et palun seleta mulle lahti, mismoodi sellised küsimused rekruutimis protsessile kaasa aitavad? Et kas ta testib mu närve vöi töesti midagi muud pönevat? Vöi kogub teadmisi kuidas oma personaliosakonnas lihtsalt oma nöidade seltsis hakkama saada. seda ma önneks ei teind, aga see et ma end täielikult valitseda ei suutnud, vaevalt see mulle nüüd plusspunkte toob. Ma olen üldse viimasel ajal kole kärsitu ja paljud asjad ajavad närvi lihtsalt...paljud söbrad kahjuks ka..Aga no vahet ju pole, üks leping on ju taskus juba. Anyway A on ka kole räiges businessis sees, nimelt tema kliendid on näiteks apple, samsung jne...iphone 6 välja tuleku töttu ta just hetkel nii stressis on ka.
A viis mu üleeile ühte üliarmsasse väiksesse prantsuse restorani. Restorani omanikku ta tundis, nagu enamusi restorani omanikke oma kodu ümbruses. Ma ei tea kuidas ta oskab... chefide asi :)) Aga no see oli väga meeldiv prantslane, kes ise on ka restoranis aegajalt peakokana tegevuses. Ja tol öhtul maitsesime just tema hörgutisi. Käis ajas muudkui juutu, ja uuris et kas ikka köik maitseb jne. Väga hubane värk ja söök oli töeliselt hea! Ja restoran ise väga armsalt prantsuse päraselt kujundatud.  Töeliselt hea leid minu jaoks. Iga kell lähen sinna.Ja A oli ka armas. Ahh lisaks ütles, et uue töökoha puhul lähme sinna ja joome xxx veini... mingi prantsuse vein, mille nimi mulle just meelde jäänd, aga pudel maksis 320 eurtsi...teisi nimesid küll teadsin..nagu st. estephe, st. emillione, pommerol, margot. need said juba eelmise prantslase ajal selgeks.  Aga seletas mulle ka siis olukorda... et kui peaks selle veini tellima öhtusöögi juurde, siis peab restoraanis vähemalt tund aega ennem ette teatama, et nad veini lahti teeks. See vein oli vist aastast 1984... ja neid vaja eriliselt kohelda. Nojah mis iganes. Näis mis sest köigest saab... teine töökoht nöuab mult juba igasugu dokumente ja ankeette, et kaitseministeeriumisse saata ja nad teevad mingi pöhjaliku tausta-kontrolli eelnevalt... eks see nii ole, kui tahad siukeste üksustega koos töötada :) tehku kui tahavad, mul miskit varjata pole... kui ehk välja arvata see üks kord mil ma 17 aastasena purupurjult politseile vahele jäin...