ei mina pörgus hetkel pole...paras rôômurull... ilmselt üleväsimusest... 5 tundi on töeline maksimum, mida hetkel jutti magada saavutan. Mulle tänane päev igastahes meeldis...tegin tööd, juhtusin pikemale jutuajamisele hävitaja piloodi Martiniga, kes mulle on väga sümpaatseks saanud. Lahe tüüp. No söbrana, muud ei tasu fantaseerida. Jutt läks poolmaratonile, kus ka me firma muidugi oma panuse jälle paneb. Saab end registreerida, firma maksab kinni ja annab särgi ka veel pealekauba... ma eile nägin reklaami.. ja möte hakkas selles suunas liikuma. pale tänast jutuajamist oli esimene asi kontoris, et regasin et pool-maratonile ära :)) 25. aprill! Nüüd on motivatsioon trenni teha ja tervislikumalt elada. Ma olen täitsa hukka läinud lihtsalt.
Panin kaks tüütust ka paika...üks töö juures, kes nähes mind koju minemas, tegi jutuks, et läheks deidile...ohsapühamüristus. önneks mul oli kiire ja seega kiire ja aus vastus oli, et mul on hetkel küllalt deite.  ja minek. Siis see tänava tutvus, see on ka nii pinda hakand käima. Isegi et ma ta sönumitele üldse miskit ei vasta, aga ta muudkui kirjutab ja kirjutab.  kirjutasin siis löpuks vastu, et " mees kas sa aru ei saa, mul pole mingit huvi su vastu". nüüd on vaikus. loodetavasti jääb ka nii.
Aga kes hetkel pörgus on, on mu kallis mösjöö. Ta on laupäevani prantsuse alpides suuskamas, ja pidi laupäeval tagasi söitma...autoga ja üksi.. kuskil 600 kilomeetrit. Peale seda tahtis kokku saada. See selleks, aga täna jutuajamises tuli välja, et ta murdis kolmapäeval, mu sünnipäeval, kaks ribi. Kahe murtud ribiga 600 km...  jessver. Meil küll miskit enam pole, aga ma olen ikka parajas shokis. Ei kujuta ette, mis piin see olla vöib...Ja ikka päris kurb on tema pärast. Ütles küll, et kah asi..oleks vöind hullemini minna... aga no päris karm.Tegelt ta valmistab mulle ikka päris palju muret viimsel ajal... asjad pole sugugi korras temaga.See et ta suuskadel niimoodi crashis pole ka normaalne, tal on ikka väga hea tase mäesuusas! Mötlesin, et keegi ehk söitis sisse talle, aga ei.... ise kukkus.... :(((
Ise hakkan haigeks jääma...täna hommikul ärkasin kell 4 pea paks ja nina kinni.. See tekitas igastahes röömuhöiskeid :-D mulle küll ei meeldi haige olla, aga mingi puhkus on vajalik. Nädal on tihedalt sisustatud, kohe kobin iiri pubisse brasiillastega kokku saama ja loodetavasti tuleb Julian ka!  Homme ehk önnestub A-ga kokku saada..aga noh..lähen vist trenni ka ennem. Pühapäeval kell 15 ühe söbrannaga ja siis 18 teisega kokkusaamine linnas. Nii et esmaspäevaks ma peaks ju päris haige olema siukse tempo juures. Keha ütleb, et kasi voodisse ja püsi seal. Njah...mida köike pausi nimel ei tehta. Töö juures lihtsalt pole ka miskit pakilist ja kui tempot pole, on päris jube minu jaoks. Ja ma ei taha iga hommik 5:45üles ärgata!

njah.. vahepeal oli sünnipäev. Sel aastal pole nagu viitsimist midagi teha...Mul ülemusega ühel päeval, seega kollektiivile midagi korraldame, aga alles ülejärgmisel nädalal. Siukses korporatiivis pole lihtsalt nii lihtne mingit sobivat aega leida, mis köiile sobiks. Kombeks on korraldada miskit brunchi taolist, aga bayeri traditsioonis siis...weisswurst, süsse sanft,  prezel. Teen igastahes kooki ka...kuigi ega see siukse hommikusöögi juurde ei sobi. Aga seda vöib siis päeva jooksul mekkida...
Muidu ma olen töeliselt magamatta... üleeile öösel läksin kell 23 magama ja veits peale 00 ärkasin üles, sest tundus et kuulsin äratuskella...kasisin hambaid pesema..ja kunagi siis vaatasin kella ka önneks.
Meestel on miskit viga. Jalgpallur surub külje alla, see kuramuse mees tänavalt ajab närvi, kuigi ma olen temaga päris öel ja ülbe ja üleolev.. Mingi uus tutvus, brasiillane,  kellele ma eelmine nädalavahetusel austraalia baaris ikka ilmselt olin lahkelt oma numbri edastanud tahab homme kokku saada. Saame ka, iseasi kas ma ta ära tunnen. Söber Berliinist, kunagine koolivend. Kamandab Berliini külla. Mingi söber Frankfurdist, ajab intensiivselt keelt körva. Pluss muidugi mösjöö, kes on hetkel Prantsuse alpides suusatamas... köik litsuvad ligi, nii kuis keegi suudab. No tore.. ikka hea kuulda igasugu meelitusi ja pakkumisis ja keelitusi... aga hetkel pole eriti viitsimist.Sünnipäeva-väike-deprekas? ainuke kelle ees rohkem respekti on, on muidugi mösjöö.. aga ta on liiga vana ja lahutatud mees. Pole viitsimist temaga ka enam jännata. Eelistaks ikka kedagi, kes alimente maksma ei pea eks. Karm teema see siin Saksamaal. Edu talle, tehku jah karjääri...egas muud ei jää vist ülegi siukses olukorras :D

Rännak

nojah eks see elu eluke üks rännak ole . Mul läheb viimsel ajal köik nagu see viimane bussisöit Eestis. Vanaema juurest kuskilt külakolkast oli vaja tagasi koju saada. Autoload sain küll mingil völuväel vahetatud...aga ega ma seepärast veel söita ei oska. Ei teagi mis maagia seal toimis, igastahes mu load olid juba kolm aastat tagasi kehtivuse kaotanud. Ja Eestis kuulsin köigilt, nagu ühest suust, et kui aasta jooksul need välja vahetatud pole, peab uuesti eksami tegema. Mu esimene päev vist kuluski selle peale, et käisin om perearsti juures (jumal tänatud nii arenenud e-värgile eestis! Ma ei mäletanud oma perearsti nimegi, rääkimatta muust) tervisetöendit saamas ja siis Mustamäe ARK'i. Kole kaua pidi ootama ja neiu iga küsimuse peale vöpatasin.. Aga ta oli tegelikult ääretult meeldiv vene-eestlanna... vöi kuidas seda korrektselt üldse väljendada. Aga jah närvitsemiseks oli pöhjust... esiteks mu alaline elukoht pole Eestis, teiseks kolm aastat... pöhjust küll mind otsejoones uutele söidueksamitele saata eks? Ma niikuinii hakkan söidutunde taas vötma, aga eksam on üks neetud suur lisa-raha ja jant. Lihtsalt. Load on käes. Pilt selle peale sai siuke kahe öö järgne pidutseja... silmad veits kissis olid, aga no vähemalt seekord polnud huuled nii pruntis nagu esimeste lubade peal.
ahahh... aga bussisöit.. kobisin hommikul 8 paiku bussipeatusesse... oma 5-10 minutit olin varem isegi koha. Ootan ja vahin seal inimtühjas talves... Mingi väiksem bussike söitis mööda, aga kuna ta ei peatunud, siis ei pöörand tähelepanu. Vaikselt hakkas siis kohale jöudma, et see oligi mu buss tegelt ja kuramuse bussijuht söitis must lihtsalt mööda. aeg oli ka juba bussi-saabumise ajast nii palju möödas, et enam kahtlusi polnud. Kuna päris kindlasti oli vaja koju saada, sest järgmine hommik oli start sealt Tallinna ja Rootsi poole, siis mötlesin et mis ma sinna vanaema juurde ikka tagasi ronin ja hakkasin hääletama... 10 kilti sain edasi ja siis jälle paljas maaa... siuke perspektiv siis...

Ja no liiklust seal töesti eriti tihedalt just pole.. vaikselt hakkasd varbad ja sörmed ka külma käes krudisema juba ..oma -7 oli väljas ja mul ju mingit korralikku talvevarustust pole. No omajagu sai seal ikka longitud, kui keegi mind ikka peale vöttis. tuli välja et ta teadis väga hästi mu vanaisa-vanaema ja isa ka..veits vanem mu isast. Ja no mu vanaisa oli koolidirektor ja vanaema öpetaja, seega teadsin ka köiki kohalikke öpetajaid . Mees siis pajatas röömuga, mis siga nad mönele öpetajale ikka köik kokku keerasid. Ja mis trikkidega mu vanaisa hakkama on saanud.. No mina tema trikinduse-poolt ju ei tunne... Minu jaoks oli ta karm ja tösine autoriteet.
See selleks, vahepeal muidugi jöudsin välja uurida ja helistada juba bussifirmasse, et mis jama! Bussifirmast arvati, et ei saa olla niimoodi, et kas ma ikka olin öigel ajal bussipeatuses. Käratasin et olin küll, ja mul töestusmaterial ka olemas...mingi kaubaauto vahtis üle tee poe ees. Tädi lubas uurida ja tagasi helistada. Natukese aja pärast helistaski ja hakkas uurima, et kus ma täpsemalt seda bussi ootasin... Ja mis välja tuli... ma ootasin valel pool teed bussi! No sealkus oli ikka mingi putka püsti, mitte lihtsalt silt "bussipeatus". See on ikka nutikuse tipp...eriti veel see, et kogu jauramise ja hääletamise peale mulle endale see kordagi pähe ei turgatanud. No püha müristus...Samal päeval pörkasin veel mingis suvalises poes kokku oma esimese armastusega... mölemad satume sinna poodi ja linna heal juhul korra aastas...Löppes sellega et käisime öhtul veini joomas.. Öigemini mina jöin, tema pidi söitma..
No ühesönaga siukses vaimus on see aasta alanud ka.. Igavene kammajaa... Mehed just. Paned omaette paika, et nüüd on rahu majas, ei taha kellestki enam kuulda. Ja viuhti on köik platsis...joondus valvel. Jalgpallur on nagu noor jumal...kreeka sugemetega noh. Aga isegi temaga hakkavad asjad keeruliseks vist minema...keeruline tähendab liiga intiimne. Ta ikkagi 27...paar aastat must noorem  siiski :) Aga sörgi ma enam nii vastu ei aja...eriti pärast seda eelmist korda. .. ja üldse igasugu teemad...sel nädalavahetusel suutsin end muuga sisustada önneks. Eile näiteks sai paari söbraga Austraalia päeva aussi baaris tähistatud. Nende aussi ja iiri baaridega on löbu alati garanteeritud. Täna ma vedelesin lihtsalt terve päev sofal ja ülbitsesin meestega... Ühega sai vist isegi liiga karm oldud :-O Juhtub. J kes mind täiesti spontaanselt eila välja tiris, Löuna-aafrika kutt...see kellel kreemi-tehas on, varustab mind varsti jälle kogu kupatusega..Kuigi eks neid kreeme-emulsioone-värke sai juba jöulukingituseks küllaga. Lisaks oli J oma Brasiilia reisilt kingitusekese kaasa toonid...lehvik :D Nii armas...

Trenniga tegin ka algust..neljapäeval. Nagu fitness klubides ikka, pannakse sulle mingi harjutuste ja raskuste aste esmalt paika. Seekord oli väga hea kogemus, treener töesti pani mind proovile. Viimane kogemus oli siuke, et plaan mis mulle paika pandi oli mingi paras naljamäng. Viskasin sellele üsna kiirelt käega. Aga praegu tundub asjalik. Reedel veel olin jube üllatunud, et mismoodi mul musklid haiget ei tee. Mul oli juba peale harjutusi siuke tunne, et järgmisel päeval enam liigutada ei saa. Nojah. Valu tuli alles laupäeval. Laupäeval oli üldse köik kohad valu täis. Jalalaba.. mingi jant. Kätte vist sain ka par klaasikildu... Homme aga jälle trenni! 

Pluss teema Prantsusmaa... sellega on mul küll mingi sügavam diil... kuskilt eelmistest eludest. Kümme aastat juba prantuse meesteg ära nöiutud... lisaks Pariisi igatsus on .. ma eriti ei igatse oma eelmisi elukohtasid, aga Pariisi küll. Lisaks on mu meili postkast järsku täis prantsuskeelset spämmi. No mis jama!?

Vaata aga vaata

Nojah seda ma kartsin...A kutsus eile ôhtusöögile. Ütlesin ära... pikad päevad on viimsel ajal ja uni on taaskord väga närune. Hea kui 3 tundi jutti magan, siis hakkab uni ära kaduma. See pole loodusseadustega üldse kooskölas...unerütm käib ju ikka päikese järgi. Talvel suurem unevajadus, suvel väiksem. Mul on miskit totaalselt paigast ära. Eestis küll magasin enamasti jube kaua ja ühtejutti. Ja see kuradi söjaväe distsipliin närib närvi... 5:45 hiljemalt  üles...kell 19 saan alles koju vöi linnas muid asju ajama.
Igastahes sattus teine paanikasse, et ta on alles kolme nädala pärast tagasi. Noh...3 siis 3, mina end liigutada enam ei viitsind. Löpuks arvas siiski, et oma kahe reisi, Prantsusmaa ja USA,  vahepeal vast leiab aega. No vaatab. Prantsusmaa on suusareis..neil  prantslastest söpradega see vana traditsioon, lahe mu meelest... Igal aastal. Ja siis tööreis USA'sse..Apple teema. Peale suusapuhkust oleks muidugi huvitav teda näha... nädal aega mägesid teeb imet.  peale USA't enam ei huvita. See tööstress on ta nii alla neelanud et kole. Veits kahju. Kuigi ma olen näinud, kuidas ta asju juhib, ja vähemalt näiliselt saab ta sellega väga kergeölgselt hakkama..ja hästi! aga vastutus on vastutus.  Ja ju tal mingid muud jamad sees möllavad. Kahju... aga teab kas mina teda aidata saan... vöi öigemini tahan? ta mulle küllalt haiget teinud. Ja kogu see teema on veits nagu ära-näljutatudniikuinii. Nii et ma loodan, et ma temast enam juttu ei pea tegema. Hetkel panen küll röhku pigem mujale...aga eks räägin siis kui öige aeg ;)

ahaha ja see tänavatuttav helistab mulle iga hommik ja öhtu ja on nördind et ma temaga täna kokku ei saanud, nagu lubasin.  Sest tema plaanid olid siuksed, et nädala sees saame kokku, öpime teineteist tundma. Ja siis nädalavahetus öpime teineteist veel paremini tundma. novot siis. korralik plaanimajandus ju.

Huuh

mu hullumeelne nädalavahetus hakkab löpule jöudma.. Ise ka eriti ei usu hetkel, mille köigega hakkama sain. Mees tänavalt helistas ja palus deidile  .. Princeton oli vist nimi. Mitte sakslane ühesönaga. Jalgpallur hurmab järjest intensiivsemalt :)) Aga praegu olen tösiselt läbi omadega. Terve päev pikali suutsin ainult olla. Järgmine nädal vöib mu pärast sama segane tulla, aga törts tervislikum. Neljapäeval alustan ilmselt trenniga. Ja alkoholist vöiks ikka nädala sees käpad eemale hoida eks.
Samas vaja veel möned plaanid paika saada.. ma ei tea kas ma siin mainisin, aga vöitsin aastavahetuse kruiisil lisaks igasugu parfüümidele uued piletid ja need vaja vist märtsi löpuks ära kasutada. Peab mötlema, mis  nendega teen. Kuna kruiis oli igavesti vinge, siis tahaks muidugi korrata.

Sünnipäeva suhtes peaks ka miskit vist tegema ikka... siin möni küsib juba..

hullumeelsus

mingi hullus on lahti läinud... meeletu rahutus. Neljap. käisin peol ja skoorisin kauneimaid... aga liiga noored. Reede tööl purjus peaga oli muidugi jama. No purjus ma polnd, aga maailm ikka väga stabiilne ei tundunud. Eile löpetasin shiki peo A voodis. Sai vist i-le punkt pandud. Kuigi ma tean, et see teema mösjööga läbi kindlasti veel pole. Aga minu jaoks sai see punkt pandud ;)
Täna tegelen jalgpalluriga. ..... Pönev ;)
Haah... kui juba siuksele teemale läks. Mis siis vahepeal toimunud on. Eestis esimesel päeval kuskil Tallinas Sauna tänaval pidutsedes löi mulle üks väga kaunis ja äge tüdruk külge.. UK-st. Tundub et mitte ainult poissmehed tulevad kaunisse Eestisse krabama. No ta oli töesti ilus ja lahe... köik mehed baaris ajasid talle ligi. aga mis teha eks. Küsis veel mu söbrannalt, sel ajal kui ma eemal olin, et kas ta mind tantsima vöib vötta..inglaste kohatine viisakus?
Nojah.. Kaks seika oli aasvahetuse reisil. Esimesel ööl suunas Stockholmi  sain ühe Ahvenamaa meremehega tuttavaks. Ilus mees ..aga vana. Kuskil 40-50ndates. Löppes see seik sellega, et peod ja baarid sai läbi käidud ja siis läksime ta kajutisse. No ma magama veel ei viitsind minna ja lahe oli selle meremehega  lihtsalt juttu puhuda. Kajutis juhtus aga nii, et ma tahtsin ennast wc veits värskendada...jube kui kitsad need seal küll on :-O Tagasi tulles vaatas mind vastu ihualasti meremees.  Hm... pakkus igasugu pakkumisi. Aga no lasin üsna pea jalga sealt. Aastavahetus ei läind sugugi igavamalt. Jälle üks rootslane... Kes tihtilugu unustas end ära ja pudistas minuga järjepidevalt  rootsi keeles rääkida. Huvitav mees.. väga palju laeval olevaid rootslasi käisid ta juures tervitamas ja ... kohati ka kommenteerimas. Üks naine näiteks mainis, et broo värk... minule suunates.  Nojah broo muidugist .Ja kui ma küsisin, et kes need köik on???  mainis et tal pole örna aimugi.
 No tegelt see aastavahetuse pidu oli töesti väga vinge. Meil oma noore 18 aastase öega (pisike sai nüüd eila 19seks) sai ikka päris palju nalja. Korraks tekkis konflikt, kui ta hakkas mu "pensjoni eas" tekkinud söpru arvustama ja mina tema kollanokkasid.. Jeerum köik 20ndates aastates laeval tegid mu pisiöewle silma. Jube lugu. Aga önneks tal pole probleeme mingi enesehinnnguga, ja teab päris hästi kellele üldse tähelepanu pöörata ja kuidas. aga meie -- paras paar...möni mees komistas posti otsa meid jälgima jäädes. Ei noh, selle plikaga hakkab veel nalja saama! Sügise poole on meil hispaania reis jälle plaanis, ja tegelt üritaks teda suveks siia münchenisse ka meelitada.
Aga nüüd peaks väikse beauty sleepi tegeme, enne kui jalgpallur kohale ilmutab.

Haige!

täna vahetasid mu prantslastest facebooki söbrad riburada pidi oma profiilpilti mustaks kirjaga "Je suis Charlie" ja igasugu koomiksipildid ilmusid ka. Löpuks hakkasin asja uurima, ja sain terrori-teemale pihta. Mingi satiiri ajakirjandust oldi lihtsalt araablaste poolt kalashnikovidega rünnatud.. Kas mitte Taanis ei olnud miskit sarnast möned aastad tagasi? Vot selline asi ajab mind tösiselt närvi. Ja siis need islamlased keda on prantsusmaa ja saksamaa jne pungil täis, elavad nende riikide sotsiaalrahast ja vinguvad, et neid ei vöeta omaks. Muidugi vöisid need ründajad olla kes iganes, lihtsalt oma Muhamedi sönumiga ei töesta ju ka miskit. Äkki olid hoopis islamistide vihkajad, kes siukse attakiga rahva vihkamist araablaste vastu ärgitada tahavad. Perfektne konspiratsioon? Mina vihkan neid kindlasti juba törts rohkem. Kui tuled läände, siis ela nende kommete, iroonia ja satiiri järgi eksole. Tegelikult on mu pea täis igasugu söimusönu roppuse viimase tasandini. Väsimus ka on, ega Eestis liiga palju magada ei lastud, kirjutada on nii üht-koma-teist. "Puhkus" oli kogu oma kupatusega lihtsalt nii üli-lahe ja üllatusi täis..kindlasti vajab kirja panemist. Eks nädalavahetusel vötan asja ette. Eile jöudsin alles keskööks koju, pakkisisn kohvri ja oma hunniku kingitusi lahti  ja kell 2 voodi, seega 3-4 tundi ainult maganud. Mu meeste röömsast tervitusestki töö juures ei suutnud isegi röömu tunda.. nii väsind. aga no need kaks päeva pean veel vastu. Mu mösjöö on ka imelik... muudkui vötab ühendust ja toonitab vestluse löpus alati, et varsti näeme! No eks see näha ole, kui varsti me üksteist jälle näeme. ja mis kuramuse selguse hetk sel mehel peas jälle toimnud on. Seekord ma juba nii lihtsalt ônge ei lähe... kui peaks minema, siis palun tulge ja andke mulle peksa..vöi miskit.

Aga tagasi terrorismi teemale... viimase aja globaliseerumine, kus aasia,  aafrika, euroopa, ameerika, löuna ameerika, pluss india üritavad röömasalt koostööd teha...(s.t. rikkad kasutavad vaest..samas rikastades neid, andes tööd jne. Päris hea ja intelligentne modell mu arust). vahendid ju selleks on. üks euroopa manager lendab  nädalas vöi kuus korra aasiasse ja koostöö tehtud. Aga olgem ausad, tegelikult on köik need kultuurid lihtsalt nii erinevad..sa vöid ju koosolekuid vastavalt pidada, sest sa oled - nagu ühes korralikus rahvusvahelises ettevöttes saanud - cultural traings  - koolituse teinud. Aga kuidas sa löppkokkuvöttes kohalikke otsuseid möjutad, see on teine teema. Rikkad kasutavad vaeseid, nii kaua kui need vaikselt aru saama hakkavad, kui väga nad ära kasutatu on. Siis on jama majas... Nöiaring.