Isud..

mul on viimase nädalaga söögiisu metsikult töusnud. Isegi magusa järgi isutab. Ja see teeb natu olukorra murelikuks, et kust see jama siis nüüd nii järsku. Hea küll stressi oli eelmisel nädalal ikka ka kuhjaga, nii et päeva löpuks ei tednud enam oma nime kah..selline non-stop maraton ajuragistamine. Nu ja muidugi nädal enne seda jäi mul enamasti öhtusöök söömata, sest kuidagi ei teki isu veel uues köögis. Pole niivörd sisse elanud veel. Aga jah need isud.. rääkisin eile oma mini-kahtlustest lihunikule ka...  tema arvas, et no päris niimoodi ei oleks asja plaanind, aga kui lood olekski sedapsi, siis tal vist oleks pisut isegi hea meel.. ma loodan ikkagi, et need isud on siiski mingitel muudel pöhjustel.






Lihunikul oli kolmapäeval operatsioon, ei miskit hullu, aga oli vaja ära teha. Pörutasin siis igapäev peale tööd veel haiglasse tema juurde möneks tunniks. Laupäeval sai önneks välja. Vanemad otsisid ta ära ja ma söitsin muidugi kaasa..  Öhtupoole käisime veel söögikraami muretsemas ja sai taaskord vanemate juurest läbi hüpatud. Meil on siin sumedate öhtute käigus igasugu teemad läbi käinud.. Alates sellest, et kus pulmad teha :)))  Väga armsaks on see inimene mulle saanud.... Eelmine nädal vist nägime absoluutselt iga päev teineteist. Täna pörutan ka kohe peale tööd tema juurde taas. Tegelt peaks kodust läbi käima, et tööriideid kaasa haarata. No üldse ei saa enam üksteiseta..


Ühesönaga mina olen taaskord läbijalöhki sees omadega.. ilus tunne muidugi :)


Hehe ja haiglas passides hakkas mees ju Eesti keelt öppima :)) Hoiatasin küll, et ei tea millesse nüüd ennast mässib. Eks peale esimest päeva ta ikka oigas ka, et jessver mis keel. Aga ikka näpib seda Äppi hoolega. Speakly nimelt. Ja kirjutab mulle tihtikugu juba eesti keeles vastuseid :))

Amore...

Lihunik avaldas mulle eile vara hommikul armastust...

Ja ma ise olen ka nii ülepea kaela armunud..

Eile oli siin püha ja sai Isar jõe peal tema kihvti paadiga seigeldud..

Nii äge ja ilus päev oli!

Seda armastust avaldas ta siis jätkuvalt päev läbi...

Tema isaga sain ka siis eile tuttavaks...

Kolimisest

Lihunik ja Natalya on nagu miskid taevakingitused mul hetkel kogu selle kolimise kupatuse juures. See on ikka siuke töö, et no on. Laupäeval terve päev kolisime siis asju ühest kohast teise, õnneks oli Lihunikul korralik buss omaskäest võtta. Ja no siuke mees nagu tema on kolimisel asendanattu. Oskas mu diivani lahti harutada. Suure riidekapi tükiteks vötta ja siis kokku keevitada jne.. Ma ei tea mis ma ilma temata teinud oleks ja just iga sõber ei oska siukest tööd..lõpuks mees kellest on ikka tõeliselt abi! Nüüd saan vast pildid ka lõpuks seina.. sammumõõtja näitas et me tatsasime 18 km täis..ja noh..enamus ajast radkusega eks. Hull lihase valu on kogu kehas ja sinikad ka igal pool. 10ndale korrusele pole naljaasi kolida. Aga korter ja vaade on tõsiselt vinge. Lihunik ei saand seda ka mitte mainimatta jätta :) 12 tundi rabelemist ja siis tema juurde ja dushi alla ja siis veel ta söprade juurde ölleks snäkiks. Läks jälle pikale, hoolimatta sellest et me omadega täitsa läbi oline. Voodist saime kuskil kell 14 alles välja järgmisel pöeval. Otsisime ta auto söprade juurest ära ja siis ta viis mind Bayeri järvede ja mägede keskile autoga söitma....

Jah just nimelt nii :)) Aga auto oli siis selline

No see oli ikka elamus omaette. Pluss vähe oli neid inimesi kes pead ei pööranud, lehvitanud vöi pöidlaid ülespoole ei keeranud. Ja no see vaan on tösiselt vinge! Viis siis mu kuhugile sööma veel..Ilus söit, ilus päev..köik oli kuidagi väga ilus..Otsustasin pühapäeva ka veel tema juures ööbida.

Täna siis töö taas...välja magamatta. Peale tööd vanasse korterisse rügama..korter veel vaja läikima lüüa. Aga köige hullemaks osutus keldri koristamine. See ex mul ostis igasugu kraami kokku ja viis köik kartongid keldri...3 tundi vähemakt vöttis see aega nende löhki käristamine ja prügikasti viimine. Külmkapp sulatada..köik siuksed asjad. Homme sain töö juurest ka vabaks, firma nimelt annab  kolimise töttu sulle lihtsalt makstud vaba päeva. No muidugi ma kasutan seda ära. Siis küürin veel terve päeva. Õhtul on võtmete ja korteri üleandmine...Ja siis ongi vana korteriga vsjo.

Peale seda põrutan kohe lihuniku juurde. Meil nimelt on kolmapäeval mingi kiriklik püha taas ja seega vaba. Siis saame koos päeva nautida.. Meeletult armas inimene on ta, samas ikka korraliku selgrooga... järjest põnevamaks läheb mu jaoks.

Kaunis...

Ilusat hommikut

Kaunis naine ebamaine

Eks selline hommikutervitus paneb nurruma küll....ühesönaga on ka sel korral peale Eestis käiku omad tagajärjed..

Aga päev vöttis järjest pöördeid.

Löuna paiku tuli sönum kuskilt..Ciao, how is rich girl doing?  Jäin kohe mötlema, et kust see termin nüüd tuli.. rikas ma ju tegelikult iseenesest olen küll..

aga ainult igasugu hullude kogemuste poolest..

No nagu eile.. pidime Natalyaga peole minema, läks äikeseks ja Nat enam ei viitsind..aga mind seepis veel Jerome sinna peole, keda ka polnd kaua näinud. Ja kuna ennast üles oli löödud juba, siis läksin ka.  Natu metroo söitu..ja hoolimatt sellest et ma olin kogu näoga telefonis kinni, istus vasta keegi mees kes kohe peale lendas. Algul küll küsimusega, et mis suunas see metroo söidab ja siis läks lahti. Pidi tegelt palju kaugemale söitma kui ma, aga siis tuli seal minu kohas maha, vöttis takso, viis mu peole ära ja siis söitis sinna kuhu ta minema pidi. Soliidne ja äge tüüp. andis visiidi ja täna vötsingi ühendust. Uuris juba, et mida nädalavahetusel teen jne. Ja täna oleme juba palju sihelnud.. aga no nali naljaks. Et saab ka metroos tuttavaid endale eks. Pidu läks üldse üle käte.. saingi Jermiga kokku, paari tuttavat nägin veel. Ja siis helistas Julian, et tuleb ka... tahtsin juba korralikult koju minna, aga siis hakkas Julian meile Champat lauda ostma..ja sellele ma juba ilmaski "ei" ei ütle .ma ei tea mitu pudelit me ära jöime, aga ärkasin Juliani juures ...tema voodis...alasti..

Vot nii siis...kuramuse raibe. Midagi kindlasti eile ei juhtunud, sest tean ju oma keha ja me olime lihtsalt liiga purjus ilmselgelt. Aga ikkagi, no mida pörgut. Julian on mind niikuinii läbijalöhki alastuses näinud nii mönigi kord...aga nati nagu veider ikka.

mingi selline never-ending-story selle Julianiga on ...mind ta kohtleb nagu printsessi ja samas ta söbrad ka, kes on kohati ikka parajalt retsid oma olemisega.

Hommikul kell 8 sain ikka önneks luugi lahti, sest täna oli uue korteri üleandmine... siis töö. Ojee ma olin ilmselgelt veel purjus kuni umbes kella 2ni peale löunat. Häbi.. Aga asjadega sain hakkama küll. Tegin ja mässsasin kolleegidega  jube asjalikult tegelikult.

Öhtu..leppisime lihunikuga kokku, et täna ma pakin oma asju ja tema loob oma korteris korda. JA siis helistas Natalya kullakallis. Uuris, et mis ma teen ja et kas ma olen seal oma tüübi juures. MAinisin, et ei et hakkan kohe pakkima oma kraami. See kohe vastas, et tuleb mulle kohe appi, et on pakkimise spets. Ja tuligi! Ilma temata oleks ma igast jama kokku pakkinud ilmselgelt... Ta ukraina konkreetne naine ütles kohe ära, et mis lollust sa siin teed. Töi veel veini ja snäkke kaasa.. Kella 2:30ks öösel saime köik pöhilise paikitud. Tema askeldas köögis, mina magamisroas jne. Veinid snäkid vahepeale, aga ilma temata ma ei kujuta ette kui kaua oleks see asi aega vötnud... Vot siuke söber on väärt eks. Üleüldse ta on nii kihvt tüdruk lihtsalt. Sellistest asjadest vist tunneb küll ära hea söbra... kolimine on vastik. Keegi ei kipu seda tegema ju. Kuigi abipakkujaid on tulnud veelgi nii möneltki söbrannalt..Ja see on armas..

Aga jah, mina ja mehed on ka hetkel täielik keeristorm. .. Igalt poolt tuleb jälle igasugu tähelepanekuid ja kauneid sönu jne.. Eks mina ikka liputan saba igasugu siukse asja peale. Kes see ikka meelitustele ära ütleb eks..

Igatsus...

Mul on metsik igatsus lihuniku järgi...

Tal tuleb varsti operatsioon ja pidi täna ka haiglast läbi hüppama..ei miskit hullu önneks, lihtsalt mingi jama eemaldamine...ja üldse meie töö-ajad on nii erinevad. Ja täna tuli mulle veel kaks nii vinget söpra Eestist külla...ühte teadsin pöhikooli klassivenna kaudu ja teist keska pinginaabri kaudu ja nüüd nad on paras paar koos. No ikka nii üllatas kui sellest teada sain...Väga tore öhtu oli koos..

Homme nad panevad juba edasi.. aga raudselt näeb veel. Ma hommikul ikka pean tööle kasima...oma vaba valik.. ja lasen neil magada. Samas hetkel on üsna vabakava ja ma töötan kesklinnas..et saab iga kell taas kokku saada, ennem kui nad edasi pörutavad..

Aga jah lihunik...magamise teema..mina magan oma 800 Ibuga päris hästi, aga kindlasti liiga vähe..tema mainis täna, et taaskord ei saanud korralikult magada...et saab vist praegu ainult minuga koos normaalselt magada ..:))) no armas. Mul tegelikult on ju sama tunne....

Huvitav..

Mul on viimase kahe nädala jooksul kolm korda arstide poolt pakutud välja vajanti, et ma vöin end nende lahkel loal töölt vabaks kirjutada. Keeldusin igal korral. Täna hommikul veel viimast korda...Mida see siis nüüd näitab? Et ma olen täiesti idioot ... vöi äkki mulle meeldib mu töö..?

Lihunik

ah täna pani küünarnuki arst käe jälle mingisse lahasesse. Kortisoni enam ei süstitud, sest nii tihedalt ei vöi. Jöledalt häirib, eriti selle palavusega, aga doktor ütles, et ma peaks seda nüüd nädal aega hoidma. Ja ribid...kui rahulikult istud on ok iseenesest, aga aevastamine tekitab pörguvalu...ja aevastanud olen täna palju miskipärast.

Lihunik juba ütles, et tal on tunne et ta löhub mu vaikselt ära...eks temaga on köik need värgid juhtunud. Aga eks ma ikka ise ole see, kes end löhub.

Aga lihunik on armas..igatsen... Nädalavahetusel oli palju väga intensiivseid ja peadpööritavaid momente koos..

Reedel kui peale seda rahvapidu baaris veel istusime, hakkasin ta ex-ide kohta uudishimutsema. Tundub, et mehel oli üsna pikk esimene armastus..mingi 8 aastat. Seda miks see asi lahku läks, ma enam ei mäleta. Aga mis mees edasi rääkis oli üsna üllatavad...peale seda oli veel vast paar lühemat suhet olnud..nii 2 astat vöi 3 aastat.  Aga ta ütles, et polnud kunagi enam armunud olnud. Suhted olid lihtsalt suhete pärast. Arvas, et ei armu enam iial niikuinii..

Aga nüüd... on mees hullupööra armunud..taas....

Ja mina ei tea veel, kas see on lihtsalt segaduse hetk mul peale väga veidrat lahkuminekut, vöi et mis toimub. Samas ma ju olengi kägaras ta ümber kogu aeg...tema ise niikuinii ei saa must niivöinaa käppi eemale.. Ja eks see ole ilus tunne kui keegi sind nii läbijalöhki jumaldab.. ja kes sind ju ka tegelt üksköikseks just ei jäta..

Samas on ka asju mis mind juba kukalt kratsima panevad...

Lisaks avaldas see Eesti luuletaja kellega ma paar korda kokku sain ja kohe luuletusse sattusin, täna armastust.

Aga jah Lihunik..temalt tuli ka paar huvitavat kommentari juba öhtul kui tagasi maandusin... midagi kokku kolimise suhtes vöibolla kunagi varsti. Et peaks mulle ikka autosöitmise selgeks öpetama ja auto muretsema, sest sealt löunast on rongidega ikka tobe liigelda. Huuh mina kes ma just ümberkolima hakkan uude korterisse eks..

Nojah köik see muidugi pidurdab, samas eks meil on ju koos järjest toredam

Lisaks saime fb's ka eile löpuks söpradeks :)))) Ma seal kokkasin meile pasta garbonarat just ja siis tuli kommentar, et tegelikult saab ju fb'S ka suhte staatust paika panna. Ma ainult noogutasin, et saab ilmselt küll..Ja sinna see önneks jäi :))))))

Armas..

elu läheb edasi nagu unenäos... nii palju juhtub ja vahel enam ei tea mis oli, mis on.

Korterit käidi vaatamas... sest no kogu see sisse ja välja kolimine ju on kohe käes. Päris huvitavaid inimesi nägin. teisipäeva ja neljap. oli lisaks ka lihunik platsis. Neljapäeval me läksime jälle üle käte ja reede oli päris raske töö juures. No Ibu 800 paneb ikka ka korraliku laksu..üks ribi on ikkagi pisut katki ja nüüd vaja ainult kannatust..ja valuvaigisteid. nüüdseks on sellest vist juba 4 nädalat...möni nädal läheb veel.

Reedel töö elasin üle..ja otsejoonis sinna löunasse lihuniku juurde. Oli oma vinge pörnikaga juba vastas..

Tema oma on veelgi ägedam... värv kah. See oli nii naljakas vaadata, kuidas inimesed reageerisid. Pead ikka pöörati korralikult. Pörutasime kohe järve äärde. Pärast mingile Volksfestile... siis veel mingis nende pöhi-baaris istutud..ja siis tal balkoni peal..eks kell oli vist 5 hommikul juba, kui naabrinaine meid minema ajas. Vöi noh tuli mainima, et vöiks natuke rahu saada. Järgmine päev sai muidugi hilja ärgatud, siis jöe äärde päevitama ja ujuma. Seal olid ka paar ta söpra juba ees. Siis shoppama söögikraami, kokkasime.. Söögi teema juurde tulles, me maksimaalselt korra päevas vist söime kogu see aeg.  Nojah ja siis sai jälle balkonil vedeletud ja siis hakkasime siin mingit Bayeri kult seriaali vaatama...vaatasime ja ajasime juttu kella kuueni hommikul välja..

Täna me ärkasime vabsee hilja.. sai jälle jöe äärde hüpatud ja ujumas käidud. Täna sain isegi mina ujuda...mul pandi ju käsi peaaegu et kipsi neljapäeval. Ja no seda ei tohtinud märjaks teha.aga eile kiskusin selle asjanduse maha, nii häiris juba.

Täna oli tegelikult raske lahku minna... mees viis mu rongi peale ära, ja juba 5 minsa pärast tuli sönum, et igatseb juba praegu. Ja ma ka kuidagi....

Aga rongis olles kirjutas Dario, see itaallane kes Kaljuste käe all 4 aastat dirigeerimist öppis, et on taas Münchenis ja saaks kokku. Kuna mul vahet polnud, siis olingi nöus. Kell 22 kuskil siis saimegi kokku ühes baaris. Tore oli näha teda. Kihvt kuju. Ja kuna just olin Eestis käinud, siis rääkisime sellest ka taas. Ta teab isegi Millimallikat ja Levikat jne  :)))) Ja siis järsku üks tüdruk tuleb ligi ja küsib, et andke andeks mis seos teil Tallinnaga on, et ta on sealt pärit :))) No voila. Siukest asja ka just köige tihedamini ei juhtu. Ja köige naljakam oli see, et tüdruk on korralikult koorilauluga tegelenud ja seetöttu oli neil selle Darioga ikka päris palju ühiseid tuttavaid ka. Tegime siis taas selfi ja saatis Valter Soosalule...et vaat eelmine kord oli üks eestlane, aga nüüd on lausa kaks  :))
Väga vahva oli...


Aga nüüd on kell juba peaaegu kaks öösel... ja hoolimatta sellest et me ikka vähe magasime...olen ikka veel üleval. No ma ei tea.  Homme pean kell 9 jälle küünarnuki arsti juures olema..töö muidugi ka.

Kurnjau

Eesti oli äge..palju sai tehtud palju sai nähtud. Köike mida oleks tahtnud paraku ei jöudnud. Kuna emal oli 60 juubel, siis temaga tegelemine oli esikohal...lisaks tädi 70 juubel. Et sai palju perekeskis oldud ja see oli tore. Jäi küll asju kripeldama...aga no ei jöudnud köike mida oleks tahtnud.

Samas sai nati ka trikke tehtud spontaanselt, mlle käigus pandi luulesse..

algab vist nii, et ... oled silmi kissitama panevalt kaunis kui päike... löpp versiooni ma veel ei tea, aga no tore oleks kunagi lugeda muidugi :D

Ribid...sellest ma parem ei räägi.. see on valu mitte kuubis vaid mingis kümnendis..eritit pärast eilseid tegutsemisis lihunikuga...nii ilus kui see ka polud. aga ilmselgelt pages mingi närv peitu. ja ma ei saa peaaegu hingata enam.  metsik valu..