Kuigi päevad on enamasti helged ja positiivsed, unenäod on ikkagi kuidagi väga julmad viimasel ajal. On räpasust ja pidevat pôgenemist ja hirmu, alates mingite sitikate-putukate rünnakust ja sellega kaasnevast hüsteeriast kuni vägistamiseni välja...:-S
Täna öösel söitsin alpides bussiga otsejoones mäest alla, ikka sellisest ülijärsust pea maaga ristiolevast mäest siis otsejoones kursitiku suunas. Vaatame siis mis tänane öö toob.
Oeh aga kuna ma vötsin järgmiseks filmiks Inceptioni ja seal on kaadrid Pariisis, tuttavad kohvikud, täpselt see koht kust me alati jooksmas käisime....need trepid mida ma vihkasin....ja kuidas ma neid praegu igatsen ...
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen