Freitag, 30. Januar 2015

ei mina pörgus hetkel pole...paras rôômurull... ilmselt üleväsimusest... 5 tundi on töeline maksimum, mida hetkel jutti magada saavutan. Mulle tänane päev igastahes meeldis...tegin tööd, juhtusin pikemale jutuajamisele hävitaja piloodi Martiniga, kes mulle on väga sümpaatseks saanud. Lahe tüüp. No söbrana, muud ei tasu fantaseerida. Jutt läks poolmaratonile, kus ka me firma muidugi oma panuse jälle paneb. Saab end registreerida, firma maksab kinni ja annab särgi ka veel pealekauba... ma eile nägin reklaami.. ja möte hakkas selles suunas liikuma. pale tänast jutuajamist oli esimene asi kontoris, et regasin et pool-maratonile ära :)) 25. aprill! Nüüd on motivatsioon trenni teha ja tervislikumalt elada. Ma olen täitsa hukka läinud lihtsalt.
Panin kaks tüütust ka paika...üks töö juures, kes nähes mind koju minemas, tegi jutuks, et läheks deidile...ohsapühamüristus. önneks mul oli kiire ja seega kiire ja aus vastus oli, et mul on hetkel küllalt deite.  ja minek. Siis see tänava tutvus, see on ka nii pinda hakand käima. Isegi et ma ta sönumitele üldse miskit ei vasta, aga ta muudkui kirjutab ja kirjutab.  kirjutasin siis löpuks vastu, et " mees kas sa aru ei saa, mul pole mingit huvi su vastu". nüüd on vaikus. loodetavasti jääb ka nii.
Aga kes hetkel pörgus on, on mu kallis mösjöö. Ta on laupäevani prantsuse alpides suuskamas, ja pidi laupäeval tagasi söitma...autoga ja üksi.. kuskil 600 kilomeetrit. Peale seda tahtis kokku saada. See selleks, aga täna jutuajamises tuli välja, et ta murdis kolmapäeval, mu sünnipäeval, kaks ribi. Kahe murtud ribiga 600 km...  jessver. Meil küll miskit enam pole, aga ma olen ikka parajas shokis. Ei kujuta ette, mis piin see olla vöib...Ja ikka päris kurb on tema pärast. Ütles küll, et kah asi..oleks vöind hullemini minna... aga no päris karm.Tegelt ta valmistab mulle ikka päris palju muret viimsel ajal... asjad pole sugugi korras temaga.See et ta suuskadel niimoodi crashis pole ka normaalne, tal on ikka väga hea tase mäesuusas! Mötlesin, et keegi ehk söitis sisse talle, aga ei.... ise kukkus.... :(((
Ise hakkan haigeks jääma...täna hommikul ärkasin kell 4 pea paks ja nina kinni.. See tekitas igastahes röömuhöiskeid :-D mulle küll ei meeldi haige olla, aga mingi puhkus on vajalik. Nädal on tihedalt sisustatud, kohe kobin iiri pubisse brasiillastega kokku saama ja loodetavasti tuleb Julian ka!  Homme ehk önnestub A-ga kokku saada..aga noh..lähen vist trenni ka ennem. Pühapäeval kell 15 ühe söbrannaga ja siis 18 teisega kokkusaamine linnas. Nii et esmaspäevaks ma peaks ju päris haige olema siukse tempo juures. Keha ütleb, et kasi voodisse ja püsi seal. Njah...mida köike pausi nimel ei tehta. Töö juures lihtsalt pole ka miskit pakilist ja kui tempot pole, on päris jube minu jaoks. Ja ma ei taha iga hommik 5:45üles ärgata!

Keine Kommentare: