Nädalast

No et kuidas siis oli. Algas hoogsalt dirndlis ja oktoberfestiga. soojendasin end sulnilt komplimendi ja meeste muigel pilkude all ja peale tööd siis oktoberfesti ölle saatel. Väga vinks-vonks oli, sest tegelikult sattusime täiesti kogematta prominentide nurka istuma.. aga poliitilised prominendid siis, mistöttu oli teenindus väga kiire ja korralik (tegelt see teenindus festil on niikuinii nagu kellavärk), saime hoobilt laua-reservatsiooni, millel on üsna suur tähendus festi jaoks. Firmad ikka tegelevad sellega aasta enne pidu juba. Lisaks väga meeldivad lauanaabrid, kes siis andsid prominentidest ülevaate (mina ju neid ei tea). pluss kogu värk ümbritsetud kaunite turvameestega. ja tagatipuks ronis televisioon ka üle. väga muhe. peale seda käisin veel ennast J-le demonstreerimas, kes imetles ka mu dirndlit ja naeris mu joobnud oleku üle üsna mönuga,  ja kasutas seda muidugi üsna mönuga ka ära. mitte et mul midagi selle vastu muidugi oleks olnud... pöhimötteliselt. tahtis et jääksin ööseks, aga no jeerum... järgmine päev taas dirndliga tööle..no see oleks juba liiga särav 'walk of shame' olnud eks. koperdasin koju, metroos jagasin veel noortele itaalia poisukestele Müncheni suhtes näpunäiteid ja skoorisin köigi nende telefoninumbrid. ja siis äratus..(kell 6!). mötlesin, et suren ära. aga ei surnd, sain jalule. ja avastasin, et kohvi pole enam! siis olin juba rohkem kindel, et löpp on lähedal. ok kasisin ikka rongile. aga rong jäi öige pea kahe peatuse vahele vahtima ja seisis seal tund aega! TUND! siis ma küll jätsin möttes kogu armsate ja kallmatega juba hüvasti. siis söitis kodupeatusse tagasi ja kamandas köigil reisijatel metrood kasutada. möni purjus oktoberfestiline oli rongiliikluses ilmselt taaskord miski jama tekitanud. seega reisisin tööle kaks tundi. aga oh imet, äkkisee kuluski ära, sest tööle jöudsin juba üsna selge ja normis olekuga. sain tehtud asjad, millega eelmine päev olin terve päev pead murdnud ja lisaks oli veel väga meeldiv löunatamine ja pärst löunat veel kunagi jäätis ka oma lemmik-töökaaslasega. miski kellla 18ni pidasin vastu ära ja loivasin siis öndsalt ja rahulolevalt koju. kolmap. hakkas tuju langema ja muudkui langes. J-le kes tahtis kolmapäeval ka näha sai kiirelt ära öeldud, aga siis veel nähvama ei kipund. neljapäeval langus jätkus... kui ma nüüd järele mötlen, eks palju asju on praegu koos ka. ema ehmatas uudisega, et ta on haiglas. ja siis teatati, et vennaga ei lähe ka asjad sugugi hästi. ..lisaks hakkas mu enda organismi jupsima... väga veidrad käigud löid järsku välja. eks seal on nii möningaidki pöhjuseid... ja ehk poolmaraton ka omamoodi. pole ka asi, millega keha igapäev harjunud on eks. arsti juurde sain aja ka, aga ülejärgmiseks nädalaks..daaa. nojah oleks ise rohkem ringi sebind oleks varem ka ehk, aga ehk on ka nii parem tegelt. pikali ma maas ju pole, ja mingeid erilisi häired siiski pole. verd mul taaskord ei vöetud, aga olgem ausad, parameetrid olid siiski törts paremad juba.
töö suhtes väike vahetus, ehk siis kolmap. oli esimene päev uues kohas, kus mind köik nii närvi ajas! firma, kus tegelikult enamus annaks teab mida, et saaks jala ukse vahele..ja mina pirtsutan. muidugi sel nädalal olin ikka veel vanas kohas, kus projektiga said asjad lihtsalt ühele poole. igastahes oli mul sellest ülimeeldiv kogemus igas suunas, ja nüüd tutvused ka. täna andis ülemus veel paar kontakti ja olevat minust juba nii mönelegi maininud ka. ja nahk on järjest paksem. öigemini emotsioonid on ju endiselt tugevad, aga lihtsalt tead paremini kuhu soppi need peitu paigutada. täna veel jooksin tegelt söna otseses möttes kahe töö vahet. aga vajalikud asjad said aetud/löpetatud/alustatud. Uuest nädalast siis uue hooga. täna on laip olla. ja täna oli önneks nii palju jooksmist, et tuju suhtes miskit langust vöi töusu täheldama ei hakanud. homme uus päev!
J suhtes mul muidugi kahetsus töuseb iga sekundiga...  Loll tüdruk ma ütlen. Aga ma ei saa oma psühopaatlike meeleolude vastu kuidagi...  ja kui ma nüüd järele mötlen siis need tekivad mul just siis kui keegi hakkab liiga lähedaseks muutuma..mingi alateadlik sörgade vastu ajamine. üldse ei saa aru. aga no tüüp on nüüd ülejärgmise nädalani Miamis löbutsemas niikuinii. Mina ka plaanisin oma aja siin ära.. Ok magama! homme vaja tervem välja näha!
No ja nädalast siis veel nii palju, et Heidi viskas ka otsad vahepeal. See kurikuulus loom, kes mingeid trikke silmadega tegi, ma ei saandki aru mida. aa vöi tal olid lihtsalt köördsilmad..? Üleüldse nägin sellist esimest korda ja kust ma peaks teadma, miuke ta normaalsena siis välja peaks nägema..nojah RIP

Ende aus miky mouse

Ma vist just lôpetasin kogu nalja J-ga ära. Ja teades veevalajat üsnagi hästi, ega selle asjaga on nüüd ilmselt vsjoo ka. Aga mul on eile ja täna meel must nagu tökat ja ma ei teagi, kas üheks pöhjuseks oli see esmaspäevane intsident temaga vöi siis must tuju lihtsalt pani seda intsidenti palju hullemini nägema.... emba kumba. Ja täna lasin oma iroonia valla... ja ta pole ka loll mees, sai kohe asjast aru. Ja parem ka...vist mötlesingi natu liiga palju talle juba.

Oktoberfest!

Jooksmisega on nüüd siuksed loo, et tundub et alla 1,5 tunni tundub mötetu. Täna ei saanudki ennem pidama kui see miinimum täis. Aga no päris nii ma asja jätta ju ei taha. Hea kui vahetevahel tunnikegi tehtud saaks. no nagu varem.

aga tegelt on asi nii, et ma siin murran pead, kas minna homme dirndliga tööle vöi mitte. asi selles et peale tööd on oktoberfest jälle plaanis ja see jääb täpselt mul töö ja kodu vahele. ja kodust läbihüppamine tooks 1-2 lisa tundi sinna vahepeale. samas näeb neid dirndleid ja nahkpükse küllalt töö juures ka hetkel. ja mina vaatan küll mönuga, minu meelest väga armas. aga endal on vist ikkag iköhe... vöi teeb selle nalja ikkagi ära. siuke sarnane on mul nagu pildil... 

Rollercoaster

Jajaa elu ôpetab ikka suure raginaga... Aga kes/mis siis muu eks :) Vanemad vôi vanavanemad, juhul kui nad isegi üritavad, siis neid ju niikuinii ei kuulata.
Ja nüüd ma siis olen oma môtetes enamus vabadest aegadest ühe tômmu seksapiili küljes kinni...  Taaskord üks pisut liiga palju môtlev ja omajagu (varjatud) melanhoolne tüüp. Muidugi pole ta kunagi siis melanhoolne kui koos oleme, aga näha on, et omajagu on see mees läbi elanud ja môelnud. Ja otsekohene. Ütleb mida môtleb ja see on köitev ja lihtsustav..isegi kui see kohati tuleb kui külm vesi selga.
Ideena ma ju midagi just sellist endale suvel Eestist tagasi siia sôites salamisi soovisin. Sain veel vürtsikama...Vaba ja vallatu..kuigi siuke asi, kui keegi tahab mu juurde ööseks jääda vôi tahab, et ma tema juurde jääks, see teeb kuidagi ettevaatlikuks. Vôi südaöised sônumid..vôi mingid suvalised hetke emotsioonide teadaanded mingist shopingu tulemusest kuskil keset Inglismaad (disaineri hing noh)... no on korraks tore ikka, aga teeb nagu öeldud ettevaatlikuks. See teema ongi loodud teatud staadiumisse jääma. Mingitest hetkedest hakkavad sôrad ikka vastu. Lihtsalt, et ma talle nii palju môtlen pane muretsema :) Aga no ju siis vaja oma ajaga paremat ette vôtta!!
Oeh aga kôige rohkem olen ma ikka siia Müncheni linna ära armunud. Kui tuju null, siis väike jalutuskäik läbi linna ja meel jälle hea. Selline teraapiline môju. Ja eriti praegu oktoberfesti ajal, kui rôômust rahvariietes rahvast on linn täis ja ilm ka veel üle 20 ja päikseline.
Aga järgmine nädal tuleb tihe juhuu. Tuligi juba siuke elu-maha-magamise ja teadmatuse hirmutav  tunne jälle peale... mis on nii masendav-hirmutav. Sealt vist kôik need jubedad unenäod ka... v.a. arvatud üks imelus vahepala, kus peategelaseks see neetud uus G. Tôeline talvine romanns. Ma olen pragugi veel omajagu selle lummuses. Aga järgmine nädal siis, üks asi saab lôpetatud ja teise uhiuuega alustatud taas. Aga paralleelselt... ja uskuge mind see pole lihtne. Eriti pônev olen ma muidugi selles suhtes, et kuidas ma ajajaotusega hakkama saan?

minna vôi mitte?

Ok, if you come I will not in to the show tomorrow to spend more time with you.
I'll make sure that we have the best food in town. Let say you favorite.
We'll also have the best Guiness an the best wine.
Best music.
You also have me here :-)
I'll also make sure you don't loose your  shoe.

puuh.. aga selleks peaks 3,5 tunnine sôit ette vôtma. Ei suuda ära otsustada..

Ziel 21,1 km

Pool-maraton läbi ja sellega kaasnev tihe ja tegus aeg. Päev enne sai järve äärde ära söidetud. Önneks see päev oli veel päikest täis ja väga soe, nii et sai seal mönuga chillitud. Hotelli teenindus oli ka parim mida siiamaani näinud. Hotell ise oli ka väga armas. Varsti jöudsid veel paar söpra sinna, kes elabad ka kuskil Bayeris ja tuli kaasa elama. Öhtul resto, ports spagette veel ja siis magama. Kuigi närv oli ikka sees ja erilist sügavat und seal polnud. Ja teada oli ka juba see, et koerailm tuleb. Ja oligi hall ja sadas kolinal. Stardihetkeks jäi vihm korraks järgi, aga peagi sadas ladinal edasi. Mull vihma vihkajale oli see ikka paras katsumus. Ajaks sain 1:55, kuigi juba algus kilomeetritel kartsin, et ei suuda rada läbigi joosta. Aga sai tehtud ja isegi alla 2 tunni, nii et täitsa rahul. Külma sain korralikult, eriti just peale jooksu maha jahenedes ja vihmas hotelli jalutades. Vähemalt sai seal soe dush kohe kaela ja kuivad riided selga ja piparmünditee sisse. Igastahes haigeks pole jäänud. Ilma trotsides ja väsimust nign lihasekrampe ka, sai muidugi linna tagasi jöudes kohe Oktoberfest ette vöetud, möned tunnid öllega ja laudadel tantsimist ja siis edasi kontserdile, mille söbrants oli varem juba organiseerinud. Peale seda väike (öigemini ikka päris pirakas) dööner ja siis koju. Köik ol itore, aga oma G-ga ma jooksu ajal kokku ei pörganudki. See oli muidugi nadi, väike organisatsiooni aps ja eks enne jooksu olid närvid pisut pinges ka. Igastahes jooksis tema ka 1:55 ajale :)  Ah ei tule sest G teemast miskit välja ka niikuinii.. mis seal ikka teha kuihuvi puudub... tema poolne siis. ja no eks mu meeled ole ka hetkel niikuinii oma J-l praegu kinni :) 
eile käisin kinos prantslannast söbrannaga Midnight in Paris kaemas.. vöis vaadata küll, aga peategelase tüübi oleks küll kellegi teise näitlema pannud. Tegin veel eile tund aega jooksu, sest söbranna kes siuksel pool-maratoni alal teadjam rääkis, et muidu tuleb ülejärgmisel päeval veel hullem lihasevalu kaela. Ja täna siis 1600 m ujumist ja sauna. Pluss üks korralik ölitatu massaaz mu eksootiliselt kallimalt :) Ja lihasevalu üle ei saa kurta küll. Ölu ka välja higistatud ja homsest peaks olema virk ja kraps ja mida köike veel! spordiga on nüüd kuidagi jant, ei saa pidama. homme-ülehomme annan ehk kehale ikka puhkust pisut. Pausile vist annab stardipaugu üldse tänane J poolt pea pilvedes tulles kontsadel trepi peal koperdamine. Püsti jäin, aga haiget sain küll. ja üks jalg annab endast järjest rohkem tunda.
Aga jah.. neid tema naerupurskeid ja jumaldavat pilku .. köik on nii roosiline praegu... öilis pingevabadus..  selline maitsev üleminekupala :) sönadest jääb pisut puudu kirjeldamiseks.

High Voltage!

Hommikukohv... mis saaks veel mônusam olla. Eriti kui juua seda eelmisest ôhtust täispugimata kôhu peale. Uskuge mind, päev algab mônevôrra positiivsemalt, kui oled suutnud ôhtustest söömissoovidest uhkelt üle olla... ja kerge see pole. Igasugu vabandused kerkivad järsku esile, millega päeva peale ära väsinud meelekindlus ka tihtilugu enam toime ei tule.
Tunne puhas nagu kristall! Eks sellele aita kaasa ka mingismôttes siiski viimase aja tervislik eluviis. Shokolaadi pole homsest juba kaks nädalat käperdanud, saiatooteid ka mitte... aga nendega maiustan üleüldiselt harva. tubakat ammugi mitte. Ah selle värgiga on üldse nii, et ega ma tava-sigaretti suhu ei pistagi (pistnudki), ajab ja on alati öökima ajanud. ainult seda mentooliga. ja pigem oli väike söltuvus sellest mentoolist tekkinud. ja shokolaadist läheb ainult snickers letti. ja seda isu mul ka enam pole... organismil ongi ju miski 2-3 nädalat vaja, et mingi muudatusega ära harjuda.
Alkoholiga on lood teised... Haah sellest ma olen köigest kaks päeva puhas nagu purikas. Täitsa hämmastusega sai tödetud, et viimasel ajal on pea iga päev väike öllesööm vöi vein vöi muu spirituoos organismist läbi imbunud. Koguaeg on miskit teoksil ja öhtuti käib igasugu üritustega ikka ka väike apperitif kaasa ju. Aga seda ikka enamasti siuksel üsna vähese koguse kaupa, nii et magamaminekuhtekeks on juba köik enamasti seeditud.
Treenimise suhtes on lood aga siuksed, et ma viimase minuti ähmas olen end vist pisut üle treeninud. Aga täna ikkagi teen vist väikse jooksu veel ja siis lasen lihased puhkama. Lihases olen igastahes küll, nagu miski raudnaine juba! Eile J-ga (J on mu viimaseid vallutusi siis) fashion tv pörnitsedes arvas, et ma kölbaks ka modelliks küll. no vaevalt et seal 168m midagi ära saaks teha ja kindlasti peaks oma 5-10 kilo ka maha veel raputama. ja vaevalt ma selle tuima näoga kaamerate ja rahva ees patseerimisega hakkama saaks eks :)   muide toona kui ma kuskil seal 50 kilo kanti olin, arvasid söbrad, et liiga niru olen ja et varem oli parem. Mu ex-G arvas ka parimail päevil, et sobiks modelliks küll...pesumodelliks :D

Söönud olen ka nagu peab, hoolega süsivesikuid muidugi. Punast liha sai nädal aega tagasi grillitud-söödud ja vist lausa proteiini-mürgituseni välja. Ma ei tea kas sellest vöi mönest muust tegurist tulenevalt olin järgmisel päeva ikka laip mis laip. Olgu mainitud, siis et punast liha ma töesti söön harva, sellisel suvisel ajal kohe eriti. Kala sai ka veel paar päeva tagasi hoolega manustatud. Pasta ja riis ja gemüse aga on iga päev peaaegu laual olnud, seega sellest ka vaikselt juba mürgitus. Pluss meeletult puuvilja ja iso-jooke. Nii et ma olen maratoniks valmis küll jah. ja eriti sellele järgnevale Oktoberfestiks! Sel laupäeval lüüakse öllekraanid valla ja show läheb lahti! Muide poolmaraton on imeilusas kohas ümber ühe järve, alpid taamaks. Koht olevat oma ilu töttu ka asustatud läbi ja löhki miljonäridest, puhas statistika (alumine pilt).

Ja muidu on ka pönev. Meelelahutust jätkub ;) Mu matcho & designer J (no töesti väga veider kombinatsioon tegelikult), kellele möeldes (mida juhtub viimasel ajal liigagi tihti) alati automaatselt miski totter muie näole viirastub... no mis teha. Nii löbus on koos! Kaks segast kokku pörgand taaskord. Kaks friiki :)) Ja tema oskus pisiasjade peale vaimustuda on mind ka taas üles raputanud... siuke asi oli mingi muu jama varju ära kadunud.

Täna hakkan kôigele lisaks juukseid ka värvima! Pole oma 10 aastat (väikse liialdusega) seda teinud. Oma näruste juuste tervise nimel. Aga kuna nad mul niikuinii periooditi välja köik langevad, siis vahet pole eksju. Mida kuradit ma siin säästan. Värv on tagasihoidlik, karamell. Ehk annab pisut tooni pealispinnale  juurde lihtsalt.

Aga üldiselt tahan ilusaid asju! Läikivat ja kölisevat...kvaliteetselt ja maitsekalt muidugi. kingitusi üllatusi..

Room 317 baby

Mu uus kuum suhe läheb järjest kuumemaks, järjest magusamaks, järjest metsikumaks. Ehk seepärast, et vaimsel tasandil on klapp juba väga hea, muust üldse ei räägigi.... ja vôibolla seepärast, et me kumbki ei vôta asja tôsiselt. môlemil omad plaanid, môlemil vabadus armas, kumbagi ei huvita mida ta just teineteisest vabal ajal täpselt teeb ja mitu-setu suhet on olnud (vôi käsil..). tema kolib ilmselt järgmisel aastal USA-sse (tegu on ameerika-sakslasega) ära ja ega minagi veel täpselt ei tea, kus ma kasvöi kuu aja pärastki maanduda vöin. 
See selleks. G-ga sain ka täna täna kokku, otsisime maratoni stardi-paketi ära. s.t. siis t-särk ja number ja muud vidinad-kupongid, mis seal kaasas. Ja pärast käisime söömas. Tema prantsuse elegants ja viisakus ja stiilsus ja sharm paneb mul ikka pölve värisema. no mis teha..
Igastahes mulle tundub, et köik tutavad on ülihead treeningutööd juba teinud, ainult mina ärkasin alles eelmisel nädalal... T-särk on aga lahe, ROOSA! :D aga ilus vorm ja värv ikkagi ka mönus naiselik. Mehed on sinised. Lapsed kollased vist. Ühesönaga kuna mul hakkas süda ikkagi valutama oma näruse treeningu pärast, siis kobisin ikkagi peale me öhtusööki veel ujuma. See nädal peaks iga päev midagi teha veel suutma ja järgmine nädal siis laadnam. Pühapäeval 18.sept on see. Ja siis algab Oktoberfest! ;)
Väike pingutus tervislikuse suhtes on ikka ka tehtud. Kuigi ma miski suitsetaja pole, jäi halb harjumus kuidagi selle löputöö stressiga ikkagi külge...öhtuti väike uimastus. kuigi ma leian suitsetamise köige mötetuma asjana maailmas...aga no mis teha. ja mingi kiiv tahtmine ennast pidevalt reostada, et saaks siis puhastumisest taaskord mönu tunda, on nagu ikka sees. hobi mul siuke. nüüd olen kaks nädalat täiesti nikotiinivaba olnud ja kuidagi hea meel selle üle.
öhtul taakord ka ei söö väga. shokolaadi-ôgarlus käis ka siin vahepeal tüütamas, sellest vöörutan nüüd end ka. ma lihtsalt jään snickersist ja siuksest jamast kohe söltuvusse. iga päev üks vöitlus ma ütlen.
Seoses Oktoberfestiga, ei teagi äkki peaks endale ka vastava vormi ära muretsema. Need Lederhosenid ja naistele see Dirndl on ju nii kihvtid eks, ja nii populaarseks muutunud. Dirndl on siuke üsna lollikindel kleit, milles iga naine näeb vapustav välja. Kuigi G soovitas mul hoopiski miskitele Lederhosenite -sarnastele lühikestele pükstele möelda. See on nüüd miski siuke moodsam variant tema sönul ja pidi saledatel väga seksikas olema. No prantslase soovitused ma panen ikka körvataha. Aga näis. Mingit väga tüüpilist ma niikuinii ei oleks tahtnud.

long time no see

oh elu elukest. ikka pööristes. emotsioonid aina sügavamad... ei teagi kas see on mingi ealine iseärasus, vôi lihtsalt on julgust rohkem. ja ei teagi kas see on hea vôi siis halb. no mis küsimus... ikka miljon korda parem kui tuim äraolemine. see et enamus päevi viimasel ajal on küll olnud siuksed hobuse-naeratus ees ja tahe kôiki kallistada, on siiski päevi ka sellised nagu eile, kus enda rongi alla viskamine tundub koige loomulikum asi mida üldse teha. sest tegelikult on barjäär loodud... vaevalt keegi tähelegi paneks. ja lihtsalt ei viitsi igapäeva nö probleemidaga jännata. rongi alla ma siiski ennast ei viskaks, vane rongijuht. aga ka siuksed päevad löppevad viimasel ajal ikkagi taaskord ahvi-naeratus palgeil. Nagu eile. Vötsin üleeile E-ga, oma vene tsentelmeniga, ühendust ja tulemusena saime eile kokku. Miks ma siis ei naudi seltskonda, kus ma tunnen end nagu printsess ilma et mingis möttes peks tundma, et kuidagi millegagi talle tasuma peaks. Väga mönus öhtu väga mônusa einega ja hea veiniga. Ja kaks kuud polnud ju siiski näinud ka. Tegelt oleks nii palju kirjutada, eriti omast kuumast ja vürtsikast hetke lôbustajast, kes on juba üle kuu ajaks silmapiirile jäänud  ;)  siuke läbiv joon mu viimase aja tralli kôrvalt olnud...  oma frankfurdi seiklustest  ja Dhruvist ja sellest, et ma temaga enam ei räägi! aga hilja on juba. homme ehk :)