Donnerstag, 6. September 2018

Keeristorm..

miskit meeletut on jälle toimumas...aga muud moodi ma ju ei oskagi. Hakkasin siin mötlema... need kes ja kus seda kirge ja lähedust polnud, sai kohe ära löpetatud. Aga praegu...ma olen nii meeletult armunud, et kraabi vöi seinapidi üles.. Ja mees kah...eile oli nii intensiivne moment jälle.. mis mölemi pea ilmselgelt jälle täitsa segi ajas.

Ja siis ma mötisklen siin,..et viis kuud tagasi olin ju nii meeletult sees ühte teise mehesse. Köik toonane on nii totaalselt erinev praegusega. V.a. see et need mölemad hoidsid mind nagu printsessi...

Vahepeal on muidugi ka igasugu asju toimunud...

Käisin neljap. söbrannaga öhtust söömas,  polnud oma aasta aega näinud, aga ta mulle väga meeldib. Löppes see nii, et ta hammustas mulle kätte, ma kaotasin oma telefoni, tema sai koju politseiga..ja löppkokkuvöttes jäi kogu tema töö ja muu kupatus minu hoolde. .. ehk siis töö läpakas, koduvötmed, rahakott.. tema hammustas ja pani plehku, mind pani taksojuht igavene siga lihtsalt teab kus maha.. koju ma kuidagi jöudsin..käsi sinine, kogu oma kraam ja tema kraam kaasas.. telefoni polnd..

kurtsin öösel kogu janti üle messangeri siis kallimale ja ta ikka järjepidevalt üritas mu telefonile helistada..aga ei tuhkagi. Järgmine hommik, nii kui üles sain, oli ka kohe uksekell. Läksin avama suure kahtlusega, keegi ju ei tea veel kus ma elan..ja önneks oli söbranna ukse taga...minu telefoniga. Sai siis omad asjad ka tagasi, ainult et tea telefoni pidime otsima hakkama..Iphonil on önneks see äpp, kus sa näed kus su telefn on. Ja ta leidis selle, mitte kaugel ...läksime siis otsima. ja voila..takso. taksojuhi numbri saime kuidagi läbi klaasi ära näha.. aga see ei toimind üldse. ma läksin koju... ütlesin tööl, et olen haige. tema vist ka. pidin veel füsioteraapiast läbi käima ja siis pörutasin kohe lihuniku juurde.  Söbrants sai ka oma telefoni alles siis kätte, kui nad hakkasid oma tüübiga taksot jälitama..

Aga minul läks ju show edasi. Lihunikul oli ju ka juba öhtuks plaanid..mingi söber pidi kuskilt kaugelt külla söitma ja ööbima tema juures, siis sünnipäeva kutse. Köik sai tehtud..aga maandusime voodis taaskord hommiku kanti umbes... peale baare ja pidusid. Nende tüüp-baaris, kus sünnipäev oli, oli igastahes vahva. Nägin enamust ta söpru juba keda teadsin...kuna ta ise seal suhtles pidevalt mingi maailma meister süsta-söitjaga, siis pidin ma kuidagi ise hakkama saama...ja köik keda ma teadsin, tulid ise mu juurde juttu ajama jne, ennem isegi kui talle tere ütlesid :))) Täitsa hoiavad nad köik mind juba. Mingi hetk oli lihunik ka kohal ja ei jätnud mind enam hetkekski üksinda :)  Jah väga löbus oli, aga voodisse sai taakord teab mis ajal ..

Laupäeva öhtul käis veel üks söber tal külas ja sai taaskord üsna pikalt juttu aetud... see on ta miski suusasöber. Mees on ju profi suusataja..Nüüd paneb juba minuga ka plaani paika, et kui suusa hooaeg algab, siis iga nädalavahetus olen kaasas. Laupäev eratreeneriga ja pühapäev temaga.. et lihtne ei saa see olema. Noo vaatame vaatame kuidas see talv kujuneb :))

Aga jah ühtki päeva ei taha enam lahus olla.. täna mötlesime et puhkame veits välja. Käisin veel Eesti tüdruktega öhtustamas ühe tüdruku juures.

Eks ta homme on jälle platsis omadega..

Aga see eilne...pea on ikka veel pilvedes..


PS! Rase ma ônneks ikkagi veel pole :)


Keine Kommentare: