neljapäev, 27. september 2018

Schnaxeln...

hullumoodi armunud olen...eile ja täna pole enam oma lihunikku näinud.. ainult telefoneerinud jne. Isa tekitas muret ja ängi ja viha... tema kuulas ja toetas mu pisaraid ja undamist...

 Järgmine hommik vabandasin.. kirjutas et brauchst dich nicht entschuldigen, bin doch für dich da


Ma tean et ta magab juba ja tal on seda und vaja...aga nii äärepealt oleks jälle helistanud et ta mömisemist kuulda...köige rohkem tahaks juba oma nina tema lokkis rinnakarvade vahele ära peita... lemmik koht..



Kommentaare ei ole: