teisipäev, 2. september 2014

Nädala nägu oli kirju vôitu.
Üks ilus koer armus minusse ära vahepeal..metroos..täitsa vôôras teine, aga läks mind nähes päris hulluks. Peremees, kes oli veel ilusamgi kui koer (paraku kaaslasega), ütles et ta näeb seda küll esimest korda ja itsitas omaette et  'love is in the air'. Sedasamust töugu koer, kes siin pildil - igavesti ilus kas pole. 

Nojah A on ka üsna armunult viimasel ajal käitunud, aga nüüd ta on jälle ülepeakaela tööhunniku alla mattunud ja ma ei teagi mis niimoodi saab. See tema töökoormus paneb mind päris muretsema! Ja siis vaja sotsiaalelu ka elada ja siis minuga ka veel takkaotsa tegeleda, muidu hakan vinguma. Jube koormus ikka mehel. Aga ta sunnik meeldib mulle... ta on nagu tegelane sellest mad men seriaalist (pildil)... mitte välimuse poolest, aga oleku kindlasti. Siuke paras matcho, aga no pônev. Samas siukste puhul peab arvestama, et nad aegajalt ikka parajad sitapead ka on.  
Pulmas käisime vahepeal, kus oli palju tuttavaid teisest Saksa otsast ja söbranna oma beebiga ka. No mis beebi, paras poiss juba oma 5 kuu kohta ja igavesti armas. Ja tekitas igavesti suure isu endale ka üks siuke muretseda. Hetkel vaja aga muude asjadega toime tulla...nagu näiteks uus töö. Siin tagasijôudmisest saaati on igasugu intervjusid olnud, möni ikka päris metsa ja möni jälle väga hästi. Eriti hästi läks üks koht, mis on samas grupis kus ma töötan, aga pigem söjalennukite pärusmaa. Enne intervjud ma läksin juba elevust täis, kuna üks tornaado seal parajasti testlendu tegi ja seega igasugu vigureid taevalaotuses korda saatis. Vahtisin siis suu ammuli. Ja no muidu ka jalutas seal neid sôjalennukite piloote omajagu ringi. Njamm. Sellest kohast sain juba positiivse vastuse ka. Ainuke jama., et see tööstus on linnast parajale kaugusele kuhugile pöllu peale ära vinnatud. Büroohooned on küll väga shikid ja uued, aga söitmist hakkab hoolega olema.  Koostöö oleks siis pigem Madriidi ja saksa air force Luftwaffe'ga :)) Ja selle sama lennukimüraka programmiga mille pilt sin üleval. See on üks igavene monster. No ausaltöelda ma olen päris pônevil. Aga lepingule veel alla kirjutanud pole.
Lisaks on selle pideva imeliku ilma töttu siin ilmselt süvenemas krooniline nohu, sest mul on kevadest saati nina tatine ja aevastan. Lugesin nati internetist ravi kohta, ja selgus, et kôige effektiivsem on vahemere kliimasse ära kolida... muud ei pidavatki väga aitama.

Kommentaare ei ole: