addictions

et mul jätkuks tarmukust mitte muutuda kibestunuks ja haarata kôigest mis end pakub  (muide paari viimase nädalaga on lausa kaks puhast töugu meest mulle endast alasti foto saatnud :))) aga noh...ma ei imesta varsti enam millegi üle).
tagasi kibestumise juurde..  seda ikkagi ilmselt ei juhtu ka. tegelikult on ju latt üsna kôrgele juba löödud. önneks tuletab gurmaan E ka ikka meelde, et mida vöiks ikka elus olla, et see magusam oleks. ja no see magusus ja teatav sära on ju minusugusele tolgusele oluline. Selles on jälle G süüdi, tema mu ära hellitas!
Aga ilma E-ta ei saa ma muidu ei istuda ei astuda enam. Nüüd pean kolm päeva ilma tematta hakkama saama. Jube.
Muidu ikka naudin päevi, eriti kolleege. Töö endaga on nii, et päeva löpuks olen enamasti tühjaks mis tühjaks pigistatud. Ja siuke tunne, et tihtilugu ei liigu millimeetrivörragi edasi, see on muidugi köige väsitavam. No nagu köigega, kasvöi jooksmisegagi, tundmatus kohas ja radapidi väsid ikka kiiremini ära eks. Aga selle koha pealt lohutab ja julgustab Konrad mind ikka aegajalt. Täna ka üritas turgutada, aga olek oli endal lihtsalt niisama ka väsind ja tunne läbipekstud. Juurutan nüüd kommet end iga päev 6ks ikka üles peksta, varem oli nii et möni kella 7ne päev mahtus ka ikka nädalasse, aga ilmselt see on pigem segavaks teguriks. Pealegi tekkis mul eilse-tänase hommikuga üks motivatsioon end just täpselt teatud ajaks metroole sättida ka :) Ja neid motivatsioone töö juures önneks ka leidub ja endiselt ei jöua seda gentelmensust ära imestada, mida päev päevalt tunda saab. Kosutav.
Laupäeval on siinsetele eestlastele mingi Vabariigi aastapäeva üritus ja könet peaks ka pidama kikilipsuga härra. Kuigi ma tema kohaleilmumises ikka veel omajagu skeptiline olen. Ootame vaatame.