Freitag, 18. Februar 2011

Möga

Just see teema mind siin Saksas ikka mônevôrra häirib. Praeguste uudiste pôhiteema on plagiaadisüüdistus Dr. Guttenbergile (kaitseminister) tema doktoritöö puhul. Jollarii. Heaoluühiskond teeb ikka vahel eriti juhmiks ära. Olgu veel mainitud, et ta oli selle hetkeni väga hinnatud poliitik.
Samas see on muidugi väga typisch deutsch ja ehk siukeste jäärapäiste reeglite jälgimine ja süsteemaatilisus ongi nad ikkagi Euroopa esiriigiks vedanud...hoolimatta sellest, et  maailmasôjad on kaotatud.. ja on nende looduslike ressurssidega ka nagu ta on. Aga siukeste juhtumite puhul mul läheb lihtsalt süda pahaks. Mul on väga pönevaid töökaaslasi, aga üks on just selline sakslase musternäide, siit Bayerist pärit ka (need on ju erilised pedandid). Aga mu küsimuse peale, et no kuidas ta siis kui poliitik hinnatud on, vastas, et on jah väga armstatud poliitik, aga fakt on see, et ta ei viitanud oma doktoritöös allikatele. Vot siis. Mina siuksest suhtumisest aru ei saa ja ilmselt paarkend aastat veel ei saa.... kuigi eks iga keskkond möjuta ju. Mitte, et ma oleks sellise nö petmise poolt, aga tema karjääri puhul seda praegu mingiks teemaks tituleerida, mille töttu ta on tagasiastumise äärel..??
Mitte, et see tähendaks, et ma peaks siia jääma... aga päris välistatud see pole. Täna töölt koju söites oli ikkagi (ja seda tegelt pea iga päev) väga  mönus kodune tunne. Äkki sellest puhtamast mägede öhust? Teadmiseks, et ma elan körgemal kui munamägi :DD miski üle 500 m, hihi ... Eestist rääkides ikka pahvatatakse rahvaarvu ja körgeima (kusjuures Baltikumi körgema) mäe tutvustamise üle naerma.
Meri-rand on, kliimat pole, lumi on, mägesid pole. Ok see siin on mu enda iroonia välgatus juba. Looduskatastroofe ju ka pole eks ja on neli eristatavat aastaaega. Töökad oleme ka, kui just seda süstematiseerimist ka rohkem oleks. Praegu need meie kallid ja vähemuses mehepojad rabelevadki ennast enne pensi oimetuks just seepärats, mul on kuri kahtlus. Aga fakt on ka see, et ma ju tegelt ei tea kuidas lood on.
Aga töökogemused on jah meeldivad. Köik on kuidagi hästi hoolitsevaks muutunud. Vöibolla seepärast, et E on mind oma kaitse alla vötnud. Ma isegi ei tea tema tiitlit, aga ma tean, et tudeerinud on ta Venemaa parimas ülikoolis Moskvas (no ütleme nii, et kosmoseteadust siis, jään siinkohal jälle keelega hätta) ja seda veel niivörd hästi, et kaitseministeeriumilt stippi saanud mis tol sovjeti aja löpul oli 1000 rubla. Kes teab see teab. Aga igasugus keskmisest palgast oli see mönevörra suurem.  Peale seda Nasa juures töödanud ja nüüd siis nö Euroopa Nasa. Ok peaaegu, selle Euroopa Nasa, ehk siis ESA juures mina näiteks ei saakski töötada, sest Eesti pole veel liiklmesriik, kuigi vist ikka üritatakse (Ergma on üks öhutajatest). No see selleks, E lisaks pöhiteadusele, ehk siis nende kanderaketi mootorite parameetrite rehkendamine ja optimeerimine vastavalt ette antud tingimustele, arvutab ka mereväele ja muudele igasugu kasulikke arve vist välja. Ja köige selle körvalt on ta nii mönus,söbralik, abivalmis ja lahke köigiga. Siukestelt inimesetelt on palju öppida.  järgmine nädal toob ta mulle öigeid kohukesi :)   Ta nimelt tädi tütre pulma töttu Moskvas sel nädalavahetusel.
 PS! Igaks juhuks teadmiseks, et tema mu mingi silmarööm pole. Tal on eluterve pereelu ja minul ka ses suhtes miskeid kahtlasemaid emotsioone pole tekkinud. Kuigi ega ma ilma temata ka enam ei saa. lihtsalt niisama heast peast.

Keine Kommentare: