Muidu pole miskit. Tom ei andnud täna endast üldse märku, egas ta muidugi midagi varem ei täpsustanud ka. Uuris lihtsalt, et mida ma nädalavahetusel teen. Aga miskipärast arvasin, et ta täna miskit ette vötta tahab. nüüd on pöhjust pirtsutada. mingil psühhopaatlikul moel mulle see lausa meeldib. Isegi hoolimatta sellest, et hommikust saati lootsin, et keegi mind täna ei tülitaks.
Möned minevikust tüübid annavad endast taas märku.. ei teagi miks. J endiselt ka. Arvas, et vöiks sel nädalavahetusel kuhugile Londinisse vöi Amsterdami pörutada. Pörutagu kui tahab. Mina lähen Amsterdami ülejärgmiseks nädavahetuseks. Vajagi hotell välja otsida.
Mötlesin siis üldse vahelduva eduga igasugu mötteid .. küll lastest, küll perest. Mölemid teemad on minu jaoks hetkel muidugi täiesti null-tasandil. Ehk seepärast neid mölgutangi. Eriti möjutas ehk ka kodus käik. Eks tekkis ikkagi paras surve ses suhtes... tekkis siuke väärakas tunne pisut. Ja korraks isegi tundus, et lapsed on toredad. Aga kui ma nüüd päris aus olen endaga, siis ega nad mind ikka ülemäära ei eruta. Vöibolla olengi siuke väärakas, ja ehk polegi lapsed üldse minu jaoks... Samas ega ma ei vaata suure aupauklikkusega naisi ilma lasteta. Kuigi koge see protsess on ikka omamoodi ... loomalik.. toob looduse ikka mönevörra lähedamale. ühed imetajad köik. Ja siis vaatad neid pisikesi, midagi nad ei oska..rääkida ei oska, köndida ei oska..nagu väiksed händikäpid. ok ma tean, et siuke suhtumine on ikka väga imelik. pole üldse vaja protesteerima hakatagi. ja ilmselgelt siuke vaatepunkt muutub..peale lapsesaamist ilmselt. Lihtsalt see paganama vanus ja ühiskondlik surve ajab lolle mötteid mötlema. Ja mitte surve siin saksas..siin ollaksegi hilisemad.. eks ikka Eestis ja eks siis enda sees ilmselt ka. Samas..suureks kokkuvötteks...ma pole hetkel küll lastest absoluutselt huvitunud.
Aga selle teema juurde veel..ma siin nägin eesti söbrantsidel vahvaid pisikesi ja siis üks on siin saksas ka nagu lähedasem. Vöibolla on see lihtsalt juhus, aga need eestis olid küll sama vanuse kohta palju elavamad, tegusamad ja arenenumad. Rääkimatta sellest, et ilme oli juba palju rohkem iseloomu täis. Kui see armsake siin.. see on ikka väga beebi-nägu veel. ja käputab veel jöle aeglaselt ja vaevaliselt...samas kui eestis üks pani sekundiga ühest maja otsast teise. turbo. ja teine üldse jalutas juba, kui tuju peale tuli. aga jällegi ma ei teagi kas nii ühe aasta kanti tittesid saab üldse niimoodi vörrelda. Ega vist. aga see asi hämmastas päris.
Vaja uus elamine leida... nii palju ideesid on juba!
Ja nüüd ma tean seda valu.. teatusd organisse.. Lihuniku noaga. Keskelt läbi. Pooleks. Vähemalt pole miski juustunoaga ihumine.. aga valu on valu.
4 kommentaari:
aga ega kõik ei peagi ju emad olema.. vähemalt minu arvates.. mõnele sobib, mõnele mitte. Ma ikka tahtsin lapsi, aga mida vanemaks sain, seda rohkem arvasin,e t ilma on ka mõnus :D.. aga näet :D läks teisiti ja nüüd ei kujutaks oma elu ettegi ilma oma kahe suslikuta :D
Mina sain esimese lapse 23-selt. Ja ütlen ausalt, ma ikka olin veel tegelikult mitte päris valmis selleks (inimesed on erinevad). Teine sündis, kui olin ~33. Temaga ma juba oskasin lapses ikka last näha ka juba. :)
Aga sellegipoolest ma vaatlen lapsi kui mitte niivõrd nunnusid puntsakaid, kuivõrd tulevasi suuri noori inimesi. Maitea, ei ole ma väga kanaema ja ei satu vasikavaimustusse beebindusest. Jah, kui Pliks oli mingi alla aasta ja nii... siis tundus küll, et beebsud on nii nunnud.... Aga nagu kassipoegadegagi - nad sindrid kasvavad, häbitult kähku, ja nunnu beebsu asemel on sul üllatavalt ruttu aktiivne kratt majapidamises, sama vastutustundetu kui keskmine kassipoeg, kusjuures. :)
Mulle meeldivad mu lapsed (kõigest hoolimata), aga ma ei arva, et kõik peaksid kohe kooli lõpus emaks saama ja värki.
Sind näen tulevikus emana küll. Aga vaadates su praegust sebimist oma karjääri asjus, tundub, et võib-olla sa pole veel valmis seda kõike põnevat kõrvale jätma selle nimel, et kodus mähkmeteadust, tissitamist, püreemajandust, kandelinandust ja muud taolist harrastada. Arvan, et õigem on siiski kasutada juhuseid, mis sul praegu on, sest tite olemasolu kahandab kõvasti võimalusi iial enam samal tasandil ennast huvitavat tööd teha. Oled sa selleks valmis, et enam kunagi sellel tasandil ja sel moel töötada ei saaks?
Ega ei ole küll, ôigus sul on Trulla! Egas vist kôike ei tasu ka korraga tahtma hakata jah.
Ja üldse, eks need lapsed vist otsusta löppkokkuvöttes ise kas ja kuna tulla.
Need vastutustundetud kassipojad :))
Maarit sind ma ka enam ilma su suslikuteta ette ei kujutaks :) kohe üldse mitte.
Postita kommentaar