reede, 28. september 2018

Minu Dirndl

Tüüpiline Bayeri rahvariie on ju siuke nagu pildil.. et ikka dekoltee on ilusasti näha jne. Jumal  tänatud kui sul ilus dekoltee on ....aga enmus naistel ju on ka :) Ilus ju vaadata ja kanda ka..

Mina aga valisin oma uueks rahvariideks kurguni kinninööbitud.  Ja mis on reaktsioon..köik  kiidvad maani mu kleiti.... ise tunnen hästi ....  köige suurem kompliment ongi see et kohalike suust tulevad ka need komplimendid,  alates 20ne aastasest kuni 60nesteni välja.

neljapäev, 27. september 2018

Schnaxeln...

hullumoodi armunud olen...eile ja täna pole enam oma lihunikku näinud.. ainult telefoneerinud jne. Isa tekitas muret ja ängi ja viha... tema kuulas ja toetas mu pisaraid ja undamist...

 Järgmine hommik vabandasin.. kirjutas et brauchst dich nicht entschuldigen, bin doch für dich da


Ma tean et ta magab juba ja tal on seda und vaja...aga nii äärepealt oleks jälle helistanud et ta mömisemist kuulda...köige rohkem tahaks juba oma nina tema lokkis rinnakarvade vahele ära peita... lemmik koht..



kolmapäev, 26. september 2018

Armukadedus

naljakas kuidas reeglina mingi armukadedus ja ebakindlus sulle suhte mingil alguse hetkel sisse poeb... mingist hetkest kui sa oled ise nii omadega sees ja ei taha enam hetkegi sest teisest eemale olla.

Aga miks me oleme eemal...sest mina pidin täna söbrannaga kokku saama ja homme on mul firma Oktoberfest jne. .Ja nüüd ma närvitsen, et mida ta teeb..   Oh jeerum, ilmselgelt ei viitsi ta ka niisama kodus passida.

Täna hommikul sai veel mainitud et ei thaks tegelt hetkegi üksteisest enam eemal olla.. aga eks see tüüpiline armunute värk ole.

Ja ma ka ei tea mida asjast arvata enam...natuke trügib möistus vahele. Temal on firma ja maad ja kinnisvara ja värgid...mul pole miskit peale preztiise töö.. aga see on täiesti teine teema. Lisaks on isal juba mingid imelikud plaanid..



teisipäev, 25. september 2018

nonii...suur show läks Münchenis lahti. Ja kuna mina olen hetkel läbijalöhki koos siinse pöliselanikuga, siis sai ikka väga hoolega asi ka käima lükatud. Plaanid ju olid tehtud..et esimesel nädalavahetusel ei tee midagi, sest järgmised päeavad lähvad niikuinii kuidagi firmadega jne. Aga siis spontaanselt kasisime ikka sinna paari tema söbraga. Ja asi algas päris metsikult...päris algusest läks show kohe lahti. Söber kes seal ees oli, oli siuke djigolo ja viskas mulle kohe korraliku pilgu peale. siis mingi vanamees kes kukkus hullult kallistama. lihunik läks täiesti pingesse juba. ja kui see vanamees tema ägedat mütsi katsuma hakkas, siis mees purskas köik lahti ja söimas vanamehe läbi lihtsalt. Ikkka päris korralikult. No mees pole pehmest puust ja eks see mulle ta juures meeldib.
Aga oma riide kohta sain palju komplimente...nimelt tavaline siuke moderne oktoberfesti riietus on siuke et su dekoltee on ikka üsna kaunisti näha ja rinnad ripakil.. aga minu oma oli väga traditsiooniline, kurguni nööbitud...samas jube liibuv :)))) ja väga shikk. nii palju komplimente pole veel saanud...

ja lihunik ka öhkas...ta söbrad ka :)  no ega neil muud just üle ka ei jäänud :)))

aga no pidu ühesönaga läks meil edasi nii..olime mingi aeg väljas, siis telgis, siis tegime köik tirelid läbi.. siis kui Festi värk kinni pandi üritasime taxot saada kuhugile ta söbra baari...Aga taksot ei saand!!!!! Oktoberfesti ajal on täiesti hull olukord siin linnas..Siis saime minig jalgratturi ennast vedama.. kuhugile sööma ja siis ta söbra baari. Kus mina hakkasin juba otsi andma. ..löppes see nii et omanik pidi mu käekoti mu kallimale ümber siduma ... ja ära minnes jooksis veel järgi, et vöta oma söbranna king ka kaasa...  No muidugi ma enamus ajast seal selle baarimehega suhtlesin... lihunik natu jälle kommenteeris järgmisel päeval. Eks me mölemad ühed hullud ole...vaatab mis  siuksest hullusest saama hakkab.. aga muidu ei saa endiselt üksteisest käppi eemale





.

kolmapäev, 19. september 2018

Suusk

Suusk on teema sel aastal. Eile oli meil lihunikuga esimene skigymnastik. Ehk siis mingi trenn suusatajatele hooaja ettevalmistuseks :) Tore oli koos sporti teha.. tund aega jöu ja ilu ja koordinatsiooni harjutusi. Köik higistasid, kuigi hullult sportlikud. Mulle, peale kahte kuud ei mingit sporti, oli asi üsna lihtne ikkagi. Higistasin muidugi ka, aga see oli selline mönus higistamine. Kickboxi treeningu vastu ei saa see kuidagi. Vöi üle 10 km jooksu. Aga mönus oli..Palju rohkem üllatas lihunik körval..mehed ei tule ju nende koordinatsiooni harjutustega väga toime, aga ta tegi köik nagu vasaku käega ära ja samas mehelikult. Muidugi ta on ka profi suusataja, aga pole ka oma 4-5 kuud sporti teinud ju. Ühesönaga see profisuusataja eeldab, et ma olen oktoobri löpust saati iga nädalavahetus temaga Alpides. Laupäeval eratreeneriga, pühapäeval temaga...

No eks igasugu väljakutsumised on mind alati tömmanud :)


Meil muutub köik järjest armsamaks ja imalamaks  :)))

esmaspäev, 17. september 2018

Ilusad lood..


Endiselt.. ei kapriisitsenud ma siin miskit tegelt. Mötlesin asju üle, aga mees keeras mu kahtlused paugupealt pea peale. Ja teda ma usaldan.. Taaskord üks tormiline ja ilus nädalavahetus seljatga. Nojaa laupäeva öhtul siin miski festivali käigus ma ikka suutsin nati kapriisitseda. Vöi noh..jant on selles, et tüübil on ju linn söpru täis ja sel festivalil olid no köik koos vist. Ja pöhimötteliselt óli ta koguaeg kuskil lennus, küll nais- küll meestuttavatega. Ja ma olin pöhimötteliselt tema söpradega terve see aeg. Üks hetk viskas kopa ette ja kobisin mingisse körvalolevasse Biergartenisse ennast haletsema vöi miskit. Istusin siis seal omaette ..ilmselgelt ölleaias sellisel hetkel ei toimu enam midagi ja täitsa pime oli kah. Mingi hetk ta mu sealt ikka leidis ja pahandas mu tegelikult korralikult läbi, et mis toimub..et nad oleksid peaaegu politsei kutsunud...

nojah järgmine hommik oli ta ikkagi üliarmas..kui ma löpuks mingi löuna paiku üles sain, tegi armsasti kohvi ja hommikusöögi ja üldse kallistas ja hoidis.. Mainis küll veelkord et ärgu ma enam sellist asja tehku. Aga kui mind miski värk jälle häirima hakkab, siis teen niikuinii eks..

Ta söbrad ka hoiavad mind korralikult, see on muidugi armas.

Ilus on nii meeletult armunud olla... ja seda samamoodi vastu tunda.. Ühtegi päeva ei saa enam teineteiseta..parajad kleepekad valmis..

Aga kuna ma peale seda kammajaad suutsid läätsedega magama jääda, siis on täna sarvkestapöletik käes. Tööle ei lubatud enam tagasi minna, paar päeva vaba ja mingid antibiootilised tilgad/salvid...Oejah igast jama on siin viimasel ajal selle tervisega olnud. Läkaköha on niikuinii, aga selle vastu aitab hästi soolavee kuristamine, ja nohu vastu Nina loputamine sellega. Röve protsess, aga töhus. 



Ah ja veel, ma ei tea kas ma siin jalgpalli teemal olen söna vötnud, aga igastahes läks siin Saksas nii öelda Bundesliiga lahti. Ja meie osakonnas üks korraldab ka sellist tipp-mängu..Ja ma olen pöhimötteliselt algusest peale number üks. Teadmata siin kohalikust jalgpallist tuhkagi :)))

teisipäev, 11. september 2018

Kapriisid

Nüüd vist on aeg kapriisideks ..ega ilma ju ka ei saa. Kuigi kogu nädalavahetus oli taaskord väga äge. Reedel käsime minu söprade prantslaste sünnipäeval, oli selline suurem pidu. Peale seda hüppasime veel miskist ta tuttava baarist läbi.. Laupäeval amelesime niisama ja käisime pizzat söömas ja vaatasime filme. Pühapäeval viis ta mind metsa vibuga laskma.. äge rännak oli. 3 tundi mööda mägist  ja metsikut metsa ja erinevaid sihtpunkte laskmist..peale seda köike viis ta mind veel väga  toredasse kohta sööma..Alpid taustaks jne.

Lisaks on tal nüüd minu korteri vötmed ja minul tema..

Aga pühapäeva hommikul jäi mind miskit vaevama.. hommikusöögi ajal ei suutnud oma nägu kuidagi väga sirgeks saada. Mingi nörkushoog löi sisse ja peaaegu oleks nutma purskand. Eks pingeid on ju tööl olnud jne.. ja sporti pole teinud ja asjad kogunevad..ja sel hetkel vist midagi nagu löi pea peal kokku omadega. Ise ka ei saand aru miks see olek nii nörgaks läks heast peast. Eks ta nägi kah... muutus murelikuks. Vötsin siis ennast kokku ja üritasin normaalne olla..

Aga paar asja panid mind mötlema ja jäid närima.. mul on tunne, et tömbaks ennast natu eemale korraks..

neljapäev, 6. september 2018

Keeristorm..

miskit meeletut on jälle toimumas...aga muud moodi ma ju ei oskagi. Hakkasin siin mötlema... need kes ja kus seda kirge ja lähedust polnud, sai kohe ära löpetatud. Aga praegu...ma olen nii meeletult armunud, et kraabi vöi seinapidi üles.. Ja mees kah...eile oli nii intensiivne moment jälle.. mis mölemi pea ilmselgelt jälle täitsa segi ajas.

Ja siis ma mötisklen siin,..et viis kuud tagasi olin ju nii meeletult sees ühte teise mehesse. Köik toonane on nii totaalselt erinev praegusega. V.a. see et need mölemad hoidsid mind nagu printsessi...

Vahepeal on muidugi ka igasugu asju toimunud...

Käisin neljap. söbrannaga öhtust söömas,  polnud oma aasta aega näinud, aga ta mulle väga meeldib. Löppes see nii, et ta hammustas mulle kätte, ma kaotasin oma telefoni, tema sai koju politseiga..ja löppkokkuvöttes jäi kogu tema töö ja muu kupatus minu hoolde. .. ehk siis töö läpakas, koduvötmed, rahakott.. tema hammustas ja pani plehku, mind pani taksojuht igavene siga lihtsalt teab kus maha.. koju ma kuidagi jöudsin..käsi sinine, kogu oma kraam ja tema kraam kaasas.. telefoni polnd..

kurtsin öösel kogu janti üle messangeri siis kallimale ja ta ikka järjepidevalt üritas mu telefonile helistada..aga ei tuhkagi. Järgmine hommik, nii kui üles sain, oli ka kohe uksekell. Läksin avama suure kahtlusega, keegi ju ei tea veel kus ma elan..ja önneks oli söbranna ukse taga...minu telefoniga. Sai siis omad asjad ka tagasi, ainult et tea telefoni pidime otsima hakkama..Iphonil on önneks see äpp, kus sa näed kus su telefn on. Ja ta leidis selle, mitte kaugel ...läksime siis otsima. ja voila..takso. taksojuhi numbri saime kuidagi läbi klaasi ära näha.. aga see ei toimind üldse. ma läksin koju... ütlesin tööl, et olen haige. tema vist ka. pidin veel füsioteraapiast läbi käima ja siis pörutasin kohe lihuniku juurde.  Söbrants sai ka oma telefoni alles siis kätte, kui nad hakkasid oma tüübiga taksot jälitama..

Aga minul läks ju show edasi. Lihunikul oli ju ka juba öhtuks plaanid..mingi söber pidi kuskilt kaugelt külla söitma ja ööbima tema juures, siis sünnipäeva kutse. Köik sai tehtud..aga maandusime voodis taaskord hommiku kanti umbes... peale baare ja pidusid. Nende tüüp-baaris, kus sünnipäev oli, oli igastahes vahva. Nägin enamust ta söpru juba keda teadsin...kuna ta ise seal suhtles pidevalt mingi maailma meister süsta-söitjaga, siis pidin ma kuidagi ise hakkama saama...ja köik keda ma teadsin, tulid ise mu juurde juttu ajama jne, ennem isegi kui talle tere ütlesid :))) Täitsa hoiavad nad köik mind juba. Mingi hetk oli lihunik ka kohal ja ei jätnud mind enam hetkekski üksinda :)  Jah väga löbus oli, aga voodisse sai taakord teab mis ajal ..

Laupäeva öhtul käis veel üks söber tal külas ja sai taaskord üsna pikalt juttu aetud... see on ta miski suusasöber. Mees on ju profi suusataja..Nüüd paneb juba minuga ka plaani paika, et kui suusa hooaeg algab, siis iga nädalavahetus olen kaasas. Laupäev eratreeneriga ja pühapäev temaga.. et lihtne ei saa see olema. Noo vaatame vaatame kuidas see talv kujuneb :))

Aga jah ühtki päeva ei taha enam lahus olla.. täna mötlesime et puhkame veits välja. Käisin veel Eesti tüdruktega öhtustamas ühe tüdruku juures.

Eks ta homme on jälle platsis omadega..

Aga see eilne...pea on ikka veel pilvedes..


PS! Rase ma ônneks ikkagi veel pole :)