Kapriisid

Nüüd vist on aeg kapriisideks ..ega ilma ju ka ei saa. Kuigi kogu nädalavahetus oli taaskord väga äge. Reedel käsime minu söprade prantslaste sünnipäeval, oli selline suurem pidu. Peale seda hüppasime veel miskist ta tuttava baarist läbi.. Laupäeval amelesime niisama ja käisime pizzat söömas ja vaatasime filme. Pühapäeval viis ta mind metsa vibuga laskma.. äge rännak oli. 3 tundi mööda mägist  ja metsikut metsa ja erinevaid sihtpunkte laskmist..peale seda köike viis ta mind veel väga  toredasse kohta sööma..Alpid taustaks jne.

Lisaks on tal nüüd minu korteri vötmed ja minul tema..

Aga pühapäeva hommikul jäi mind miskit vaevama.. hommikusöögi ajal ei suutnud oma nägu kuidagi väga sirgeks saada. Mingi nörkushoog löi sisse ja peaaegu oleks nutma purskand. Eks pingeid on ju tööl olnud jne.. ja sporti pole teinud ja asjad kogunevad..ja sel hetkel vist midagi nagu löi pea peal kokku omadega. Ise ka ei saand aru miks see olek nii nörgaks läks heast peast. Eks ta nägi kah... muutus murelikuks. Vötsin siis ennast kokku ja üritasin normaalne olla..

Aga paar asja panid mind mötlema ja jäid närima.. mul on tunne, et tömbaks ennast natu eemale korraks..